2016 vs 2017 suusahooaeg Uus-Meremaal

Kui võrrelda kahte hooaega, siis esimene tõsiasi, mis pähe lööb, on klassikaline: „Oi kuidas aeg küll lendab!“ Ma saan muidugi aru miks see aasta on mulje, et suusahooaeg on palju kiiremini möödunud. Peamiseks süüdlaseks see, et sel aastal on üldplaanis vähem uudsust ning seetõttu on ka keerulisem päevi üksteisest eraldada ja jääbki mulje, et aeg…

Mägi on suletud. Minge tagasi magama.

Mis mõttes mägi on suletud? See on suur moodustis keset loodust. Kuidas saab seda nagu mingit kaubanduskeskust kinni panna? Kui aus olla, siis Ruapehu on osa rahvuspargist, nii et sul on alati õigus sinna minna aga kui on otsustatud, et suusakuurort on suletud, siis ma ei näe mingit mõtet, miks keegi peaks mäkke minema. Ma…

10 viimast pilti

Näppasin Aililt idee, et teha blogipostitus viimasest 10 pildist, mis mul telefonis leiduvad. Kaamerast polegi pilte võtta, sest viimati kasutasin seda vist just Uus-Meremaale tulles. Ma tahaksin väga mäe peal pilte teha, aga ma ei taha kaamerat kaasa võtta siis, kui on tihe päev, kus mul poleks naguninii aega kaamerat kotist välja kraamida või halva ilmaga…

Täiesti tavaline tööpäev Uus-Meremaa suusakuurordis

Üks tavaline tööpäev rajaohutuse meeskonnas tähendab iga päev 20-25 kilomeetri suusatamist, vajadusel kandes silte ja trelli, märke ja värvikanistrit. Iga päev on ka väga palju klientidega suhtlust, kas neid aidates või nendega tõreledes ja mäereegleid õpetades. 5.50 – esimene äratuskell. Ma tean, et on inimesi, kelle jaoks üks äratuskell on kõik, mida vaja, aga mulle…

Aga ma tahan ka mäele suusatama minna…

Kuidas tegelda mäesuusatamisega siis, kui sa ei näe, ei kuule, ei saa kõndida, sa ei kontrolli oma keha või sa tajud maailma teisti, kui kõik teised sinu ümber? Ei saagi tegeleda? Vastupidi. Saab ja väga hästi. Nüüd juba paar nädalat tagasi oli mul võimalus osaleda koolitusel, kus teemaks oli adaptive skiing. Ma olen ausalt öeldes natuke…

Killuke Eestit (pagaritooteid) kõrvalkülas

Pisikesest Ohakunest umbes 15 km kaugusel asub veelgi pisem Raetihi. Raetihist peaaegu läbi sõites, siis paremale pöörates ja veel veidi edasi sõites võib silma jääda maja, mille aknal ripub Eesti lipp ning Tallinna sümboolikaga vimplid. Tahaks imestada, et kuidas ma küll eelmine aasta seda majakest üles ei leidnud, kuid samas mida seal imestada, sest neli…

Uus-Meremaa tööviisa on käes!

Augustikuu esimesel õhtul tuli Bryan tuppa, näpus Janelle käest saadud ümbrik – kiri Uus-Meremaa immigratsioonilt. Mu esmane reaktsioon oli, et ma ei julge seda avada. Bryan pakkus muidugi, et ta võib siis ise avada. Ei saanud seda lõbu talle lubada, nii et rebisin siiski ümbriku lahti. Pass ning hunnik pabereid kukkus välja. Passi jätsin kus…

Käisin vulkaani teist külge ka uudistamas

Juuli alguses, kui suur lumetorm polnud veel oma nägu näidanud, ei saanud Turoa lumega väga uhkustada ning avatud oli ainult Alpine Meadow. Kuna osad instruktorid saadeti Whakapapa poole peale appi, siis kõndisin ka oma varustusega linna (pooletunnine jalutuskäik suusad õlal, saapad ja muu mant kotis või koti küljes – tunnen, kuidas muskel kasvab), istusin bussi…

26 – arstilkäik ja koogisöömine

Uue aasta täitumiseks oli plaan olemas. Kui sain 25aastaseks, käisin suusatamas (juulikuus!) ning tahtsin sama teha ka nüüd, kui sain 26aastaseks, ent lumetorm rikkus plaanid ära. Ilm oli küll esmaspäeval täitsa okei ja oleks saanud suustada küll aga nagu eelmises postituses mainisin, pidin neljapäeval tööviisa taotluse tõttu arsti juurde tervisekontrolli minema. Lumetormi tõttu istusime aga…