Lumised uudised siitkandist

Nüüd vist hakkab tasapisi meile ka lumi kohale jõudma. Kuigi suusakuurordid on juba avatud, toimub suurem osa suusatamisest ja lauatamisest kunstlumel. Loodusliku lume kiht oli veel mõned päevad tagasi äärmiselt õhuke. Paariks päevaks oli see täitsa okei aga eelmisel teisipäeval panime järjest radu kinni, sest need olid muruni, kivideni ja mullani välja sõidetud. Lõpuks ometi…

NaNoWriMo 2020

Selle aasta kirjutamiskuu möödus kuidagi… sündmustevaeselt? Kui 50 000 sõna täis sai, ei olnud sellist suurt kergendust ega juubeldamis tunnet. Pigem tühjus ja küsimus: “A mis nüüd siis?” See küsimus jäi muidugi ainult teoreetiliseks, sest nagu alati, on mul nii mustmiljon asja, millega oma aega täita. Täpselt NaNo lõppedes algas patrulli töö ja hetkel olengi…

Lumi tuli maha, valgeks läks maa ja leidsin uue lugemispesa

Viimased neli-viis päeva olen ma igal hommikul esimese asjana aknast välja piilunud. Kas nüüd on lumi maas? Aga nüüd? Aga nüüd? Täna tasus ära! Lumi oli maas ja mitte vähe! Hommikul kella 6:15ks trenni minnes oli tubli poole sääreni paks (ja Colorado kohta raske) lumevaip. Teoorias oleks võinud suisa suusad alla panna ning mööda kõnniteed…

Kaks aastat Ühendriikides

Täna on see tore päev, kus saaks soovi korral tähistada USAsse kolimise aastapäeva. Samas, egas väga palju tähistada pole. Alles kaks aastat ju! Selle kahe aastaga on juhtunud üksjagu. Nii oodatut kui ootamatut. Esimene ootamatu sündmus tabas vähem kui kuu aega pärast USAsse kolimist, kui Bryan jalaluu murdis ja see meie elu päris oluliselt muutis.…

Kirjaniku tehnikavidinad

Viimane “investeering” kirjutamiseks vajalikku tehnikasse oli uus hiir. Ma olen siiani nii õnnelik, et selle ostsin, sest see on mu elu kordades lihtsamaks teinud. Nüüd soetasin teise tehnikavidina, mis loodetavasti osutub sama kasulikuks. Nimelt olen tundnud puudust võimalusest telefonis pikemalt kirjutada. Muidugi, teoorias saab kirjutada ka telefoni klaviatuuriga aga pikemate tekstide jaoks on see ikkagi…

Maskikandmise raske taak

Minu jaoks on mask lahutamatuks kaaslaseks olnud juba kevadest. Eesti uudiseid jälgides saan aru, et see on nüüd soovituslik aksessuaar ka kodumaal. Koos uudisega on rohkelt esile kerkinud ka neid, kelle arvates võrdub maski kasutamine kilekoti pähetõmbamise ning surnuks lämbumisega. Päris nii traagiliselt ma sellele ei läheneks. Muidugi, väga palju sõltub maskist. On paremaid ja…

Suusatama!

Täna hommikul jõudsin suusatama ehk talvehooaja võib avatuks kuulutada. Kuurort, kus mina töötan, avatakse küll alles reedel aga meist nii pooletunnise sõidu kaugusel olev Keystone oli lahti ja just sinna sammud seadsimegi. Nüüd olen käinud kolmes Colorado suusakuurordis ja oli ka aeg, arvestades sellega, et järgmisel nädalal saab täis kaks aastat USAs elamist. Natuke häbi…

Kiire põige Kopenhaagenisse

Ei ole ma Coloradost kuskile läinud, aga tundsin, et võiks viimaks oma põike Kopenhaagenisse kirja panna. Lendude tühistamise tõttu oli parim viis Eestist USA-sse jõudmiseks öö veetmine Kopenhaagenis. Ega ma algul just vaimustuses polnud, aga mida edasi, seda rohkem see mõte meeldima hakkas ja tegelikult oli päris tore. Taani oli mul külastamata, see, et ma…

Kaheksandat aastat NaNoWriMo seltsis

Tundub täiesti uskumatu, et see aasta tähistab juba kaheksandat aastat, kus ma võtan osa rahvusvahelisest kirjutamiskuust. Veelgi enam, ma olen kõik eelnevad seitse korda NaNoWriMo ka edukalt lõpetanud (ehk jõudnud 50 000 sõnani). Veider on mõelda , et ma olen NaNoWriMot teinud kauem, kui ma olen Bryanit teadnud. Esimest korda NaNot alustades ma isegi ei…

Jõusaal, kontor, kohvik ja kõik muu

Täna olen jälle terve päeva kontoris istunud. Ei, ma pole siin vahepeal kuskile uude kohta tööle läinud. Tegelikult võtan lihtsalt Gravity Haus’i liikmeks olemisest maksimumi ehk olen usinalt hakanud ühiskontorit kasutama. Ma ei oskagi lühidalt kokku võtta, mis asi see Gravity Haus siis on. Selles osas, see pole lihtsalt spordiklubi, vaid on rohkemat. Ja pole…