Ma olen Colorados olnud juba päris mitu talve. 2017 ja 2017/2018 küll lühemalt, ent 2018/2019 ja nüüd 2019/2020 terve hooaeg. Ja sellest hoolimata ei olnud ma kuni praeguseni suusatanud kuskil mujal kui Breckenridges. Ning asi pole selles, et teised kuurordid kuidagi kaugele jääksid. Breckis suusatades näeb juba kolme – Keystone, A-Basin ja Copper. Ning osariigis…
Tegelikult tahtsin kirjutada esimese kuu lõppedes, et kuidas kõik kulgenud on aga ei jõudnud. Ja nüüd ongi siuhti juba kaks kuud möödas. Aga üks kuu või kaks kuud, mis seal ikka vahet on. Lühidalt öeldes olen väga rahul ja töö on see, mida ette kujutasin. Tänu Uus-Meremaa kogemusele ei olnud väga valelootusi/ootusi. Teadsin, et mõned…
See polnud esimene kord Petrone “Minu Ameerikat” lugeda aga nüüd, elades ise USAs, lugesin raamatut hoopis uue pilguga. Väga palju oli selliseid tähelepanekuid, millele kaasa noogutada. No näiteks see, millise kirega televisioonis kõike kajastatakse. Nunnudest kassipoegadest räägitakse täpselt sellise tooniga nagu lendaks planeet Maa kohe õhku. Vahet pole, mis teemal uudisreportaaž on, see kõlab alati…
Nagu juba traditsiooniks saanud, siis vaatan aastale tagasi, vastates küsimustele. Eelmiste aastate kokkuvõtteid saab lugeda ka siit: 2018, 2017, 2016, 2015, 2014, 2013 ja 2012 1. Mida sa tegid aastal 2019, mida sa polnud varem teinud? Hea küsimus. Mustandit kirjutades oli mitu varianti: töötasin Breckenridge’s suusainstruktori ja suusapatrullina. veetsin 2,5 tundi autot lumest välja kaevates ja kümne meetri kaupa edasi liikudes.…
Tehnilises mõttes olen ma öösel või siis pimedas suusatanud – Eestis Tuhamäel. Eestis läheb talvisel ajal lihtsalt nii varakult pimedaks, et kui lambivalgel ei suusataks, jääkski kogu suusapäev vaid mõne tunni pikkuseks. Enamik kuurorte paneb aga tõstukid koos päikeseloojanguga seisma. Uus-Meremaal on põhjuseks järsk temperatuurilangus – päike loojub ja nõlv muutub veel jäisemaks, kui see…
See aasta möödusid jõulud verivorstita. Oli küll plaan nii verivorsti kui isegi hapukapsast osta, ent kui ämm poodi jõudis, oli poeuks lukus ja riiulid tühjad. Pankrot. Pagan küll! Nüüd pean jälle uue poe leidma. Teiseks variandiks on järgmine aasta nt ise verivorsti jm teha, aga selleks peab ikka hoogu koguma. Alustades kasvõi sellest, et kus…
Talvekuud on pimedad ja sombused nii Eestis kui Colorados. Tõsi, siin on üheks suureks eeliseks see, et lume peale võib päris kindel olla. Novembrist aprillini on kohev valge lumi põhimõtteliselt garanteeritud ning see muudab olemise juba palju rõõmsamaks. Veelgi rõõmsamaks muudab keskkonna aga see, et jõulukaunistuste ja tuledesäraga siin tagasi ei hoita. Mõneti ameerikalik kitš,…
Eile koju tulles läksime ühte teed kaudu, mida mööda ma mäletasin, et olen kindlalt sõitnud. Etteruttavalt öeldes võib nentida, et ega ei olnud küll ja enam ei proovi ka, sest sellist kaevamistrenni pole vaja igapäevaselt ette võtta. Kuna lund sadas paraja hooga, siis ei muretsenud selle üle, et kellegi teise jälgi ees polnud. Ju nad…
Novembris toimus korraga kolm tähtsat asja: minu NaNoWriMo projekt, Outdoor Emergency Care kursus ning pisut ootamatult Bryani teine operatsioon. Seda arvestades pole vist ime, et november möödus lausa lennates. Nüüd on aga kõikidele asjadele joon alla tõmmatud. NaNoWriMo sai edukalt lõpetatud. Edumaa, mis ma alguses saavutasin, kulus lõpus täiega ära. Kahjuks ei ole lugu nii valmis,…
Selleks, et ma saaksin olla täieõiguslik suusapatrull, on mul vaja teada, kuidas hättasattunut aidata. Jube totter oleks esimesena sündmuspaika saabuda ja siis mokk töllakil seista, sest ei oska midagi ette võtta. Kuurorditi on nõuded erinevad ja suusapatrull võib olla ka EMT, parameedik või kasvõi arstipaberitega, ent kui neid tiitleid pole, siis vähemalt Breckis on vaja läbida…
Kaua tehtud kaunike aga 10 aastat pärast esimest trükki on ilmumas mu esimese raamatu “Medaljon” kordustrükk! Seda on minult korduvalt küsitud ning mul on hea meel, et lõpuks jõuab raamat uuesti poelettidele, raamatukogu riiulitele ja loodetavasti ka kodustele öökappidele. Raamat ilmub koostöös Heli Kirjastusega. Uue kaanekujunduse autoriks on Liis Karu, kuid sisu on sama tore…
Ma oleks tõesti võinud Bryani õnnetuse järgselt vist uudiskirja alustada. Aga ega me siis teadnud, et kogu paranemisprotsess nii kaua aega võtab. Täna, 15. november, märgib 11 kuu möödumist õnnetusest ja operatsioonist. Kui kõik oleks läinud õpiku järgi, oleks Bryan umbes 90% ulatuses taastunud ning valmistuks kogu täiega uueks suusahooajaks. Reaalsus on see, et valmistume…
November ongi peaaegu käes. Lisaks sellele, et 1. november algab mul töö Breckenridge’i suusapatrulliga (jeeeeeee!) on november järjekordselt kirjutamiskuu, sest juba seitsmendat aastat võtan osa National Novel Writing Month’ist. Asja teeb huvitavamaks see, et novembris on töö tõttu ka päris korralik koolitus ees ootamas. Täna sain küll teada, et 4.-11. november on vaba, nii et…
Ma olen tükk aega kogunud erinevaid kirjutamisega seotud uudiseid ning nüüd on vist viimane aeg, et need korraga kirja panna. Alustada võiks muidugi uuest raamatust. Minu kaheksas raamat! Jeee! 2018. aastal ilmunud hobustest ja ratsutamisest rääkiv “Jagatud suvi” saab endale järje! Uus-Meremaa hooaja esimene pool kulus loo viimistlemisele ja parandamisele. Augustis tõmbasin joone alla, saatsin…
Võib öelda, et minu Greeley vastasus tasus seekord ära. Neljapäeval jõudsime USAsse, reede pakkisime ning laupäeval kolisime Greeleyst Almasse, USA kõrgeimasse linna(kesse) 3224 meetri kõrgusele. Pühapäeva hommikul kui ma silmad lahti tegin, oli õues juba mõnus 15cm paksune lumekiht. Muidugi me oleksime ka lumetormis kolitud saanud aga tuulisel teel kaubikuga sõitmine (pühapäeval oligi tuul ühe…
