Oma asukoha tõttu on Colorado mägede loodus mujal toimuvast justkui natuke maha jäänud. Kui tahad imetleda metsa- ja aasalillede metsikut ilu, siis just nüüd on õige aeg matkaradadele suunduda. Kuigi ka siin tuleb valida. Teatud kohtades pole õitsemise aeg siiani kätte jõudnud. Aga laias laastus ei loe siiski see, kuhu rajale sa suundud, mingeid lilli…
Huvitav kas olen nüüd sammuke ameeriklaseks olemisele lähemal? Töölesõit kulgeb kiirteel, tunnike tööle ja tunnike tagasi, istumise all hiiglaslik Ford Expedition ning autos olen muidugi üksinda. Oleks ju tore, kui see väike muutus teeks kodakondsuse protsessi kaks korda kiiremaks… Kui enne sain tööle jala või rattaga, siis praegu on see mõneks ajaks tore mälestus. Nimelt…
Hoolimata sellest, et Utah oli juba eelmine kord külastades võrdlemisi palav ja kuum, ronisime siiski sinna tagasi. Sedakorda küll veidi teisiti. Dawni ja Marki asemel oli reisikaaslaseks Bryani ema. Tavatelkimise asemel ööbisime Gravity Haus liikmetele soodushinnaga saadaval olevas nn glämpingu telkides, mis olid juba püstitatud, suuremad ja tunduvalt õhurohkemad. Teada oli ka see, et ei…
Matkamise osas ei ole mul kuigi pikka nimekirja, et kuhu mäe tippu peaks igal juhul jõudma. Reeglina saab jooksvalt paika, kuhu võiks minna ja seda sõltuvalt sellest, kellega matkan ja kui palju aega on. Üks matkarada jäi mulle aga mõnda aega tagasi silma – Manitou Incline. Tundus kohe nii huvitav, et selle peaks küll ette…
Märtsikuu Wolf Creeki suusapostituses sai mainitud, et sattusime Pagosa Springs nimelisse linna. Piisas paarist tunnist ning teadsime, et tahame igal juhul tagasi tulla! Pidi vaid valima millal. Mingi hetk taipasime, et võiks kaks asja kokku panna – Pagosa Springs ning meie neljas pulma aastapäev. Mõeldud ja tehtud ehk mai lõpp-juuni algus olime kolm päeva Pagosa…
Nädala alguses sai lõpuks Coloradost läände piilutud, ehk võtsime suuna Moabi poole, mis asub Utahi osariigis. Moabist olen kuulnud söögi alla ja söögi peale. Tegu on ühe populaarseima sihtkohaga nii ratturite kui ronijate seas ning kuna neid leidub patrullimaailmas väga palju, ongi kogu aeg keegi parasjagu sinna minemas või sealt tulemas. Breckist asub Moab umbes…
Ja nüüd, mai keskel, sai lõpuks ometi talvehooaeg läbi! Küll vaid minu jaoks, suusakuurort ise on endiselt avatud. Vahepeal sajab küll värsket lund, ent see kaob sama kiirelt kui ilmus. Mäe peal on ka tarvis järjest rohkem radu kinni panna, sest kui ikka lume asemel jääb suuskade alla pori, muld ning kivid… Tõstukeid on käigus…
Mai algus oli Brecki suusapatrulli jaoks üks tähtis päev. Nimelt loeti 3. mai kokku hääled, millega otsustati, kas moodustame ametiühingu või ei. 43 häält oli poolt, 42 vastu, 3 häält tunnistati kehtetuks ning 26 patrulli jätsid hääletamata. Muide, kuu tagasi hääletas Keystone’i patrull (meist mõneteise kilomeetri kaugusel, kuulub samasse Vail Resortsi ehk VR korporatsiooni). Nende…
Kalendrisse vaadates on suur kevad käes. Sama tunne on ka siis, kui mäe pealt linna jalutada – lund ei ole enam kuskil, puudel võib silmata pungasid ning hästi vaadates võivad silma jääda rohetama hakkavad rohulibled. Välja arvatud siis, kui tuleb hiline kevadtorm, mis toob kaasa omajagu värsket lund. Algselt pidi hooaeg lõppema 18. aprillil. Muidugi…
Ja lõpuks ometi sai märtsikuu läbi jõuan ma selle postituse ehk üles laadida. Alustatud sai kohe, kui märts lõppes, ent kiiremad ajad venisid ka aprilli algusesse. Egas selles kevadkuus iseenesest midagi halba ei ole, ent tegu on lihtsalt tohutult tohutult kiire kuuga. Läbi märtsi on erinevate koolide ja ülikoolide kevadvaheajad, mis tähendab rohkem suusatajaid-lauatajaid. Laias…
