Mõnikord ei saa ma Facebookist lihtsalt aru. Instagrami kasutaja Raamatureporter loosib oma lehel välja mu uut raamatut “Lumelinnu surm”. Tahaks ka seda jagada aga ei õnnestu. Kirjutan postituse valmis, vajutan “postita” ja… postitus kaob tühjusesse. Paaril korral on isegi õnnestunud postitus üles saada (kui ei lisanud Instagrami linki) aga nii kui kommenteerisin koos lingiga, oli…
Mõnes mõttes on minu Eestis käimine ka täielik loomereis. Vahet pole, kui palju ma mujal viibides kirjatööga tegelen, Eestis on kirjutamist ning oma raamatutega seotud tegevust kordades rohkem. Mujal viibides on mu raamatutega seotud tegevus laias laastus kirjutamine. Näpuotsaga kirjastusega suhtlemist ja õige pisut kohtumiste planeerimist. Eestis on aga kirjutamist, kohtumiste realiseerumist, mõtete korjamist, ringi…
Eestis olemine tähendab seda, et saan posti panna raamatud, mis on kaunistatud ka mu autogrammiga. Hinda kuulub ka soovitud pakiautomaati saatmine, nii et kellel huvi, siis heitke pilk peale ja andke oma soovist teada kas siin kommentaarides, saates mulle e-maili seppene@hotmail.com või võttes ühendust mu Facebooki lehe kaudu. “Medaljon” – 12€ “Tagasi sadulasse” – 15€…
Põnevad uudised, põnevad uudised! Juba mõne nädala pärast on võimalus lugeda mu uhiuut teost “Lumelinnu surm” (kirjastus Eesti Raamat, raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital). Mis eriti tore, üle mitme aasta olen ma (loodetavasti) ise samal ajal Eestis, kui raamat poelettidele jõuab. Millest mu uus raamat räägib? Paku kõigepealt pealkirja ning kaanepildi järgi ise ja…
Ühelt poolt on kirjaniku töö väga üksik. Pole pole ju mingit vajadust ülemuse või alluvate järgi, kedagi üle õla passima või mingit suurt meeskonda. Enamjaolt on vaja iseennast ning kas arvutit või märkmikku ja pastakat. Samas… mingid taustajõud on ju olemas. “A book that takes its time” 30-päeva vihikus oli küsimus, kelle poole ma saan…
NaNoWriMost ehk rahvusvahelisest kirjutamiskuust olen ma alates 2013. aastast igal aastal osa võtnud ning selle ka edukalt lõpetanud. Mõni aasta natuke suurema, teine aasta natuke väiksema varuga. Aga novembrikuu viimaseks päevaks olen need 50 000 sõna kokku korjanud. NaNoWriMo sugulane, Camp NaNoWriMo, toimub iga aasta aprillis ja juulis. Erinevus novembrikuise sündmusega on see, et saad…
Iga aasta on mõni raamat, mis jääb heas mõttes meelde. Võimalik, et selle aastane võitja on praeguseks leitud. Juba tükk aega tagasi ostsin kohalikust raamatupoest raamatu “A book that takes its time”. Siinsed hindu arvestades on 27.50$ raamatu eest parajalt kõrge hind, nii et ma natuke kahtlesin, kas mul ikka on seda raamatut vaja. Aga oli.…
Nagu vist iga teine Eesti blogija, võtsin ette sama isiksuse testi. Tulemus: “Toetaja” isiksus või siis INFJ. Algul ei planeerinud sellest üldse kirjutada, aga kui lugesin teist lõiku, mis läks kohe täppi, tekkis huvi asi lõpuni lugeda. Ego paitamiseks esimene lause: “INFJ isiksuse tüüp on väga haruldane, moodustades vähem kui 1% elanikkonnast, kuid sellegi poolest…
Minu sulest on ilmunud kaks hobustest ja ratsutamisest rääkivat raamatut. 2018. aastal “Jagatud suvi” ning 2020. aastal selle järg “Tagasi sadulasse”. Tegu pole kindlasti juhuslike teostega. Mul liigub juba mõte Sigridi seikluste kolmandast ning ka neljandast osast. Aga siiski, milleks kirjutada raamat hobustest ja ratsutamisest ning veel sellisel moel, et kui pole ühe või teisega…
Samal päeval kui ma tulin koju teadmisega, et järgmised kaheksa päeva istun tasustatud puhkusel, tegin ma oma märgipäevikusse väikese tabeli. Miks? Noh, mõnes mõttes oleks jube tore niisama lebotada, lugeda, mitte midagi teha, arvutimänge mängida jne. Samas… kui need kaheksa päeva mööda lähevad, siis kas ma oleksin õnnelik, et ma olen kogu aja lihtsalt vedelenud?…
