Nüüd ma siis tean, kus mu piir on – 26 päeva jutti võib suusatada aga siis on puhkust vaja. See pole muidugi uudiseks, et ei saagi terve talv otsa iga jumala päev sõita. aga varem ei olnud mul kindlat numbrit. Tavaliselt üritan ma oma kahest vabast päevast vähemalt ühe igal juhul suusavabaks teha, et lasta…
Ma olen Colorados olnud juba päris mitu talve. 2017 ja 2017/2018 küll lühemalt, ent 2018/2019 ja nüüd 2019/2020 terve hooaeg. Ja sellest hoolimata ei olnud ma kuni praeguseni suusatanud kuskil mujal kui Breckenridges. Ning asi pole selles, et teised kuurordid kuidagi kaugele jääksid. Breckis suusatades näeb juba kolme – Keystone, A-Basin ja Copper. Ning osariigis…
Tehnilises mõttes olen ma öösel või siis pimedas suusatanud – Eestis Tuhamäel. Eestis läheb talvisel ajal lihtsalt nii varakult pimedaks, et kui lambivalgel ei suusataks, jääkski kogu suusapäev vaid mõne tunni pikkuseks. Enamik kuurorte paneb aga tõstukid koos päikeseloojanguga seisma. Uus-Meremaal on põhjuseks järsk temperatuurilangus – päike loojub ja nõlv muutub veel jäisemaks, kui see…
Selleks, et ma saaksin olla täieõiguslik suusapatrull, on mul vaja teada, kuidas hättasattunut aidata. Jube totter oleks esimesena sündmuspaika saabuda ja siis mokk töllakil seista, sest ei oska midagi ette võtta. Kuurorditi on nõuded erinevad ja suusapatrull võib olla ka EMT, parameedik või kasvõi arstipaberitega, ent kui neid tiitleid pole, siis vähemalt Breckis on vaja läbida…
Viimaks ometi sai see kolme nädala pikkune tormiperiood läbi ja oli näha nii sinist taevast kui ka päikest. Selge ilm tähendas ka laviinikontrolli tegemist. Positiivne uudis on esmalt muidugi see, et sel korral ei jäänud me tõstukist ilma. Negatiivset otseselt polegi. Muidugi võttis laviinikontroll üksjagu aega ja meil ei olnud muud teha, kui kohvikus istuda,…
Jess, selle aasta jooksul olen sada päeva lumel veetnud. Ilus ümmargune number, kuigi minu jaoks on olulisem läbitud kilomeetrite arv. Eesmärk on aasta lõpuks jõuda 2225km tähiseni. Praeguseks on 1063km tehtud, pisut alla 1000 veel. Eesmärgi täitumine pole aga enam kindel, sest Uus-Meremaa ilm ei taha väga koostööd teha. Viimased paar nädalat on vahetpidamata sadanud…
Kui me nüüd järgmine aasta ka Uus-Meremaale läheme, siis mida ma käesolevast aastast õppisin, on see et taotlus viisamenetluse kiirendamiseks tuleb kohe juurde lisada. Ja mitte enda koostatud taotlus, vaid ikka tööandjalt, sest mitte miski muu arvesse ei lähe. Võrreldes eelmise aastaga sai viisataotlus vägagi varakult teele saadetud – 2. aprill. Bryan sai vist pooleteise…
Lõpuks jõudis aeg sinnamaale, et muretsesin endale läätsed. Proovisin seda juba sügisel Eestis teha aga mu silmad olid toona nii kuivad, et poes ei hakatud isegi proovima. Loeti hoopis sõnad peale, et peaksin silmatilku kasutama ja siis mõnda aega hiljem uuesti katsetama. See mõnda aeda hiljem jõudis nüüd kätte ja peaaegu viimasel hetkel. Meie praegune…
Ma olen terve hooaja oodanud seda, et keegi näeks mu kiivril Eesti lippu ja hakkaks minuga eesti keeles rääkima. Samas mul väga suuri lootusi ei olnud, sest eestlasi pole just väga palju ning kui mõni neist tulebki just Breckenridge’i suusatama, oleks väga suur vedamine, et me 11.77 km2 suuruses suusakuurordis üksteisele otsa koperdaksime. Aga ometigi…
Eelmisel aastal kurtsid kõik lumepuuduse üle. Sel aastal ei tule see kellelgi mõttesse. Lund on nii palju, et laviinid on nõlvadel, kus neid pole aastakümneid esinenud. Lisaks backcountryile on laviine ka suusakuurortides ja maanteedel. Lumerookimine on igapäevane ning puuderlumi on nii sügav ja raske, et suuskade kaotamine pole mingi ime. Esmalt paari päeva tagune laviiniohu kaart…
