Mina ja vene keel

Viimane kord kui ma proovisin suusatundi vene keeles läbi viia, hakkas õpilane itsitama ja palus, et ma räägiksin ikkagi eesti keeles. Nii palju siis sellest. Kui arvata, et Ida-Virumaal Tuhamäel töötades peaks vene keel mul juba puhtalt suus olema, siis pean kahjuks kõiki kurvastama ja ütlema, et päris nii see ka pole. Ma olen rohkem tunde…

Tipptund Tuhamäel

Üks selline väheke kiirem nädalavahetus Kiviõlis Tuhamäel sai edukalt mööda. Ja kui ma ütlen “kiire”, siis ma mõtlen seda, et mäel oli nii palju inimesi, et rendis olid varustuseriiulid tühjad. Kes ei usu, siis tõestuseks pilt ka! Aga ärge muretsege – kõik mahtusid mäe peale ära ja ruumi jäi tegelikult veel ülegi, nii et tulge…

5 aastat iga päev paar rida

Viis aastat on minuga igal pool kaasas käinud üks sinine märkmik. Iga õhtu (või olgem ausad, mõnikord ka paar-kolm päeva hiljem) kirjutan sinna, mis ma mingil päeval tegin. See märkmik on minuga reisinud üle terve Euroopa ning jõudnud ka USAsse ja Uus-Meremaale. 29. september 2013: Tänane tööleminek oli järgmine: Rapla-Hagudi-Rapla-Tallinn. Rahakott jäi Rapla. Aga pole…

Uus noorteromaan “Jagatud suvi” – osale loosis!

Kui sulle meeldib lugeda ratsutamisest ja hobustest, siis ehk peaksid osalema mu uue raamatu “Jagatud suvi” loosimises! Varasemalt olen loosi korraldamiseks kasutanud Goodreadsi keskkonda, aga kuna Goodreads on loosi korraldamise tingimusi muutnud, siis seda ma enam kasutada ei saa. Seega tuleb toime tulla pisut teiste vahenditega ehk Facebooki ja blogi abil. Kui Facebooki kontoomanikud saavad…

Jälle Eestis

Pärast lende Denver-London-Helsinki trajektooril jõudsin peaaegu juba kodumaale. Kati ja Mooni tulid Helsinkisse vastu ning kui me üksteist raudteejaamas üles leidsime (arvake ära, kelle Eesti numbri kõnepakett ei lubanud välismaal helistamist ega neti kasutamist), oli meil rohkem kui paar tundi aega, et juttu ajada ja Helsingi peal kolada. Kuna novembrikuus õnnestus meil saada laevapiletid hinnaga…

Minu 2017

Kes veel ei tea, siis mu lemmiknumber on 17, nii et ma lootsin, et sama numbriga aasta tuleb eriline. Võib öelda, et see aasta oli nii piisavalt eriline, et ma ei oleks osanud seda kuidagi ette ennustada. Ja nagu juba traditsiooniks saanud, siis vaatan aastale tagasi, vastates küsimustele. Eelmiste aastate kokkuvõtteid saab lugeda ka siit:…

Palju õnne, Astrid Lindgren

Kui küsida, kes on minu lemmikkirjanikud, siis kindlasti mainin ma suurepärast autorit, kes on vist enamikele eestlastele tuttav: Astrid Lindgren. Ma mäletan isegi seda, kuidas tema raamatuid lugedes mõtlesin, et kunagi ma kohtun temaga, ainult et… 2002. aastal ta suri. Tema raamatud ja lood elavad aga edasi. Kõlab väga klišeelikult, aga nii see ju on.…

01/06/2017

Kuu aega tagasi olin ma Colorados Breckenridge’s. Vaateplatvormilt avanes kaunis vaade mägedele ning kui mägedest isu täis vaadatud, siis vaatasin enda nina ees olevat paberit ja kinnitasin oma allkirjaga, et soovin abielluda. Bryan lisas oma allkirja ja nüüd siis viimaks kirjutan ka blogisse, et olengi juba kuukese abielus olnud. Me ei tahtnud kumbki suuri pulmi…

Et siis USA pealinn? Meh

Jõuan vist oma blogiga tasapisi järjele. Olen juba mai keskel, mil jõudsin uuesti New Yorki, kus sedakorda oli eriti lühike vahepeatus – hilisõhtul tulime, kaks ööd, varahommikul läksime. Piiriületamine läks tunduvalt kiiremini kui jaanuaris. Korduva ESTA külastajana võisin kasutada automaate. Ja seejärel oligi lühike vestlus piiritöötajaga (ainus küsimus: „Kas olete puhkusel?“) ning tere tulemast USAsse.…