Nagu näha, siis kirjutama ei jõua. Pole miskit, kasutame pilte. Mingit ühtset teemat siit loota ei tasu, kui just mitte lugeda teemaks “Ene elu ja tegemised 2023 jaanuaris ja veebruaris”. Üldiselt kulgeb kõik aga pere-Kiviõli-ülikool-kirjutamine-töö vaimus. Suts siit, suts sealt ja puhkama ei ole siiani õppinud. Üks päev õpin! Ma luban! See, et talv läbi…
Viimase kuue kuu jooksul olen teinud täitsa põnevaid asju. Mul ilmus üheteistkümnes raamat. Õpin ülikoolis kirjandusteadust. Sõitsin rongiga Lätti ja tagasi. Aga üks asi, mida ma ei ole teinud, ma ei ole ostnud mitte ühtegi ühekordset mähet. Kui ma oleksin sama asja öelnud aasta tagasi, siis noh… loogiline ju, kelle jaoks ma neid ostaks? Nüüd…
Möödunud nädal oli tõesti kirjandustegevuse rohke. Kõigepealt muidugi raamatuesitlus, mis läks minu meelest täitsa hästi! Esiteks, lisaks enda perele ja kirjastuse inimestele ja Helile, oli seal näha ka täiesti võõraid nägusid! Oli üks seltskond, kes tuli alguses ja istutas end kohe paigale (ehk et nad tulidki spets minu pärast!) ning olid need, kes kõndisid ja…
Jaanuar on olnud üks mega kiire kuu. Muidugi, äärmiselt tore ka. Sügissemestri ainete lõputööd, Kiviõli vahet liikumine ning suusatamine ja lugejatega kohtumine on kõik see, mis teeb hingele rõõmu. Ent siiski, täpselt nii kiire, et ma pidin siin eelmine nädal mõtlema, millal mul oli vaba (st ei mingit koolitööd, ei kuskile minemist, ei mingit suusatamist…
Ma olen alati kuidagi alateadvuslikult mõelnud, et isejuhitavate autode areng ja tulek mind ei puuduta ega huvitav. Täna taipasin, et tegelikult hoopis täiega vastupidi! Puudutab ja huvitab nii et vähe pole, sest autosõit (või täpsemalt, auto juhtimine) on täielik ajaraisk! Võib-olla natuke üldistus, ent laias laastus see siiski nii tundub olevat. Lihtne näide: Kuna Rapla…
Läbi aastate, kui ma olen pidanud sünnipäevapidu (või korraldanud tegelikult ükskõik millist üritust), siis on alati olnud üks pidev hirm: mis siis, kui keegi kohale ei tule? See viimane pool tundi on tavaliselt kõige piinavam. Isegi kui inimesed on kinnitanud ja öelnud, et nad tulevad, siis peast käib läbi mustmiljon hirmu. Kas ikka teatakse õiget…
Aasta saab kohe tugeva kirjandusliku alguse, sest trükist on ilmunud mu üheteistkümnes raamat! ÜHETEISTKÜMNES! Appike! Loodetavasti mu lugejad rõõmustavad ja need, kes lugesid eriti hea meelega raamatuid “Jagatud suvi” ning “Tagasi sadulasse” võivad kohe suurest rõõmust hõisata, sest tegu on sarja kolmanda raamatuga! See oli nüüd üks nendest raamatutest, millega ma läbisin mitu tiiru NaNoWriMot:…
Oh kuidas ma lootsin, et olen selle aastaülevaatega ühel hetkel juba algust teinud, aga vaatasin mustandid läbi ning mitte miskit. Eks peab nüüd siis alustama, enne kui aasta uus läbi saab. Eelmiste aastate kokkuvõtteid saab lugeda siit: 2021, 2020, 2019, 2018, 2017, 2016, 2015, 2014, 2013 ja 2012. Aga hakkame nüüd siis pihta! 1. Mida sa tegid aastal 2022, mida sa polnud varem teinud?See…
Käsi püsti, kes on rongiga Riiga sõitnud? Väga tore. Aga kes on rongiga Riiga sõitnud niimoodi, et ei sõitnud läbi Pärnu? Kui arvad, et see on võimatu ülesanne, siis mul on hea meel teatada, et ei ole selles midagi keerulist. Sai enda nahal järgi katsetatud, kui tehtav see on. Jah, aega peab varuma. Ja varuma…
Natuke naljakas on see, et esimene NaNoWriMo katsetus oli mul siis, kui polnud Ülo, ei teadnud Bryanit, ei osanud unistadagi suusapatrullitööst ja polnud isegi veel oma bakat ära lõpetanud. Aga NaNoWriMo on minuga vapralt kõik need sügisesed (ja ühe kevadise) novembrikuud kaasas käinud. Iga aasta olen 50 000 sõna kätte saanud. Kümme. Aastat. Järjest. Jeerum!…
Möödunud nädalavahetusel sai lõpuks teoks see, millest ma olen tahtnud juba pikalt osa võtta – NaNoWriMo läbi öö kestev maraton! Tartlased on seda varem ka korraldanud, ent ma pole varem osaleda saanud. Ja nüüd oli võimalus. Muidugi, koos oma killavooruga. Mina olin Nanokatega hosteli ühes toas, killavoor koosseisus mees, ämm ja laps, teises toas. Aga…
Kolme päeva pärast algab taaskord NaNoWriMo. Minu jaoks on see kümnes! Ja et veel kreisim tunduks, siis varasemad 9 NaNot olen kõik edukalt lõpetanud ehk saanud novembrikuu viimaseks päevaks kirja vähemalt 50 000 sõna. NaNo statistika järgi on koguarv 455 608 sõna. Täitsa lõpp! Ilmselgelt tuleb nüüdne juubeliaasta, kümnes aasta, ka kenasti ära teha, kuigi…
Ei tea, kuidas teistel, aga mul oli alati selline tunne, et Tartu ongi nüüd kõige lõunapoolsem Eesti nurk. See, et sealt edasi on veel tubli tükk Eestimaad, see kippus alati kuidagi ununema. Ju on asi selles, et sinnakanti lihtsalt ei sattunud ja oligi lihtne sujuvalt üle libiseda. Aeg vead parandada. Kuna ma pidin nagunii ENÜ…
Ma olen elu aeg teadnud, et Põdral maja metsa sees on selline tore Eesti lastelaul. No on põder ja jänes ja jahimees. Kõik sellised, keda me ju endalgi metsas kohtame! Ja pole tegu mingi neti vahendusel siia jõudnud viisiga, sest minu ema laulis seda mulle unelauluks. Kopp-kopp käis seejuures vastu pead, mis mulle tohutult meeldinud…
Kuus aastat tagasi olin ma Uus-Meremaal ning sõitsime limusiiniga Burger Fuel burksi sööma. Tegelikult isegi mitte burksi sööma, vaid burksi ostma, sest seejärel sõitsime limusiiniga Mount Maunganui jalamile parklasse, et ronida mäe tippu ning seal pisut jahtunud burski süüa. Ja samal ajal päikeseloojangut imetleda. See oli huvitav moment. Eriti äge on lugeda blogipostitust, kust ma…
Tudengiraport - kirjanik, kirjutaja, talvefänn 