Eelmisel aastal kurtsid kõik lumepuuduse üle. Sel aastal ei tule see kellelgi mõttesse. Lund on nii palju, et laviinid on nõlvadel, kus neid pole aastakümneid esinenud. Lisaks backcountryile on laviine ka suusakuurortides ja maanteedel. Lumerookimine on igapäevane ning puuderlumi on nii sügav ja raske, et suuskade kaotamine pole mingi ime. Esmalt paari päeva tagune laviiniohu kaart…
Häid lasteraamatuid on tunnustatud alates 2009. aastast. 2018. aastal hakati tunnustama ka häid noorteraamatuid ning kui eile head noorteraamatud välja kuulutati, selgus et valikusse jõudis ka minu sügisel ilmunud teos “Taeva tühjad tribüünid”. Hea noorteraamat pakub lugemiselamust, näitab maailma selle mitmekülgsuses, sisendab elujulgust ja –rõõmu, arendab empaatiat, kutsub kaasa mõtlema ja arutlema. Meeletult hea meel,…
Puuderlumi, iga suusataja ebajumal. Lumi, millest on tehtud kõige fantastilisemad unenäod. Üle tüki aja oli ka meil Breckis mõnus puudripäev ja sellega seoses on mul rääkida kaks toredat aga õpetlikku lugu. Mõlema loo tegevus toimub põhimõtteliselt samas kohas, kerge sinine rada, kõige sügavamates kohtades ehk 40cm jagu pehmet puuderlund. Lugu 1: kuidas suusataja suuskadest ilma…
Oli ju alles eelmine aasta, kui ma Eesti sünnipäeval Tuhamäe nõlvadel Eesti lipuga lehvitasin. See aasta lippu mäele kaasa ei võtnud, sest teiste suusatamine õpetamine oleks päris keeruline, kui täismõõdus lipp sabas lehvib. Küll aga on lipp endiselt olemas kiivri peal ja ka kodu lipuhoidikus sai USA lipp Eesti lipu vastu vahetatud. Töö juures oli…
Milline on suusainstruktori elu USAs? Mida tööpäeva jooksul tehakse, palju jootraha saab? Keda õpetama peab? Kas saab kohe mustadele radadele ja nii mõndagi muud huvitavat. Muidugi pole kõik tööpäevad täiesti identsed aga nii üldjoontes saab päevaplaani ikka kokku panna. 5:45/6:45 – äratus! Nagu ikka, vähemalt kaks äratust, et kahe äratuse vahel voodis veel mõnuleda saaksin. Reeglina…
Kui eelmine postitus oli selles, kui kalliks võib üks jalaluumurd osutuda, siis tasakaalustamiseks teeks postituse sellest, mis tänu Vail Resortsis töötamisele minu jaoks tasuta on. Alustuseks muidugi suusainstruktorite üks kuldreegel: tasuta söögist ei öelda kunagi ära. Hommikusel koosolekul pannkoogid? Kord kahe nädala tagant korraldatavad õhtusöögid töötajatele? Parem vea end kohale! Eks seda reeglit saab huumoriga…
Postkasti jõudis Bryani operatsiooni ja haiglasoleku arve – 68 225 dollarit ehk 59 843 eurot (lihtsuse huvides olen kõik summad eurodeks teisendanud). Esiteks ütlen kohe ära, et õnneks ei pea me ise seda summat maksma. Tegu oli tööõnnetusega ja seetõttu kannab kõik kulud vastav kindlustus. Meil on küll ka endal tervisekindlustus olemas aga mul pole…
Kui eelmisel aastal vaevlesid paljud suusakuurordid lumepuuduses, siis sel aastal on vastupidi. Juba lõunapoolkera hooajal oli lund rohkem kui küll ja mõnes mõttes on hea meel näha, et lumepilved pole kokku kuivanud, vaid täitsa edukalt ka põhjapoolkera maad katnud. Korraliku lumesajuga tulevad aga oma probleemid – lumelaviinid. Ka Uus-Meremaal oli meil see aasta väga korralik…
Kirjutamine pidi nüüd ligi kuu aega tagaplaanil olema ja taasalustamine oli ausalt öeldes päris raske. Ma ei mäletanud isegi seda, mis loo kallal tegutsemine oli detsembris pooleli jäänud, rääkimata siis sellest, et mida ma täpsemalt tegin. Kas ma kontrollisin ajajoont? Vaatasin stseene üle? Peatükke? Mälupilt puudus. Lõpuks suutsin meelde tuletada vähemalt selle, mis looga tegelesin ja…
Ja ongi käes uuesti aeg teha väike kokkuvõte möödunud aastast. Nagu juba traditsiooniks saanud, siis vaatan aastale tagasi, vastates küsimustele. Eelmiste aastate kokkuvõtteid saab lugeda ka siit: 2017, 2016, 2015, 2014, 2013 ja 2012 1. Mida sa tegid aastal 2018, mida sa polnud varem teinud? Esimesena meenus see, et ma suusatasin alla paarist kohast, mille poole ma veel eelmine aasta…
Igaks juhuks ütlen kohe, et postituse lõpus on pildid Bryani tänasest arstilkäigust. Kui meditsiinitemaatika ei meeldi, siis ära pärast kipsis jala pilti enam edasi keri. Midagi väga hullu ei ole, aga nii igaks juhuks. Aga alustan ikka jõuludest. Plaan oli, et Bryan katsetab singi küpsetamist (ma ei tea, mida täpselt ta sellega teha plaanis, aga…
Suusatamine on selline tore spordiala, et mõnikord kukutakse kuskilt 10m kõrguselt kaljunukilt alla ja kõnnitakse minema paari sinikaga. Mõnikord kukud kohas, kus oled sadu kordi sõitnud, ei tee justkui midagi hullu, aga tulemuseks on vigastus, mis viib sama päeva õhtul veel opile, et suuremad luutükid kokku kruvida. Õnneks ei juhtunud see teine variant minuga. Kahjuks…
Töö ja lõbu käivad käsikäes ning alustaks kõigepealt lõbust. 13.-16. detsember toimub Breckenridges Dew Tour, kus oma oskusi näitavad lumelaudurid ja suusatajad. Nende hulgas ka Kelly Sildaru, kelle nimi on tuttav vist isegi neile, kes ise suuskadele pole jõudnud. Eelmine aasta, kui ma ka Dew Touri ajal Breckenridges olin, plaanisin kindlalt minna Kellyle kaasa elama.…
Aasta lõpuke võiks väljakutsele joone alla tõmmata. Esmalt pean natuke mossitama, sest mul oli postitus juba peaaegu valmis kirjutatud ja siis järsku oli see kadunud nagu tina tuhka. No ei saa aru mis juhtus. Aga mis seal ikka, kirjutan siis uuesti. 45. Jaga lugemismuljeid Eelmises postituses oli vaja kirja panna valik lugemist ootavatest raamatutest. Viiest…
Läksime raamatukogus toimunud raamatulaadale ja ma mõtlesin, et leian 2 või 3 või ehk isegi 5 raamatut. Tegelikult läks nii, et vaarusime raamatukogust välja kahe koti raamatutega. Istusime autosse ja ütlesin Bryanile, et täitsa hea valik oli, et isegi John Greeni kõige värskem teos “Turtles all the way down” oli müügil. Bryan vaatas selle peale…
