Minu 2018

Ja ongi käes uuesti aeg teha väike kokkuvõte möödunud aastast. Nagu juba traditsiooniks saanud, siis vaatan aastale tagasi, vastates küsimustele. Eelmiste aastate kokkuvõtteid saab lugeda ka siit: 2017, 2016, 2015, 2014, 2013 ja 2012 1. Mida sa tegid aastal 2018, mida sa polnud varem teinud? Esimesena meenus see, et ma suusatasin alla paarist kohast, mille poole ma veel eelmine aasta…

Uutmoodi massaažikogemus

Võib-olla on hea kui massaaži minnes jõuad minna nii närvi kui vähegi võimalik ja see vabandab välja, miks paar päeva tagasi massaaži minnes ma ei leidnud ega leidnud õiget kohta üles. Sisehoovis on näha A ja B, kaardi peal ka C aga salapärast D’d ei ole kuskil. Kui minna majja A sisse, siis näeb joonise…

50 ideed, millest kirjanik võiks blogida: 13-23

Sedakorda on korraga koos lausa kümme erinevat punkti. Planeerimisest ja positiivse tagasiside jagamisest kuni küsitluse tegemiseni. 13. Pilk planeerimisprotsessi Minu jaoks on raamat planeerimisprotsessi juures ülimalt oluline kondikava ülesehitamine. Kuidas ja kui täpselt ma seda teen, sõltub alati jutust, mida ma kirjutan. See võib olla lihtsalt üks ajatelg, aga võib olla ka rohkemat. Mõnikord on…

Milliseid boonuseid annab suusamäel töötamine?

Lisaks võimalusele nii palju suusatada, kui vähegi isu on, saab suusakuurordis töötades ka päevitada ja kaalust alla võtta. Kõlab ju nagu suvine puhkelaager, või mis?! Uus-Meremaal töötades oli üheks mu eesmärgiks vältida goggle-tan’i – päevitus, kus silmade ümbrus on valge (sest suusaprillid on kogu aeg ees), kuid näo alumine osa on korralikult pruuniks päevitunud, jättes mulje,…

50 ideed, millest kirjanik võiks blogida: minu päev, illustreeritud fotodega

Ma hüppan kolmeteistkümnendast päevast üle ja liigun otse neljateistkümnenda juurde ehk: “Päev minu elus, illustreeritud iga tunni aja tagant tehtud fotodega”. Olen ka varasemalt selliseid päevaplaani tutvustavaid postitusi teinud ja neid saab lugeda siit: baristatöö Uus-Meremaa vulkaanil, rajaohutuse töö samal vulkaanil ja USAs Breckenridge’s olemine. Nüüd sain sama teha Eestis olles. Panin ühel ilusal päeval…

Mina, vesirooslane

“Vesiroosis veedetud aeg on murdosa meie elust, aga sellest tekkinud järellaine mõju pöörane.” Selle lause lugemine oli selgusehetk. See lause küll ei ole minu looming, vaid selle täppi mineva tõdemuse näppasin raamatust “Vesiroosi lood” Kelly Grossthali, Rika Ilvese, Cätlin Mägi, Grete Nootre, Maris Palmi ja Triin Reinsalu loo lõpulausetest. Rapla Vesiroosi Gümnaasium, minu kallis kodukool,…

Mina ja vene keel

Viimane kord kui ma proovisin suusatundi vene keeles läbi viia, hakkas õpilane itsitama ja palus, et ma räägiksin ikkagi eesti keeles. Nii palju siis sellest. Kui arvata, et Ida-Virumaal Tuhamäel töötades peaks vene keel mul juba puhtalt suus olema, siis pean kahjuks kõiki kurvastama ja ütlema, et päris nii see ka pole. Ma olen rohkem tunde…

Tipptund Tuhamäel

Üks selline väheke kiirem nädalavahetus Kiviõlis Tuhamäel sai edukalt mööda. Ja kui ma ütlen “kiire”, siis ma mõtlen seda, et mäel oli nii palju inimesi, et rendis olid varustuseriiulid tühjad. Kes ei usu, siis tõestuseks pilt ka! Aga ärge muretsege – kõik mahtusid mäe peale ära ja ruumi jäi tegelikult veel ülegi, nii et tulge…

5 aastat iga päev paar rida

Viis aastat on minuga igal pool kaasas käinud üks sinine märkmik. Iga õhtu (või olgem ausad, mõnikord ka paar-kolm päeva hiljem) kirjutan sinna, mis ma mingil päeval tegin. See märkmik on minuga reisinud üle terve Euroopa ning jõudnud ka USAsse ja Uus-Meremaale. 29. september 2013: Tänane tööleminek oli järgmine: Rapla-Hagudi-Rapla-Tallinn. Rahakott jäi Rapla. Aga pole…