Möödunud nädalavahetusel sai lõpuks teoks see, millest ma olen tahtnud juba pikalt osa võtta – NaNoWriMo läbi öö kestev maraton! Tartlased on seda varem ka korraldanud, ent ma pole varem osaleda saanud. Ja nüüd oli võimalus. Muidugi, koos oma killavooruga. Mina olin Nanokatega hosteli ühes toas, killavoor koosseisus mees, ämm ja laps, teises toas. Aga…
Kolme päeva pärast algab taaskord NaNoWriMo. Minu jaoks on see kümnes! Ja et veel kreisim tunduks, siis varasemad 9 NaNot olen kõik edukalt lõpetanud ehk saanud novembrikuu viimaseks päevaks kirja vähemalt 50 000 sõna. NaNo statistika järgi on koguarv 455 608 sõna. Täitsa lõpp! Ilmselgelt tuleb nüüdne juubeliaasta, kümnes aasta, ka kenasti ära teha, kuigi…
“Me ju kirjutame, sest me teeme seda paremini kui teised. Kui me teeme oma tööd hästi, siis peaksime ka saama vastavalt tasu, ehk siis lugeja määrab oma eelistused laenutuste kaudu. Kirjaoskus ning haridus on riiklikud eesmärgid, mitte individuaalsed,” ütles kirjanik Lille Roomets ning väga õigesti ütles. Seepärast ma selle siia kopeerisingi. Ja mis ta veel…
Kirjutamise juures on üks ägedamaid tundeid see, kui idee ukse pauguga lahti lööb ja tunned, kuidas potentsiaalse raamatu ideega kaasnev energia lausa sõrme- ja varbaotstest välja purskab. Ole vaid tubli ja püüa kinni! Tõeliselt fantastiline moment! Ideaalis juhtuks see muidugi paremal ajal, kui keset ööd, sest sellise energiatulvaga on täiesti võimatu magama jääda. Ehk kui…
Nagu alati, on november mul see eriti tihe kirjutamiskuu, kus kirjutan metsikus mahus ja kulutan üksjagu aega. Mida muud novembrikuises pimeduses ikka teha. Ja lisaks on see hea võimalus, et tavalisest suurema intensiivsusega oma ideed paberile saada. Reeglina võtan seejärel detsembri vabaks – olen end kirjutamismahladest tühjaks pigistanud ning vaja on uuesti patrullimaailmaga harjuda ehk…
Nagu juba traditsiooniks saanud, toimub tagasivaade aastale küsimustele vastates. Eelmiste aastate kokkuvõtteid saab lugeda siit: 2020, 2019, 2018, 2017, 2016, 2015, 2014, 2013 ja 2012. 1. Mida sa tegid aastal 2021, mida sa polnud varem teinud?See on alati nii keeruline küsimus! Raske meeles pidada, mida siis terve aasta jooksul teha sai. Aga natuke meenutamist ja kolm esimest kogemust jõudsid lõpuks kohale: Esmalt vast ainulaadne…
Alustaks kohe sellega, et see aasta oli mul esimene kord, kus ma ühel hetkel mõtlesin, et kuradile see 50 000 sõna püüdmine. Aitab. Enam ei tee. Kaheksa aastat jutti sai ju 50 000 kinni püütud. Asi see siis üheksandal aastal mitte valmis jõuda. Pikalt see mõte enam muidugi ei püsinud. Piitsaplaksutaja rollis oli kasvõi puhas…
Kas kellelgi on veel niimoodi, et mingit üritust korraldades hakkavad järsku igasugused huvitavad hirmud pähe pugema: Mis siis kui keegi kohale ei tule? Mis siis, kui ma andsin vale kuupäeva? Vale kellaaja? Mis siis, kui ma olen täiesti üksi? Mis siis, kui samal ajal on tegelikult mingi teine hästi tähtis üritus ja kõik on hoopis…
Minu kümnes raamat on natuke teistmoodi. Esimest korda ei sukeldu ma väljamõeldud maailma, vaid kirjutan täitsa oma elust. Mõned inimesed kuulsid raamatust juba siis, kui ma alles kirjutasin, ent laiemalt kuulutama ei kippunud. Kartsin, et no äkki mõtleb kirjastus viimasel hetkel ümber. Aga kuna nüüd on tekst toimetatud, kaanekujundus olemas ja raamat trükikojast väljas siis…
Ma ootan täiega järgmise aasta novembrit, kui jõuab kätte minu kümnes NaNoWriMo! Aga enne kümnendat NaNot on mul vaja see üheksas lõpetada. Hetkel kulgeb täitsa… hästi? 10 926 sõnaga olen graafikust natukene lausa ees! Eelmise aasta postitusest loen, et tegelikult olid mul selleks novembriks hoopis teised plaanid! Katsetada näiteks 24 tunniga 50 000 sõna täiskirjutamist…
Tudengiraport - kirjanik, kirjutaja, talvefänn 