Kuu aja pärast räägin taaskord kirjutamisest aga sedakorda mitte Eestis

Islandil ühes teeäärses bensukas sõidupausi tehes kontrollisin muidugi ka meili, kus mind oli ootamas täiesti rabavate uudistega kiri Eesti Lastekirjanduse Keskusest – kutse Hay festivalile Suurbritanniasse! Ma ei mäleta, kas ma olen blogis maininud, aga minu viies raamat “Vabandust, aga mis asja?!” valiti juba jupp aega tagasi Eesti Lastekirjanduse Keskuse ingliskeelsesse messikataloogi. Tänu kataloogis figureerimisele ja…

“Taeva tühjad tribüünid” ehk minu seitsmes raamat

Kirjutamisega seoses on igasuguseid põnevaid uudiseid! Selle nädala uudiseks on see, et saavutasin kirjastus Tänapäev kümnendal noorteromaani konkursil teise koha! Selle teise koha muudab veelgi magusamaks tõsiasi, et osalesin võistlusel käsikirjaga, mis on juba varaemalt ühel korral samale konkursile saadetud: “Taeva tühjad tribüünid”. Aga nagu ma ka kirjastusele ütlesin, siis jumal tänatud, et eelmine kord…

Võta nüüd see üks vaba päev, taevas ei kuku sellest alla

Pealkirjale sarnanevaid lauseid pean ma endale ikka üpris tihti kordama. Minu töö ei ole (ega ole ka pikalt olnud) piiritletud kindlate kellaaegadega. Mõnes mõttes on see vahva, sest olen ise enda aja peremees. Teisest küljest see ei ole vahva, sest olen ise enda aja peremees ja mõnikord olen ma natuke halb peremees. Ei, probleem pole selles…

Viimaks ometi sain esimeses klassis lennata (ja muud juttu)

Ma olen alati mõelnud, et kunagi ma lendan esimeses klassis. Olen lootnud sellele, et leian imeodava pileti (või võidan lotoga), ent täiesti ootamatult sain esimese klassi kogemuse kätte täna, Denver-New York lennates. Juba pühapäeval check-in’i tehes oigasin, et lennuk on nii täis ning ainsad võimalikud istekohad olid igal pool kolmese rea keskel. Võtsin siis ühe…

30km suusatamist, patsiendiks olemine ja tolmuimeja köiega tõstmine – milline huvitav töövestlus

Kui Colorados asuva Breckenridge’i suusapatrulli töökatse esimene päev mööda sai, olin ma emotsionaalsest ja ka füüsilisest pingest nii läbi, et ei suutnud mitte midagi teha. Camp NaNoWriMo raames pean aprillis iga päev 1667 sõna kirjutama. Selle asemel suutsin kirjutada pisut üle saja sõna. Aju lihtsalt ei toiminud. Samal põhjusel ei ole ma veel jõudnud ka…

Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Akvaarium

Läks kuidagi selliselt, et Bryani sünnipäevakink kuulub vormiliselt mulle, aga selle eest hoolitseb peamiselt tema ning üldse, ta maksis pool oma sünnipäevakingist ise kinni. Ilma pikema jututa – suure osa meie söögilauast võtab nüüd enda alla Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Kool Akvaarium. Ma ei mäleta, miks me läksime loomapoodi kalu vaatama. Võib-olla samal põhjusel, miks ma…

50 ideed, millest kirjanik võiks blogida: 13-23

Sedakorda on korraga koos lausa kümme erinevat punkti. Planeerimisest ja positiivse tagasiside jagamisest kuni küsitluse tegemiseni. 13. Pilk planeerimisprotsessi Minu jaoks on raamat planeerimisprotsessi juures ülimalt oluline kondikava ülesehitamine. Kuidas ja kui täpselt ma seda teen, sõltub alati jutust, mida ma kirjutan. See võib olla lihtsalt üks ajatelg, aga võib olla ka rohkemat. Mõnikord on…

USA elamis- ja tööloa taotlemine – NOA2

Nonii, järjekordne samm USA elamis- ja tööloa saamises on tehtud – NOA2 on käes. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et Bryani avaldus selleks, et ma võiksin avalduse esitada, aktsepteeriti. Senisest protsessist kirjutasin lähemalt juulikuus, kuid lubasin seal, et kirjutan edasiminekutest ka tulevikus. Meie I-130 avalduse esitamine lükkus veidike edasi ja juulis seda teha ei jõudnud. Kogu dokumendipatakas…

USA. Jälle. Kas õnnestub üle piiri saada või mitte.

10. veebruar – istun ja guugeldan selle kohta, kuidas on ESTA-ga USAsse sisenemine siis, kui oled äsja seal peaaegu 90 päeva olnud. Kindel on see, et tegu on küllaltki kõrge riskiga reisiga ja vägagi võimalik on, et mulle öeldakse piiri peal lihtsalt, et keera ots ringi ja mine tagasi Eestisse. Kuna reisi ootamine hakkab mul korralikult…