Kui on vaja uut kleepsualbumit

Enamik inimesi soetavad uue arvuti siis, kui vana on omadega läbi. Mina soetan siis, kui vana läpaka kaas on tihedalt kleepse täis topitud ja on vaja uut lõuendit, mida kaunistama hakata. Nagu allolevalt pildilt näha – mind kolm aastat ustavalt teeninud ASUS on tõesti äärest-ääreni kleepse täis. Olgu, nali naljakas. Tegelikult oli ka muu põhjus,…

Töökoha vahetus. Asukoha mõttes.

Huvitav kas olen nüüd sammuke ameeriklaseks olemisele lähemal? Töölesõit kulgeb kiirteel, tunnike tööle ja tunnike tagasi, istumise all hiiglaslik Ford Expedition ning autos olen muidugi üksinda. Oleks ju tore, kui see väike muutus teeks kodakondsuse protsessi kaks korda kiiremaks… Kui enne sain tööle jala või rattaga, siis praegu on see mõneks ajaks tore mälestus. Nimelt…

Hooaeg läbi!

Ja nüüd, mai keskel, sai lõpuks ometi talvehooaeg läbi! Küll vaid minu jaoks, suusakuurort ise on endiselt avatud. Vahepeal sajab küll värsket lund, ent see kaob sama kiirelt kui ilmus. Mäe peal on ka tarvis järjest rohkem radu kinni panna, sest kui ikka lume asemel jääb suuskade alla pori, muld ning kivid… Tõstukeid on käigus…

Palun lund! Aitäh!

Peamine põhjus tänaseks postituseks on see, et tahan talveilust pilte jagada. Ja kuna ma juba kirjutan, saagu siis mainitud ka see, et sain oma COVID-19 vaktsiini teise sutsu kätte. Erinevalt eelmisest korrast polnud mingit vajadust kauemaks haiglasse jääda. Pilte ka pole. Carlos tundis end nii hästi, et olime enne uksest väljas, kui üldse pildistamisele jõudsin…

Kõik need valikud

Kuu tagasi või nii oli meil päris kindlalt paigas, mida suvel teha. Bryan jätkab Vail Resortsis töötamist. Tõenäoliselt endiselt kõnekeskuses aga supervisori rollis. Hea lihtne töö, teab juba mida teha ning meil oleks endiselt firma ravikindlustus. Minu plaaniks oli proovida saada tööle kohalikku raamatupoodi ja kui see ei õnnestu, siis tõenäoliselt ka midagi Vail Resortsis.…

Kuidas koroona mu igapäevaellu mürtsatas

Ma siin mõtlesin, et koroonaviirusest ei hakka kirjutama. Nagunii on uudised, blogid ja foorumid seda teemat täis. Ei olnud midagi uut lisada. Siin Summit Countys läksid ka just koolid ja spordikeskused kinni, inimesed tõid poest kärutäitega kaupa koju ning noh sama teema mis Eestis. Ainult et nüüd kirjutan, sest asi läks huvitavamaks. Halvas mõttes. Lõuna…

Kaks kuud suusapatrullina

Tegelikult tahtsin kirjutada esimese kuu lõppedes, et kuidas kõik kulgenud on aga ei jõudnud. Ja nüüd ongi siuhti juba kaks kuud möödas. Aga üks kuu või kaks kuud, mis seal ikka vahet on. Lühidalt öeldes olen väga rahul ja töö on see, mida ette kujutasin. Tänu Uus-Meremaa kogemusele ei olnud väga valelootusi/ootusi. Teadsin, et mõned…

Aasta esimene päikesepõletus on käes

No tere tali. Märts ei ole veel läbigi saanud ja juba pean nentima, et olen päikesega liiale läinud. See on seda muljetavaldavam, et olen alates 2017. aasta jaanuarist peamiselt vaid talves elanud aga no ikka õnnestus. Ja kui aus olla, ega see keeruline ei olnud. Näole päikesekaitsekreemi panemine on muutunud täiesti automaatseks, kuid käsivartele nagu…

Kaks lugu puuderlumest

Puuderlumi, iga suusataja ebajumal. Lumi, millest on tehtud kõige fantastilisemad unenäod. Üle tüki aja oli ka meil Breckis mõnus puudripäev ja sellega seoses on mul rääkida kaks toredat aga õpetlikku lugu. Mõlema loo tegevus toimub põhimõtteliselt samas kohas, kerge sinine rada, kõige sügavamates kohtades ehk 40cm jagu pehmet puuderlund. Lugu 1: kuidas suusataja suuskadest ilma…

Palju õnne Eesti ehk aeg lendab

Oli ju alles eelmine aasta, kui ma Eesti sünnipäeval Tuhamäe nõlvadel Eesti lipuga lehvitasin. See aasta lippu mäele kaasa ei võtnud, sest teiste suusatamine õpetamine oleks päris keeruline, kui täismõõdus lipp sabas lehvib. Küll aga on lipp endiselt olemas kiivri peal ja ka kodu lipuhoidikus sai USA lipp Eesti lipu vastu vahetatud. Töö juures oli…