Loen uudistest kurtmist, et ongi suvi läbi ja nüüd tulevad külmad ilmad ning hing hõiskab sees! Andke andeks, aga see mõne aja tagune kuumalaine oli lihtsalt rõve. Sellest sai aru isegi siis, kui nina õue ei pistnud, sest lämbe õhk pressis end tuppa kätte. Pole ka mingi saladus, et mina ja Bryan armastame külma ja…
Oma uitmõtete jagamisega tuleb olla ettevaatlik. Võib juhtuda, et kui oled ideekillu või mõttelinnu lendu lasknud ning seejärel enda arvates kinni püüdnud ja kappi ära pannud, siis keegi teine suutis selle ikka ära napsata. Möödub natuke aega ja tuleb siis täiesti ootamatult, mõttelind peos ja uurib, et ou, kas see idee läks käiku või? Ja…
Ene, proovime nüüd lahti saada harjumusest, et blogipost peaks rääkima ühest kindlast kogemusest või momendist. Selliselt ei jõuagi pooled asjad mitte kunagi blogisse ja kui ma viie aasta pärast praeguseid postitusi uudistan, ongi metsikult pikad vahed, kus justkui midagi ei toimunud. Tegelikult on vastupidi. Oleme üksjagu ringi käinud, sest varsti ju enam ei saa (no…
Tsiteerin Jack Cocchiarella’t, kes juhib tähelepanu huvitavale olukorrale. Eile otsustas USA Ülemkohus, et õigus varjatult relva kanda on põhiseaduslik õigus ja sellega seotu otsustamist (peamiselt siis seda, kas avalikus kohas varjatult relva kandmiseks peab taotlema eraldi luba või mitte) ei saa jätta osariikidele. Täna otsustas Ülemkohus, et õigus rasedus katkestada ei ole põhiseaduslik õigus ehk…
Möödunud nädalavahetus oli tõeliselt hea moment üheks lühireisiks. Suund oli lõunasse ehk siis Tartu ja Elva, tagasiteel kiire põige Põltsamaale. Kõik õitses ning säras, ilm oli päikseline ja soe, vahepeal ehk isegi liiga soe. Aga pole hullu, õe juures on tiik ning sain oma ujumishooaja avatud. Olgem ausad, egas ma pikalt sinna sulistama ei jäänud.…
Klassika. Mul oli plaanis kirjutada tihedamalt, aga no sellega läks nagu läks. Igal juhul, nüüd on tubli kuu Eestisse kolimisest möödas. Täiendame blogi paari pildi ja paari lõiguga, et päris välja surnud ei oleks. Viimase kuu aja oluline sündmus on muidugi ka see, et Bryan jõudis Eestisse! Ajaliselt läks kõik päris kenasti. Tulin juba päev…
Pakkimine kestis tõesti pea viimase hetkeni. Viimasena läks ümberpakkimisele käsipagas. Väike muutus – seljakoti asemel läpaka kott – aga ikkagi oli vaja kõik ringi tõsta. Tõenäoliselt ka hea idee, sest San Francisco reisiga hakkas seljakoti kandes selg ikka üsna ruttu valutama. Läpakakoti sai panna ratastega kohvri peale ning olingi seljavalust vaba! Breckist lahkumine oli muidugi…
Bryan ütleb, et minu pakkimine algab segadusest. Päris vale see ei ole, sest mulle meeldib kõik pakkimisele minev esmalt pinnalaotuseks muuta ja seejärel alustada. Loogiline ju! Esiteks tean täpselt, kui palju on vaja pakitud saada. Teiseks saan kohe haarata õige suuruse (või kokkusurutuvusega) eseme, et see koti vabasse nurka pressida. Muidu aja end pidevalt põrandalt…
Eestisse kolimiseks vajaliku paberimajanduse ajamist pelgasin tunduvalt vähem, kui USA oma. Oli juba ette teada, et ‘meerikamaaga võrreldes on see nii odavam, kui kiirem ehk ainult positiivne. Huvitav oli ka see, et ma ei põdenud ega muretsenud taotluse valesti täitmise pärast sugugi nii palju, kui USA paberimajandusega tegeledes. Mõtlesin, et noh… kui lähebki midagi untsu,…
Väga veider on paar tundi lennata ning jõuda täiesti teise olemusega kohta. Ehk Brecki lume ja mägede asemel saime nautida San Francisco päikest ning soojust. Peamine põhjus, miks me sinna läksime, oli paberimajandus (sedakorda vahelduseks siis Bryani, mitte minu), ent ega dokumendimaailm turisti mängimist ei sega. Tõsi, kolme (kaks ja pool kui lennujaama minekut-tulekut arvestada)…
Alustaks sellest, et suusatamise all mõtlen ma mäesuusatamist, mitte murdmaasuusatamist. Tõsi on ka see, et mäesuusatamine on liigitatud ekstreemspordi alla. Ent miks ma siis positiivse rasedustestiga suuskasid kohe nurka ei visanud? Miks kavatsen suusatada nii palju ja sellisel tasemel, nagu enesetunne lubab ja sisetunne ütleb? Eks ma siis proovin oma mõtte- ja otsuseprotsessi avada, mis…
Ma pole vist elu jooksul kokku nii palju töölt koju jäänud, kui viimased paar kuud. Pigem ikka olen see, kes on alati end tööpostile vedanud. Isegi korraliku päikesepõletusega, mis ei lubanud rinnahoidjat kanda ning kurgupõletikuga mis röövis mult hääle (olgu, sellega kupatati mind poole päeva pealt koju). Ja nüüd siis järsku olen olukorras, kus viis…
Nagu alati, on november mul see eriti tihe kirjutamiskuu, kus kirjutan metsikus mahus ja kulutan üksjagu aega. Mida muud novembrikuises pimeduses ikka teha. Ja lisaks on see hea võimalus, et tavalisest suurema intensiivsusega oma ideed paberile saada. Reeglina võtan seejärel detsembri vabaks – olen end kirjutamismahladest tühjaks pigistanud ning vaja on uuesti patrullimaailmaga harjuda ehk…
25. jaanuar oli üks huvitav päev. Nimelt kujunes see päevaks, mil ma sain lõplikult tõmmata joone alla enda kui USAsse tulnud immigrandi paberimajandusele. Kuidas? Nimelt olen alates 25. jaanuarist mitte vaid Eesti kodanik, vaid ka USA kodanik. USA kodakondsus pole minu jaoks kunagi olnud mingi taevamanna, mida iga hinna eest püüda ehk et mõtlesin pikalt,…
Selline tore tööpäev, kus sain suusasaabaste asemel ketsid jalga tõmmata ning päev otsa laua taga istuda. Ei midagi muud erilist, kui et tegin päeva dispetšerina. Peak 8 ja Peak 9 on need kaks kohta, kus on iga päev üks inimene dispetšeriks (Peak 6, 7 ja 10 täidab dispetšerirolli see, kes parasjagu juhtub laua taga istuma)…
Tudengiraport - kirjanik, kirjutaja, talvefänn 