Pakun et nii 4-5 aastat tagasi surfasin üpris palju anorektikuid koondavatel veebisaitidel. Mitte et ma ise soovinuks nendega liituda. Muidugi, mõtlesin küll et oleks tore nii peenike olla(ehk siis vaadates nende pilte, kes ei olnud veel luukere moodi) aga reaalsus on siiski see, et ma suudan dieeti pidada vaid järgmise toidukorrani ning kui pole süüa saanud, muutun äärmiselt tigedaks ja kohutavaks inimeseks. Minu puhul on siis soovkaalu saavutamine võimalik vaid trenni ja tervisliku toitumise abil. Neid veebilehti külastasin pigem uudishimust ja tegin toitumishäiretest ka noortelehte artikli. Mingi hetk lõpetasin saitide külastamise, aga sellel perioodil kirjutatud lühijutuke on siiani üks mu lemmikutest.
Olla perfektsuse päralt. Üks osa sellest, mida kõik ahnelt pilgul jõllitavad. Ila voolamas pluusikaelusest solaariumipäevitunud nahale. Olla perfektne, kui sinna on suund. Olla kena, olla ilus. Olla tipus. Tunda end kenana. Puusakondid, värinad, väljakukkuvad juuksed. Ent samas XXS suurus rõivad, pisike, tiny, kõik imetlevad ja kõik tõstavad sülle. Kõik kannavad ääretu kergusega. Kellegi jalg ei väsi ära kui neile sülle istud. Keegi ei kurda silmapilgutusega kui raske sa päriselt oled. Ja keegi ei valeta sulle sest päriselt sa oledki pisike. Päriselt sa oledki sale, kena ja perfektne. Päriselt… On kõik korras. Ärajäänud päevad, närvilisus, kalorite lugemine, trennitegemine, enese sundimine.
Kuid kõik on korras. Sa sööd väikesi portsjoneid, öeldes, et sööd neid tihedalt ja see ongi sinu vormi saladus. Sa sööd sööd sööd salaja, sa binge’id. Sa õgid sisse šokolaadikooke ja vahukoort ja jäätist ja komme ja marmelaadi ja grillkana ja kartulisalatit ning hamburgereid. Samal ajal, kui sa neid õgid, sa nutad. Pisarad voolavad koos rasvaniredega mööda sinu kondist keha alla.
Esiletükkivad põsesarnad, rangluud, rinnad mida pole enam olemas, ribid, aukuvajunud kõht, puusakondid, reieluud, põlved mis trügivad ette.
Ja sa oled perfektne. Sa oled olemas. Sa lõpetad õgimise, sa viskad toidu minema. Kallad viimasele kanatükile peale kõik maitseained mis sul kodus on, et sa jumala eest, jumala eest ei sööks seda. Sa lähed wc-sse ja topid näpud kurku, oksendad kuni suudad. Vaarud wc poti kõrvale pikali maha ent hüppad püsti. Kõik ei saanud välja, ei veel. Kalorid jäid sisse. Rasv jäi sisse. Kõik ladestub puusadele, sinu XXXS rõivad jäävad väikeseks, imetlus sinu peenikese keha üle kaob, võimalus saada tähelepanu kontidega kaob, võimalus šopata lasteosakonnas kaob, võimalus minestada ja nõrk olla, kaob. Niimoodi ei või! Niimoodi ei või!
Suundud ravimitekapi juurde. Otsid välja lahtistid. Nutuga pooleks võtad neid nii palju kui võid, kuigi tegelikult tahaksid terve purgi sisse kallata. Et kõik välja saaks. Iga viimnegi kui toidujääk. Miks ei saaks elada ainult õhust ja armastusest? Miks on vaja seda nõmedat toitu.
Hiljem istud wc-poti peal, sülearvuti on süles. Vahid lõpmatuid thinspo pilte: Nicole Richie, Lindsay Lohan, Twiggy ja siis paljud, tundmatud näod internetis, kelle kehad on perfektsed, kes on kõike seda mida sina tahad olla. Mida sina tahad saavutada ja kuhu sina tahad jääda. GoalWeight 1: 55kg GW2: 50 kg GW3: 45kg UltimateGW: 40 kg!
Ja siis oled pisike, kena, väike, kõik kiidavad kui nunnu sa oled ja kõik haaravad sülle ning kõik on korras. Ja sa tuled sellest välja, kindlasti tuled. Kui sa oled endale kuude viisi sisendanud kui paks sa oled on jõhkralt kerge hakata uuesti normaalselt sööma. Kui sa oled endale kuude viisi sisendanud kui halb on toit, pole sulle mingi probleem vorpida 40kg-ni jõudes näost sisse saiakesi. Mitte mingeid süümepiinu, enesevihkamis ja haletsemishooge ei teki. Kindlasti ei teki. Teised ei suuda, aga sina suudad. Sa suudad UGW-ni jõudes uuesti sööma hakata, aga samas püsida selle maagilise 40kg piirimail.
Ja kui sa lähed magama, nutad end magama, sest sa oled liiga paks, su unenäod on täis saledaid kehasid.
Hommikul sa ärkad, kurk kipitab, tulitab sest on tüdinud sinu teravatest, happelistest maomahladest. Näljatunne lärmab kõhus. Ent sa eirad seda. Nälg on hea. Nälg on hea, mõnus, tekitab tunde, et sa saavutad midagi.
Tõmbad dressid selga, lohvakad dressid, et keegi ei näeks kui vastikul lodev ja paks on su 53kg-ne keha 175-cmse pikkuse juures. Ja lähed jooksma. Varahommikul, et keegi ei näeks läbi riidekihi sinu rasva hüplemas.
Ja sa jooksed, sa suudad 20 min joosta, kui su keha annab alla. Tema ei taha enam. Sa kukud, näoli mutta, sa oled teadvuseta, pimedas tühimikus… Kauges pimedas tühimikus, kus kõik on nii hea ja sale ja kena… Perfektselt korras.
Tudengiraport - kirjanik, kirjutaja, talvefänn 