Pakkimine kestis tõesti pea viimase hetkeni. Viimasena läks ümberpakkimisele käsipagas. Väike muutus – seljakoti asemel läpaka kott – aga ikkagi oli vaja kõik ringi tõsta. Tõenäoliselt ka hea idee, sest San Francisco reisiga hakkas seljakoti kandes selg ikka üsna ruttu valutama. Läpakakoti sai panna ratastega kohvri peale ning olingi seljavalust vaba! Breckist lahkumine oli muidugi…
Bryan ütleb, et minu pakkimine algab segadusest. Päris vale see ei ole, sest mulle meeldib kõik pakkimisele minev esmalt pinnalaotuseks muuta ja seejärel alustada. Loogiline ju! Esiteks tean täpselt, kui palju on vaja pakitud saada. Teiseks saan kohe haarata õige suuruse (või kokkusurutuvusega) eseme, et see koti vabasse nurka pressida. Muidu aja end pidevalt põrandalt…
Eestisse kolimiseks vajaliku paberimajanduse ajamist pelgasin tunduvalt vähem, kui USA oma. Oli juba ette teada, et ‘meerikamaaga võrreldes on see nii odavam, kui kiirem ehk ainult positiivne. Huvitav oli ka see, et ma ei põdenud ega muretsenud taotluse valesti täitmise pärast sugugi nii palju, kui USA paberimajandusega tegeledes. Mõtlesin, et noh… kui lähebki midagi untsu,…
Väga veider on paar tundi lennata ning jõuda täiesti teise olemusega kohta. Ehk Brecki lume ja mägede asemel saime nautida San Francisco päikest ning soojust. Peamine põhjus, miks me sinna läksime, oli paberimajandus (sedakorda vahelduseks siis Bryani, mitte minu), ent ega dokumendimaailm turisti mängimist ei sega. Tõsi, kolme (kaks ja pool kui lennujaama minekut-tulekut arvestada)…
Alustaks sellest, et suusatamise all mõtlen ma mäesuusatamist, mitte murdmaasuusatamist. Tõsi on ka see, et mäesuusatamine on liigitatud ekstreemspordi alla. Ent miks ma siis positiivse rasedustestiga suuskasid kohe nurka ei visanud? Miks kavatsen suusatada nii palju ja sellisel tasemel, nagu enesetunne lubab ja sisetunne ütleb? Eks ma siis proovin oma mõtte- ja otsuseprotsessi avada, mis…
Ma pole vist elu jooksul kokku nii palju töölt koju jäänud, kui viimased paar kuud. Pigem ikka olen see, kes on alati end tööpostile vedanud. Isegi korraliku päikesepõletusega, mis ei lubanud rinnahoidjat kanda ning kurgupõletikuga mis röövis mult hääle (olgu, sellega kupatati mind poole päeva pealt koju). Ja nüüd siis järsku olen olukorras, kus viis…
Nagu alati, on november mul see eriti tihe kirjutamiskuu, kus kirjutan metsikus mahus ja kulutan üksjagu aega. Mida muud novembrikuises pimeduses ikka teha. Ja lisaks on see hea võimalus, et tavalisest suurema intensiivsusega oma ideed paberile saada. Reeglina võtan seejärel detsembri vabaks – olen end kirjutamismahladest tühjaks pigistanud ning vaja on uuesti patrullimaailmaga harjuda ehk…
25. jaanuar oli üks huvitav päev. Nimelt kujunes see päevaks, mil ma sain lõplikult tõmmata joone alla enda kui USAsse tulnud immigrandi paberimajandusele. Kuidas? Nimelt olen alates 25. jaanuarist mitte vaid Eesti kodanik, vaid ka USA kodanik. USA kodakondsus pole minu jaoks kunagi olnud mingi taevamanna, mida iga hinna eest püüda ehk et mõtlesin pikalt,…
Selline tore tööpäev, kus sain suusasaabaste asemel ketsid jalga tõmmata ning päev otsa laua taga istuda. Ei midagi muud erilist, kui et tegin päeva dispetšerina. Peak 8 ja Peak 9 on need kaks kohta, kus on iga päev üks inimene dispetšeriks (Peak 6, 7 ja 10 täidab dispetšerirolli see, kes parasjagu juhtub laua taga istuma)…
Nagu juba traditsiooniks saanud, toimub tagasivaade aastale küsimustele vastates. Eelmiste aastate kokkuvõtteid saab lugeda siit: 2020, 2019, 2018, 2017, 2016, 2015, 2014, 2013 ja 2012. 1. Mida sa tegid aastal 2021, mida sa polnud varem teinud?See on alati nii keeruline küsimus! Raske meeles pidada, mida siis terve aasta jooksul teha sai. Aga natuke meenutamist ja kolm esimest kogemust jõudsid lõpuks kohale: Esmalt vast ainulaadne…
Maikuus kirjutasin, et meie suusapatrull otsustas ametiühingu asutamise kasuks. See oli võrdlemisi napp võit, sest ametiühingu moodustamine otsustati täpselt ühe häälega. Seetõttu oli ka hääletamise järgselt inimesi, kes leidsid et oleks vaja teha uus hääletus, loodetavasti pisut kindlama häälte jagunemisega. Seda aga ei juhtunud ja protsess läks omasoodu edasi. Esimeseks sammuks oli valimine, kes siis…
Samal ajal kui Eesti lumeuputust naudib, siis meil on lund vast kuskil kaugel silmapiiril näha. Praegu on lootust, et 6. detsembril tuleb midagi taevast alla. Ilmateatega on muidugi nii ja naa. Mõnikord läheb õnneks, mõnikord mitte. Me siin kambakesi loodame, et läheb õnneks ja ühel hetkel jõuavad lumehanged ka siiamaile, sest ilma lumeta on natuke…
Alustaks kohe sellega, et see aasta oli mul esimene kord, kus ma ühel hetkel mõtlesin, et kuradile see 50 000 sõna püüdmine. Aitab. Enam ei tee. Kaheksa aastat jutti sai ju 50 000 kinni püütud. Asi see siis üheksandal aastal mitte valmis jõuda. Pikalt see mõte enam muidugi ei püsinud. Piitsaplaksutaja rollis oli kasvõi puhas…
Kas kellelgi on veel niimoodi, et mingit üritust korraldades hakkavad järsku igasugused huvitavad hirmud pähe pugema: Mis siis kui keegi kohale ei tule? Mis siis, kui ma andsin vale kuupäeva? Vale kellaaja? Mis siis, kui ma olen täiesti üksi? Mis siis, kui samal ajal on tegelikult mingi teine hästi tähtis üritus ja kõik on hoopis…
Minu kümnes raamat on natuke teistmoodi. Esimest korda ei sukeldu ma väljamõeldud maailma, vaid kirjutan täitsa oma elust. Mõned inimesed kuulsid raamatust juba siis, kui ma alles kirjutasin, ent laiemalt kuulutama ei kippunud. Kartsin, et no äkki mõtleb kirjastus viimasel hetkel ümber. Aga kuna nüüd on tekst toimetatud, kaanekujundus olemas ja raamat trükikojast väljas siis…
Tudengiraport - kirjanik, kirjutaja, talvefänn 