Uus-Meremaa on netivõõrutuse jaoks jube hea sihtpunkt. Esiteks pole internetti iga nurga peal, teiseks on see kallis ja kolmandaks pole lihtsalt aega internetis istuda. See hooaeg läks kohe suure hurraaga käima. Nagu juuli alguses kirjutasin, siis Ohakunesse jõudsin neljapäeva õhtul ja reedel kell 6 hommikul pidin juba tööle minema. Eks kui ma oleksin tahtnud paari…
Kui Colorados asuva Breckenridge’i suusapatrulli töökatse esimene päev mööda sai, olin ma emotsionaalsest ja ka füüsilisest pingest nii läbi, et ei suutnud mitte midagi teha. Camp NaNoWriMo raames pean aprillis iga päev 1667 sõna kirjutama. Selle asemel suutsin kirjutada pisut üle saja sõna. Aju lihtsalt ei toiminud. Samal põhjusel ei ole ma veel jõudnud ka…
Lisaks võimalusele nii palju suusatada, kui vähegi isu on, saab suusakuurordis töötades ka päevitada ja kaalust alla võtta. Kõlab ju nagu suvine puhkelaager, või mis?! Uus-Meremaal töötades oli üheks mu eesmärgiks vältida goggle-tan’i – päevitus, kus silmade ümbrus on valge (sest suusaprillid on kogu aeg ees), kuid näo alumine osa on korralikult pruuniks päevitunud, jättes mulje,…
Viimane kord kui ma proovisin suusatundi vene keeles läbi viia, hakkas õpilane itsitama ja palus, et ma räägiksin ikkagi eesti keeles. Nii palju siis sellest. Kui arvata, et Ida-Virumaal Tuhamäel töötades peaks vene keel mul juba puhtalt suus olema, siis pean kahjuks kõiki kurvastama ja ütlema, et päris nii see ka pole. Ma olen rohkem tunde…
Üks selline väheke kiirem nädalavahetus Kiviõlis Tuhamäel sai edukalt mööda. Ja kui ma ütlen “kiire”, siis ma mõtlen seda, et mäel oli nii palju inimesi, et rendis olid varustuseriiulid tühjad. Kes ei usu, siis tõestuseks pilt ka! Aga ärge muretsege – kõik mahtusid mäe peale ära ja ruumi jäi tegelikult veel ülegi, nii et tulge…
Ma olen alati öelnud, et tahaks mõnda aega Ida-Virumaal elada ja no näe – nüüd ma siis siia jõudsin. Kuigi ka eelmisel aastal sai mäel tööl käidud, siis jäi tookordne hooaeg nii lühikeseks, et pigem olin lihtsalt tihe külaline. See aasta olen aga kogu oma kraami Kiviõlisse tarinud ja enne ei lahku, kui lumi ära…
Ma arvasin, et need mõned kuud, mis ma USAs veedan, saan ma suusatada ja aega surnuks lüüa. Ma unustasin ära oma fantastilise oskuse: kui silmapiiril on näha vaba aega, siis mingil imekombel on see sama kiiresti läinud, kui tuli. Kuidas ma siis siinkandis oma päevi täidan? 6.00 – äratus! Kuigi ma ise ei pea kuskile nii…
Laupäev, 9. detsember, oli käesoleval aastal sajas päev, kui ma suusatama läksin. Natuke naljakas on mõelda, et ligikaudu 1/3 aastast on suuskadel veedetud ja aasta pole ometigi veel läbigi! Eks aasta lõpus teen parema ülevaate, aga praeguseks on kokku korjatud 1512 suusakilomeetrit ja seda siis Eestist (põhiliselt Tuhamägi aga ka Kuutsemäe ja Väike-Munamägi), Lätist (Žagarkalns),…
Ja nii ruttu see suusahooaeg läbi saigi. Laupäeval oli veel tore tööpäev (kui välja arvata see, et üks idikast lumelaudur mu suusakepi pooleks otsustas sõita. Ta veel vabandas, et ta ei sõitnud ju üldse kiiresti) aga pühapäeval sain just koduuksest välja astudes sõnumi, et pole vaja üles tulla. Kuna aga varustus oli vaja ikkagi kätte…
Kui võrrelda kahte hooaega, siis esimene tõsiasi, mis pähe lööb, on klassikaline: „Oi kuidas aeg küll lendab!“ Ma saan muidugi aru miks see aasta on mulje, et suusahooaeg on palju kiiremini möödunud. Peamiseks süüdlaseks see, et sel aastal on üldplaanis vähem uudsust ning seetõttu on ka keerulisem päevi üksteisest eraldada ja jääbki mulje, et aeg…
