“Minu Colorado” (2021)

Kirjaniku pilgu läbi:

Esimest korda ei sukeldu ma väljamõeldud maailma, vaid kirjutan täitsa oma elust. Mõned inimesed kuulsid raamatust juba siis, kui ma alles kirjutasin, ent laiemalt kuulutama ei kippunud. Kartsin, et no äkki mõtleb kirjastus viimasel hetkel ümber. Aga kuna nüüd on tekst toimetatud, kaanekujundus olemas ja raamat trükikojast väljas siis keegi enam vast ümber ei mõtle. Ehk, ilmunud on minu kümnes raamat “Minu Colorado”!

Ma mäletan ülihästi, et sõitsime parasjagu Bryaniga Fairplayst Denveri poole, kui lugesin Epu saadetud kirja, et äkki ma tahaksin proovika kirjutada. Oleks ma roolis olnud, oleksin vist suurest üllatusest kraavi sõitnud! Ma olen Minu-sarja suur fänn ning “Minu Alaska” on üheks põhjuseks, miks ma üldse piiri taha jõudsin. Võimalus ise ka selle sarja jaoks raamat kirja panna?! Vau! Ja! Otse loomulikult! Ainus, mis kahtlema pani, oli tõsiasi, et Epp saatis selle kirja 2018. aasta aprillis. Sel ajal polnud ma isegi veel ametlikult ju USAsse kolinud, ootasin alles paberimajandust. Ja kuidas siis selle põhjal tervest osariigist kirjutada? Aga proovikas telliti, kiideti heaks ja ühel hetkel panime tähtaja paika.

Ma ise tundsin, et 2021. aasta sügis kõlab sobivalt. Plaanisime 2020. aasta suve veel Uus-Meremaal veeta ning sealt edasi oleks siis puhas Coloradokas olnud. 2020. aasta suve olime küll hoopis Floridas, ent hakkasin materjali ja mõtteid koguma ning vist siis 2021. talvel alustasin kirjutamist. Plaanisin stabiilselt peatükk-peatüki haaval kirjutada aga see idee läks nagu ta läks ja lõpuks jäi lõviosa ikkagi suveperioodi. Sügiseks ta igal juhul valmis sai!

Ja muide, raamatusse piltide valimine oli palju raskem kui ma arvasin! Ma kogusin alguses kõik pildid, mida kasvõi natuke kaalusin, ühte kausta kokku. Neid tuli üle 300… Vaja oli jõuda nii 50 pildini… Ja siis ma siin valisin. Keeruliseks tegi asja see, et väga paljud hetked on mulle olulised ja tähtsad, ent kas ka lugejale? Mina vaatan, et kõik viis suusatamise pilti on nii erinevad ja täiesti omamoodi taustaga, ent lugeja jaoks on kõik viis ju põhimõtteliselt sama: keegi suusatab! Ühel hetkel võtsin Bryani appi, kes ka siis oma arvamust jagas ning lõpuks jäi alles 75 pilti. Vot sealt edasi ei osanud ma enam küll midagi ära võtta ja saatsin kujundaja poole teele.

Kaanepildi valik oli aga lihtne – pilte läbi vaadates leidsin ühe sobiva variandi ja ühtegi konkurenti ei tekkinud. Sellel pildil on olemas kõik, mis iseloomustab Minu Coloradot. On suusad, lumi, mäed, kaunis vaade ning siis action, mis pildile jäi plahvatuse kujul!

Pilt ise on tehtud meie Peak 6 laviinikontrolli ajal, kus proovisime karniisi lahti murda ning selle jaoks siis matsime pommi lume sisse. Selliselt viskab plahvatus ka hunniku lund taevasse. Kui pomm lihtsalt lume peale jätta, käib pauk küll aga jääb must laik ehk kaunist lumepurskkaevu küll ei tule.

Kirjastus:

Petrone Print (2021)

Kokkuvõte:

„Colorado on see osariik, kus igal pool tõmmatakse kanepit, jah?“ on mult nii mõnedki korrad küsitud ning see paneb muigama. Tõsi, Colorado ja kanep käivad paljude jaoks käsikäes, ent mind võlub siiski Colorado lumerohke talv ja madalad miinuskraadid.

Suusapatrullina suusatan iga päev igal pool. Suuskadel õppisin, kuidas lõhkeaine abil nõlvu ohutuks muuta, mil moel aidata neid, kelle suusapäev lõpeb peapõrutuse või luumurruga, ning kuidas päästekelguga ka kõige järsematelt radadelt alla liuelda. Esimese hooaja jooksul näen rohkem vigastusi kui kogu eelneva elu jooksul kokku.

Lisaks vaheldusrikkale suusapatrulli tööle kogen muudki. Kiht kihi haaval tutvun Colorado värvikireva tausta, ajaloo ja olevikuga. Üleskistud raudteede asemele tekkinud matkarajad ja maalilised autoteed viivad kanjoniteni, kummituslinnadesse, väikestesse elavatesse küladesse, õitsvaid lilli täis mägiaasade ning lugematute mägijärvedeni.

Nii et vastan: „Seda ka, jah, aga Colorado on siiski palju-palju enamat kui lihtsalt kanep!“

Lingid: