Kaheksa kuud Uus-Meremaal… Ma ei oskagi otseselt kuskilt alustada, sest ühelt poolt ei tundu, et nii palju aega juba möödas ja teiselt poolt on tunne nagu ma oleksin siin aastaid olnud, sest nii palju on toimunud ja kõik on kuidagi nii intensiivne. Kolm kuud Ohakunes on peaaegu täis, mis tähendab, et viisa järgi saab mu…
Enamjaolt ei lähe elu üldse nii, nagu sa planeerinud oled. Ja igasugused mõtted ning eeldused, mis peas loodud sai? Parem viska need varakult juba minema. ENNE: Ohakune asub nii mugaval moel keset Põhjasaart, nii et ma jõuan kindlasti teha lühemaid ekskursioone kohtadesse, kus ma käinud pole, nagu Wellington, Napier, Taranaki, ehk isegi Gisborne. Muidugi Taupo…
Täna oli päev, kus oleks olnud parem vist voodisse jääda. Miks? Noh, kõik algas juba sellest, kui ma end üles sundisin ja 6.45 bussile vedasin. Poolel teel mäkke meenus, et oot, mul oli ju see nädal graafikus üks päev, kus alguseks 8.00, mitte tavaline 7.30. Muidugi oli see üks päev just see päev, kus oli…
Miks on suusapatrull äge olla? Saad päev otsa suusatada, aitad inimesi ning – näed seda tehes ülilahe välja. Muidugi oleneb vormist, aga siin on suusapatrull keegi, kellel on silmapaistev punane jakk, seljakott seljas, naeratus näol ja vinged twin tip suusad. Juba mõnda aega tagasi guugeldasin selle ameti kohta ja kuskilt jäi silma, et osades kuurortides saab suusapatrulli…
Nagu lubatud, näitan teile natuke piltide vahendusel oma tööelu. Enamjaol tmul kaamerat mäe peal kaasas ei ole, nii et saan pakkuda vaid telefoniga tehtud klõpse, mis erineval moel töödeldud (peamiselt selleks, et pooletunnist sõiduteed mäelt Ohakunesse sisustada). Minu tavaline tööpäev algab äratuskella lärmamisega pisut enne 6, mis annab mulle piisavalt aega, et äratust edasi lükata, riidesse panna,…
Seitse kuud Uus-Meremaal selja taga. Viis veel jäänud. Emotsioonid? Issand kui õudne! Tahaks nurka pugeda ja teeselda, et seda pole juhtunud. Mida juhtunud? Seda, et juba on seitse kuud mööda lennanud. Mulle meeldib siin. Ja „siin“ all mõtlen ma eriti just elu Ohakunes ning tööd Turoa suusakuurodis ja see, et seitse kuud täis saab, tähendab,…
Barista amet poleks muidu midagi erilist, aga kui töövarustusse kuulub ka kiiver ning sama tähtis kui oskus kohvi valmistada on ka oskus nullnähtavusega suusatada? Jap, siis on kohe veidi erilisem tunne. Kuna ma ei tea väga palju teisi, kel suusakuurordis töötamise kogemus CVsse lisatud, siis tutvustan seda, kuidas minu esimene hooaeg mäe peal kulgeb. Töökoht Uus-Meremaa…
Täna avastasin ma end ühel hetkel olukorrast, kus lumi oli mu peal, all ja kõrval. No ikka korralikult maetud, täpselt nagu laviini alla jäädes juhtub. Et nüüd kedagi mitte liiga ära ehmatada, siis päris laviiniga siiski tegu polnud. Juba siis kui Will mitu nädalat tagasi mainis, et ta on aidanud laviinikoeri treenida, selleks end lumme…
…ma harjutasin teisipäevase teemapeo jaoks patside tegemist. Algul Bryani ja siis Charlie peal. …kuna punutiste tegemisest oli esimese katsejänese peanahk hellaks muutunud, siis oli vaja peamassaaži. Meil elab Lodges üks õppinud massöör ja ta andis paar juhtnööri, et kuidas peamassaaži teha, kuid see lõppes sellega, et põrandal olid kõhuli lamamas kaks särgita kutti, väljaõppinud massöör…
Uus-Meremaal tegin ma viimaks midagi, mida ma olen aastaid ja aastaid edasi lükanud – lugesin läbi J.R.R. Tolkieni loodud Sõrmuste isanda. Pole vist inimesi, kes ei teaks seda raamatut ja kindlasti on ports inimesi, kes kuuldes, et ma polnud kunagi Sõrmuste isandat lugenud, minestusse langevad. Olen ju ometigi uhkusega raamatukoi, nii et kuidas on võimalik,…
Uus-Meremaal elamise ajalises mõttes haripunkt on möödas. Nüüd on mul siin jäänud vähem päevi, kui juba olen olnud. Ma kuidagi ei suuda end üldse viia sellele lainele, et mingi hetk nüüd siit lahkuma peaks. Mitte et ma plaaniksin siia jääda, aga ma lihtsalt ei mõtle. Ma kujutan ette, kuidas üks hetk avastan, et ups, ma…
Kui öelda, et käisin oma sünnipäeval suusatamas, siis vast ei pööraks sellele väga tähelepanu, sest mis suusatamises nii erilist on. Kui aga teada, et tähtpäev on juulikuus, võib see küll pisut veidrana tunduda. Aga võin öelda, et vähemalt siin on juulikuus suusatamine väga normaalne tegevus. Kuigi olen sündinud südasuvel, siis mulle on talv alati…
Taaskord sain vanematega kokku ning peale mõningast arupidamist alustasime teed ülespoole, et veel viimased põhjapoolsed „vaja külastada“ kohad läbi käia. Esimeseks peatuseks said kuulsad Waitomo koopad oma laest rippuvate helendusussikestega. Muidugi on seal võimalik võtta hunnikutes erinevaid tuure, käia koobastes ja tunnelites ning laskuda köiega, kuid meie otsustasime kõige tavapärasema variandi kasuks: lühike jalutuskäik koobastes…
Kui lund endiselt pole ja vahetusi endiselt tühistatakse, siis saab ka siiber ühes linnakeses passimisest, nii et kui järjekordne sõnum teatas sellest, et mägi on kinni, pakkisime auto inimesi täis ning võtsime suuna Ohakunest välja. Sihtmärk selle järgi, et „kus ma varem käinud pole“. Tegelikult oli Whanganui niisamagi mõnus linnake. Oleks tuult vähem ja sooja…
Igal halval asjal on alati ka hea külg. Kehv talve algus tähendab seda, et meil pole mäe peal lund ja seetõttu pole ka tööd. Samas on see hea, sest see tähendas, et mul oli võimalik saada järjest kuus päeva vabaks. Muidu mõtleks, et mida ikka kuue päevaga pihta hakata, aga mul oli kindlasti midagi teha…
