Kalendrisse vaadates on suur kevad käes. Sama tunne on ka siis, kui mäe pealt linna jalutada – lund ei ole enam kuskil, puudel võib silmata pungasid ning hästi vaadates võivad silma jääda rohetama hakkavad rohulibled. Välja arvatud siis, kui tuleb hiline kevadtorm, mis toob kaasa omajagu värsket lund. Algselt pidi hooaeg lõppema 18. aprillil. Muidugi…
Ja lõpuks ometi sai märtsikuu läbi jõuan ma selle postituse ehk üles laadida. Alustatud sai kohe, kui märts lõppes, ent kiiremad ajad venisid ka aprilli algusesse. Egas selles kevadkuus iseenesest midagi halba ei ole, ent tegu on lihtsalt tohutult tohutult kiire kuuga. Läbi märtsi on erinevate koolide ja ülikoolide kevadvaheajad, mis tähendab rohkem suusatajaid-lauatajaid. Laias…
Tööpäeva lõppedes liiguvad patrullid tagasi mäe tippu, et pärast tõstukite sulgemist koos alla suusatada. Ja ma ei mõtle seda, et suusatame suures kambas ja hoiame üksteisel käest kinni. Vastupidi, igaühel on oma kindel radade kombinatsioon. Lisaks on tee peale pikitud kontrollpunktid, kus kohtud teise patrulliga või viibutad eemalt suusakepiga: “Minu rada on siiani puhas, lähme…
Nagu eelmisel aastal, oli ka sel aastal soov suusatada mujal kui Breckenridges. Sihtkoha valikul sai määravaks vabade päevade vähesus ehk pidime leidma koha, mis oleks piisavalt lähedal. Aga mitte lähedal – kui suusapäeva lõppedes tagasi koju sõidaksime, ei oleks kindlasti tunnet, et sai kuskil puhkusel käidud. Päris mitme variandi seast valisime Wolf Creeki. Breckenridge’st nii…
Märtsikuu algas eriti toredate uudistega! Nimelt pälvis mu eelmisel aastal ilmunud raamat “Lumelinnu surm” Hea noorteraamat tunnustuse! Ja mitte ainult! Esimest korda said oma lemmikteose valida ka Lastekaitse Liidu noortekogu liikmed, kes otsustasid, et selle au osaliseks saab just minu raamat. Ja pisut pikemalt noortekogu juhilt Triin Sooäärelt: Valisime enda eripreemia just selle alusel, kui…
Aeg lendab. Õige pea on veebruargi läbi! Ja enne võiks ometigi uue blogipostituse valmis meisterdada. Kuna ma veedan enamiku ajast mäe peal, mõtlesin jagada seda, mida läheb töö juures lisaks suuskadele ja saabastele veel vaja. Ehk siis ühe suusapatrulli varustus. Muidugi, esimese asjana tuleb mainida, et see, milline suusapatrulli varustus õigupoolest on, sõltub suuresti sellest,…
Nüüdseks juba möödunud aastanumbri sees jutustasime Lillega Facebookis. Teemaks oli NaNoWriMo, kirjutamine ja ka kirjanikupalk, mille uued saajad oli just välja kuulutatud. Muu jutu sees pakkus Lille välja, et võiksime teha täiesti oma liidu. Ma reageerisin sellele lausele naerva tujukujuga ning vastasin et iseenesest pole see ju paha mõte… Paar minutit hiljem õhkasin juba, et…
Plaan oli, et läheme hommikul Horseshow Bowl nimelisse kohta laviinikontrolli tegema. Tuulejumal leidis, et me võiksime midagi uut ja huvitavamat teha. Eks me siis tegime. Öösel oli sedavõrd tugevad tormiiilid, et ärkasin mitmel korral üles. Mõnes mõttes oli tore. Tõi meelde Uus-Meremaa õhtuid, öid ja hommikuid kus säärane tuul tähendas, et suure tõenäosusega järgmisel päeval…
Peamine põhjus tänaseks postituseks on see, et tahan talveilust pilte jagada. Ja kuna ma juba kirjutan, saagu siis mainitud ka see, et sain oma COVID-19 vaktsiini teise sutsu kätte. Erinevalt eelmisest korrast polnud mingit vajadust kauemaks haiglasse jääda. Pilte ka pole. Carlos tundis end nii hästi, et olime enne uksest väljas, kui üldse pildistamisele jõudsin…
Nagu juba traditsiooniks saanud, toimub tagasivaade aastale küsimustele vastates. Eelmiste aastate kokkuvõtteid saab lugeda siit: 2019, 2018, 2017, 2016, 2015, 2014, 2013 ja 2012. 1. Mida sa tegid aastal 2020, mida sa polnud varem teinud?Olin Delfi esilehel. Jess! Kes ei jõudnud lugeda siis palun, link on siin. Kommentaarid on omaette huumor. Sain sealt enda kohta igasuguseid huvitavaid asju teada. Minu meelest oli kõige…
Meie korteris on täpselt üks jõulufänn – mina! Bryan töötas enne suusainstruktoriks hakkamist ühes suures ketipoes ja ütles, et selle perioodiga sai tal jõuludest kogu eluks küllalt. Carlosele on allergia kõige jõululise vastu. Kuna aga 2020 on olnud parajalt pekkis aasta, otsustasid mõlemad, et las ma siis loon jõulumeeleolu nii palju kui tahan. Ei lasknud…
Täna on selline huvitav päev, kus lasen end nõelaga torkida. Ei tee tätoveeringut ega nõelravi, vaid saan Pfizeri COVID-19 vaktsiini. Hetkel sõidame Carlosega just Vaili poole, et sealses haiglas oma suts kätte saada. Meile öeldi juba eelmisel nädalal, et kohe kui vaktsiin heaks kiidetakse, on võimalus vaktsineerimisele registreerida ehk mõelge välja, kas tahate või ei.…
Nüüd vist hakkab tasapisi meile ka lumi kohale jõudma. Kuigi suusakuurordid on juba avatud, toimub suurem osa suusatamisest ja lauatamisest kunstlumel. Loodusliku lume kiht oli veel mõned päevad tagasi äärmiselt õhuke. Paariks päevaks oli see täitsa okei aga eelmisel teisipäeval panime järjest radu kinni, sest need olid muruni, kivideni ja mullani välja sõidetud. Lõpuks ometi…
Selle aasta kirjutamiskuu möödus kuidagi… sündmustevaeselt? Kui 50 000 sõna täis sai, ei olnud sellist suurt kergendust ega juubeldamis tunnet. Pigem tühjus ja küsimus: “A mis nüüd siis?” See küsimus jäi muidugi ainult teoreetiliseks, sest nagu alati, on mul nii mustmiljon asja, millega oma aega täita. Täpselt NaNo lõppedes algas patrulli töö ja hetkel olengi…
Viimased neli-viis päeva olen ma igal hommikul esimese asjana aknast välja piilunud. Kas nüüd on lumi maas? Aga nüüd? Aga nüüd? Täna tasus ära! Lumi oli maas ja mitte vähe! Hommikul kella 6:15ks trenni minnes oli tubli poole sääreni paks (ja Colorado kohta raske) lumevaip. Teoorias oleks võinud suisa suusad alla panna ning mööda kõnniteed…
