Kirjutamine pidi nüüd ligi kuu aega tagaplaanil olema ja taasalustamine oli ausalt öeldes päris raske. Ma ei mäletanud isegi seda, mis loo kallal tegutsemine oli detsembris pooleli jäänud, rääkimata siis sellest, et mida ma täpsemalt tegin. Kas ma kontrollisin ajajoont? Vaatasin stseene üle? Peatükke? Mälupilt puudus. Lõpuks suutsin meelde tuletada vähemalt selle, mis looga tegelesin ja…
Aasta lõpuke võiks väljakutsele joone alla tõmmata. Esmalt pean natuke mossitama, sest mul oli postitus juba peaaegu valmis kirjutatud ja siis järsku oli see kadunud nagu tina tuhka. No ei saa aru mis juhtus. Aga mis seal ikka, kirjutan siis uuesti. 45. Jaga lugemismuljeid Eelmises postituses oli vaja kirja panna valik lugemist ootavatest raamatutest. Viiest…
Mida teha, kui und ei tule? Miks mitte end voodist välja ajada, Netflixist mõni huvitav sari käima panna ja saatmist ootavad raamatud paberisse pakkida. Muidugi võiks kasutada ka lihtsalt ümbrikku, kuid täiesti ausalt öeldes, mulle meeldib see pakkimine. Need, kes mu Facebooki lehte jälgivad, on tõenäoliselt juba näinud aga jagan seda kuulutust ka siin. Kirjanikuna…
Novembrist on juba peaaegu poolteist nädalat läinud ja ma ei olegi veel oma selleaastasest kirjutamisprojektist rääkinud. Kui siiani on mul tundunud, et iga aastaga on olnud edasiminek, siis see aasta tundus vastupidi. Pean silmas just planeerimist ja NaNoWriMo kirjutamismaratoniks valmistamist. Eelmisel aastal oli idee pikalt paigas, stseenikaardid ette valmistatud jne ja ma tahtsin seda ka…
Ma ei suuda uskuda, kuidas aeg on lennanud. Alles ma ju maadlesin käsikirja mustanditega, kustutasin lauseid, lõike ja peatükke. Nüüd on aga “Taeva tühjad tribüünid” peaaegu käega katsuda ja üsna varsti on minu seitsmes raamat trükitud ja teel poelettidele. Nagu tavaks saanud, kuulub ka seekord ilmumise juurde üks väike loos. Vasta küsimusele ning osaledki loosis,…
See väljakutse on nüüd jõudnud juba otsaga sügisesse (või kevadesse, oleneb kumma poolkera mätta otsast asja vaadata) ja lõpp on kohe varsti käes. Pärast seda postitust on ju veel vaid 6 küsimust jäänud, nii et peaksin ikka enne aasta lõppu toime tulema! 37. Intervjueeri ühte oma tegelast See küsimus jäi eelmisel korral kahe silma vahele.…
Nii hea tunne, et üks väga pikaajaline projekt lõpusirgele jõuab. “Taeva tühjad tribüünid” on töös olnud alates mu bakaõppe esimesest aastast (vist isegi veidi varem). Vahepeal jäi teos tükiks ajaks tolmu koguma aga lõpuks võtsin ette ning pärast korraliku kärpimist, sai see uue hingamise. Egas see protsess lihtne ei olnud. Väga keeruline oli rohkem kui…
Laupäeval saab lõpuks ometi tööle! Viimane kord kui ma mäe peal käisin oli nädal tagasi, möödunud laupäeval. Siis tuli torm, mis otsustas terve nädala möllata ja on alles täna vaibumismärke näitamas. Ei jõua ära oodata, et uuesti mäele saaks ja oma silmaga näeks, palju seda lund siis juurde tuli. Tegelikult on see tõeliselt vinge üllatus siia…
Kui ma seda väljakutset alustasin, ei osanud ma arvata, et “50 asja, millest kirjanik võiks blogida” sedavõrd kaua aega võtab. Mõtlesin et kuu ajaga saab kindlasti valmis. Nüüd olen aga otsaga juba suvesse jõudnud. Mis seal ikka – tasa ja targu edasi. 28. Näita, kuidas su tegelased on aja jooksul arenenud (too välja mingid kindlad…
See on nüüd viimane Hay festivali postitus. Kuigi ma ei olnud varem sellest festivalist kuulnud, on see selgelt mu enda viga, sest esinejad olid tõesti maailmanimed. Esimesed kolm, kes meelde tulevad on Margaret Atwood (“Teenijanna lugu” on vist enamikele teada), Benedict Cumberbatch (taaskord – enamikele vist teada) ning Rose McGowan (näitlejanna, kes praegu on kõige…
