2020. parim raamat – vähemalt siiani

Iga aasta on mõni raamat, mis jääb heas mõttes meelde. Võimalik, et selle aastane võitja on praeguseks leitud. Juba tükk aega tagasi ostsin kohalikust raamatupoest raamatu “A book that takes its time”. Siinsed hindu arvestades on 27.50$ raamatu eest parajalt kõrge hind, nii et ma natuke kahtlesin, kas mul ikka on seda raamatut vaja. Aga oli.…

Isiksusetest, täitsa lõpp, läkski täppi!

Nagu vist iga teine Eesti blogija, võtsin ette sama isiksuse testi. Tulemus: “Toetaja” isiksus või siis INFJ. Algul ei planeerinud sellest üldse kirjutada, aga kui lugesin teist lõiku, mis läks kohe täppi, tekkis huvi asi lõpuni lugeda. Ego paitamiseks esimene lause: “INFJ isiksuse tüüp on väga haruldane, moodustades vähem kui 1% elanikkonnast, kuid sellegi poolest…

Raha tuleb, raha läheb

Kui tuli uudis, et USA valitsus saadab kõikidele 1200$, siis ma ütlesin, et egas ma enne seda ei usu, kui raha arvel on. Noh, peaks nüüd uskuma, sest eile ilmus see raha arvele. Algul oli natuke segadust ka sellega, et kas toetuse saavad ainult kodanikud või ka teised. Selgus aga, et ka teised, nii et…

Miks ma kirjutan hobustest?

Minu sulest on ilmunud kaks hobustest ja ratsutamisest rääkivat raamatut. 2018. aastal “Jagatud suvi” ning 2020. aastal selle järg “Tagasi sadulasse”. Tegu pole kindlasti juhuslike teostega. Mul liigub juba mõte Sigridi seikluste kolmandast ning ka neljandast osast. Aga siiski, milleks kirjutada raamat hobustest ja ratsutamisest ning veel sellisel moel, et kui pole ühe või teisega…

Kõik need valikud

Kuu tagasi või nii oli meil päris kindlalt paigas, mida suvel teha. Bryan jätkab Vail Resortsis töötamist. Tõenäoliselt endiselt kõnekeskuses aga supervisori rollis. Hea lihtne töö, teab juba mida teha ning meil oleks endiselt firma ravikindlustus. Minu plaaniks oli proovida saada tööle kohalikku raamatupoodi ja kui see ei õnnestu, siis tõenäoliselt ka midagi Vail Resortsis.…

Plaani järgi elamine

Samal päeval kui ma tulin koju teadmisega, et järgmised kaheksa päeva istun tasustatud puhkusel, tegin ma oma märgipäevikusse väikese tabeli. Miks? Noh, mõnes mõttes oleks jube tore niisama lebotada, lugeda, mitte midagi teha, arvutimänge mängida jne. Samas… kui need kaheksa päeva mööda lähevad, siis kas ma oleksin õnnelik, et ma olen kogu aja lihtsalt vedelenud?…

Sotsiaalne distantseerumine looduses

Üks hea asi Corona viiruse, sotsiaalse distantsi hoidmise ja töötu olemise juures on see, et mul on rohkem aega ümbrusega tutvudes. Töötades lihtsalt ei tekkinud seda momenti, sest kaks vaba päeva kulus kenasti kirjutamise ning igapäevaeluga ära. Aga nüüd vot jõuab. See nädal oleme pea iga päev vähemalt tunni jagu mõnda matkarada avastanud ning see…

Kuidas koroona mu igapäevaellu mürtsatas

Ma siin mõtlesin, et koroonaviirusest ei hakka kirjutama. Nagunii on uudised, blogid ja foorumid seda teemat täis. Ei olnud midagi uut lisada. Siin Summit Countys läksid ka just koolid ja spordikeskused kinni, inimesed tõid poest kärutäitega kaupa koju ning noh sama teema mis Eestis. Ainult et nüüd kirjutan, sest asi läks huvitavamaks. Halvas mõttes. Lõuna…

See aasta siis Uus-Meremaata

Plaan oli, et 2020 on viimane kord Uus-Meremaa talve nautida. Selle hooajaga saanuks Bryan kokku 20 järjestikust talve ja mina 10 järjestikust talve. Aga läks nii, et tema jäi pidama 19 ja mina 9 peal. Ehk siis Uus-Meremaale see aasta ei lähe. Miks? Me lihtsalt ei saa seda endale lubada. Vahepeal mõtlen, et kuradi kurat,…

Tank – meie uus pereliige

Kui viis minutit pärast kodust lahkumist auto kapoti alt valget tossu tuleb, jääb tööleminek tõenäoliselt ära. Nii oligi et eelmisel nädalal pool seitse hommikul istusime autos ja saatsime Bryaniga mõlemad oma bossidele sõnumid, et me vist täna tööle ei jõua… Kapoti alla piiludes oli asi selge. Tere tore. Jahutusvedelik läinud. Ja ma ei mõtle, et…