Tavaline tööpäev USAs suusainstruktorina

Milline on suusainstruktori elu USAs? Mida tööpäeva jooksul tehakse, palju jootraha saab? Keda õpetama peab? Kas saab kohe mustadele radadele ja nii mõndagi muud huvitavat. Muidugi pole kõik tööpäevad täiesti identsed aga nii üldjoontes saab päevaplaani ikka kokku panna. 5:45/6:45 – äratus! Nagu ikka, vähemalt kaks äratust, et kahe äratuse vahel voodis veel mõnuleda saaksin. Reeglina…

Suusainstruktori kuldreegel – tasuta asjadest ära ei öelda

Kui eelmine postitus oli selles, kui kalliks võib üks jalaluumurd osutuda, siis tasakaalustamiseks teeks postituse sellest, mis tänu Vail Resortsis töötamisele minu jaoks tasuta on. Alustuseks muidugi suusainstruktorite üks kuldreegel: tasuta söögist ei öelda kunagi ära. Hommikusel koosolekul pannkoogid? Kord kahe nädala tagant korraldatavad õhtusöögid töötajatele? Parem vea end kohale! Eks seda reeglit saab huumoriga…

Kui kallis see ikka olla saab?

Postkasti jõudis Bryani operatsiooni ja haiglasoleku arve – 68 225 dollarit ehk 59 843 eurot (lihtsuse huvides olen kõik summad eurodeks teisendanud). Esiteks ütlen kohe ära, et õnneks ei pea me ise seda summat maksma. Tegu oli tööõnnetusega ja seetõttu kannab kõik kulud vastav kindlustus. Meil on küll ka endal tervisekindlustus olemas aga mul pole…

Natuke laviinidest ehk hoidke ennast

Kui eelmisel aastal vaevlesid paljud suusakuurordid lumepuuduses, siis sel aastal on vastupidi. Juba lõunapoolkera hooajal oli lund rohkem kui küll ja mõnes mõttes on hea meel näha, et lumepilved pole kokku kuivanud, vaid täitsa edukalt ka põhjapoolkera maad katnud. Korraliku lumesajuga tulevad aga oma probleemid – lumelaviinid. Ka Uus-Meremaal oli meil see aasta väga korralik…

Jõulud, mis muud

Igaks juhuks ütlen kohe, et postituse lõpus on pildid Bryani tänasest arstilkäigust. Kui meditsiinitemaatika ei meeldi, siis ära pärast kipsis jala pilti enam edasi keri. Midagi väga hullu ei ole, aga nii igaks juhuks. Aga alustan ikka jõuludest. Plaan oli, et Bryan katsetab singi küpsetamist (ma ei tea, mida täpselt ta sellega teha plaanis, aga…

Sääreluu, suurim võimalik metallplaat ja viisteist kruvi

Suusatamine on selline tore spordiala, et mõnikord kukutakse kuskilt 10m kõrguselt kaljunukilt alla ja kõnnitakse minema paari sinikaga. Mõnikord kukud kohas, kus oled sadu kordi sõitnud, ei tee justkui midagi hullu, aga tulemuseks on vigastus, mis viib sama päeva õhtul veel opile, et suuremad luutükid kokku kruvida. Õnneks ei juhtunud see teine variant minuga. Kahjuks…

Raamatušopingust ja (mitte)töötamisest

Läksime raamatukogus toimunud raamatulaadale ja ma mõtlesin, et leian 2 või 3 või ehk isegi 5 raamatut. Tegelikult läks nii, et vaarusime raamatukogust välja kahe koti raamatutega. Istusime autosse ja ütlesin Bryanile, et täitsa hea valik oli, et isegi John Greeni kõige värskem teos “Turtles all the way down” oli müügil. Bryan vaatas selle peale…

Nädal Ameerikas – tulevasest hiigelkalast akende teipimiseni

Esimene nädal on lennutiivul mööda läinud ja võiks blogi uuesti käsile võtta ning kirjutada natuke sellest ja pisut tollest. Esiteks siis see, et ma ei saa USA passi ja ma ei ole USA kodanik. Seda on päris palju küsitud ja nii ameeriklaste, eestlaste kui ka teiste rahvuste poolt. Olen lihtsalt resident ehk mul on töö-…

Kuus päeva kodus

Laupäeval saab lõpuks ometi tööle! Viimane kord kui ma mäe peal käisin oli nädal tagasi, möödunud laupäeval. Siis tuli torm, mis otsustas terve nädala möllata ja on alles täna vaibumismärke näitamas. Ei jõua ära oodata, et uuesti mäele saaks ja oma silmaga näeks, palju seda lund siis juurde tuli. Tegelikult on see tõeliselt vinge üllatus siia…