Viimased paar kuud

Ma pole vist elu jooksul kokku nii palju töölt koju jäänud, kui viimased paar kuud. Pigem ikka olen see, kes on alati end tööpostile vedanud. Isegi korraliku päikesepõletusega, mis ei lubanud rinnahoidjat kanda ning kurgupõletikuga mis röövis mult hääle (olgu, sellega kupatati mind poole päeva pealt koju). Ja nüüd siis järsku olen olukorras, kus viis…

Kirjutamismõõnast välja ronimine

Nagu alati, on november mul see eriti tihe kirjutamiskuu, kus kirjutan metsikus mahus ja kulutan üksjagu aega. Mida muud novembrikuises pimeduses ikka teha. Ja lisaks on see hea võimalus, et tavalisest suurema intensiivsusega oma ideed paberile saada. Reeglina võtan seejärel detsembri vabaks – olen end kirjutamismahladest tühjaks pigistanud ning vaja on uuesti patrullimaailmaga harjuda ehk…

Lõpp USA paberimajandusele!

25. jaanuar oli üks huvitav päev. Nimelt kujunes see päevaks, mil ma sain lõplikult tõmmata joone alla enda kui USAsse tulnud immigrandi paberimajandusele. Kuidas? Nimelt olen alates 25. jaanuarist mitte vaid Eesti kodanik, vaid ka USA kodanik. USA kodakondsus pole minu jaoks kunagi olnud mingi taevamanna, mida iga hinna eest püüda ehk et mõtlesin pikalt,…

Päev, kus sai rohkem istuda kui suusatada

Selline tore tööpäev, kus sain suusasaabaste asemel ketsid jalga tõmmata ning päev otsa laua taga istuda. Ei midagi muud erilist, kui et tegin päeva dispetšerina. Peak 8 ja Peak 9 on need kaks kohta, kus on iga päev üks inimene dispetšeriks (Peak 6, 7 ja 10 täidab dispetšerirolli see, kes parasjagu juhtub laua taga istuma)…

Minu 2021

Nagu juba traditsiooniks saanud, toimub tagasivaade aastale küsimustele vastates. Eelmiste aastate kokkuvõtteid saab lugeda siit: 2020, 2019, 2018, 2017, 2016, 2015, 2014, 2013 ja 2012. 1. Mida sa tegid aastal 2021, mida sa polnud varem teinud?See on alati nii keeruline küsimus! Raske meeles pidada, mida siis terve aasta jooksul teha sai. Aga natuke meenutamist ja kolm esimest kogemust jõudsid lõpuks kohale: Esmalt vast ainulaadne…

Ametiühing aga sammu võrra edasi

Maikuus kirjutasin, et meie suusapatrull otsustas ametiühingu asutamise kasuks. See oli võrdlemisi napp võit, sest ametiühingu moodustamine otsustati täpselt ühe häälega. Seetõttu oli ka hääletamise järgselt inimesi, kes leidsid et oleks vaja teha uus hääletus, loodetavasti pisut kindlama häälte jagunemisega. Seda aga ei juhtunud ja protsess läks omasoodu edasi. Esimeseks sammuks oli valimine, kes siis…

Hooaja rahulik algus

Samal ajal kui Eesti lumeuputust naudib, siis meil on lund vast kuskil kaugel silmapiiril näha. Praegu on lootust, et 6. detsembril tuleb midagi taevast alla. Ilmateatega on muidugi nii ja naa. Mõnikord läheb õnneks, mõnikord mitte. Me siin kambakesi loodame, et läheb õnneks ja ühel hetkel jõuavad lumehanged ka siiamaile, sest ilma lumeta on natuke…

Esitlus on juba tänaaaaaa!

Kas kellelgi on veel niimoodi, et mingit üritust korraldades hakkavad järsku igasugused huvitavad hirmud pähe pugema: Mis siis kui keegi kohale ei tule? Mis siis, kui ma andsin vale kuupäeva? Vale kellaaja? Mis siis, kui ma olen täiesti üksi? Mis siis, kui samal ajal on tegelikult mingi teine hästi tähtis üritus ja kõik on hoopis…

Ja ilmunud on: “Minu Colorado”

Minu kümnes raamat on natuke teistmoodi. Esimest korda ei sukeldu ma väljamõeldud maailma, vaid kirjutan täitsa oma elust. Mõned inimesed kuulsid raamatust juba siis, kui ma alles kirjutasin, ent laiemalt kuulutama ei kippunud. Kartsin, et no äkki mõtleb kirjastus viimasel hetkel ümber. Aga kuna nüüd on tekst toimetatud, kaanekujundus olemas ja raamat trükikojast väljas siis…