Kirjaniku pilgu läbi:
2011. aasta sügisel, kui kursusekaaslane Miret oli “Minevikuta mälestused” lugemise lõpetanud, tahtis ta väga teada saada, mis edasi saab ja käis pinda, et ma kirjutaksin järje. Kasvõi temale lugemiseks. Noh, alustasin siis Alkoholikonverentsil. Ja kirjutasin läbi talve ning tähtajaks seadsin endale suve alguse. Ja kui tähtaeg liginema hakkasin, siis ma sundisin ja sundisin end kirjutama, sest vastasel juhul ei leia mu mõtted kunagi teed paberile ning lõpuks need haihtuvad üldse.
Üks lemmikosa oli muide peatükkide pealkirjade otsimine, sest need kõik on kas mõtted, vanasõnad vms, mida on huvitav lugeda ja mõtetes kedrata. Igaljuhul, suveks sai valmis ja nüüd, 22.11.2012, on ametlik sünnipäev mu kolmandal! Kui esimese osaga, Minevikuta mälestused, jäi mulle endale tunne, et oleks võinud veel midagi kirjutada ja liine laiali ajada, siis sellega seda tunnet ei tekkinud. Muidugi võinuks see pikem olla, raamatud võiksid alati pikemad olla, ent mõnikord ei olegi millegi üle pikemalt mõelda ega arutleda, sest tuleb elu ning sunnib takka.
Kirjastus:
Tänapäev (2012)
Kokkuvõte:
„Minevik olevikus” on järg raamatule „Minevikuta mälestused”, kus 16-aastane Liisa-Ly otsustab suvel kodust põgeneda ja jõuab tagasi alles mitu kuud hiljem. Nüüd on möödunud viis aastat ja Liisa-Ly elab koos noormehega, kes ta toona lõpuks tagasi koju tõi.
Elu on ilus ja tüdruk ei oska unistada millestki enamast, kuid korraga ilmub välja inimene, mälestus viie aasta tagusest suvest, kes tema idüllilise elu uuesti sassi lööb. Liisa-Ly seisab keeruliste valikute ees, aga mis tahes valikut ta ka ei teeks, keegi saab ikka haiget.
Lingid:
Tudengiraport - kirjanik, kirjutaja, talvefänn 