Uutmoodi massaažikogemus

Võib-olla on hea kui massaaži minnes jõuad minna nii närvi kui vähegi võimalik ja see vabandab välja, miks paar päeva tagasi massaaži minnes ma ei leidnud ega leidnud õiget kohta üles. Sisehoovis on näha A ja B, kaardi peal ka C aga salapärast D’d ei ole kuskil. Kui minna majja A sisse, siis näeb joonise…

Milliseid boonuseid annab suusamäel töötamine?

Lisaks võimalusele nii palju suusatada, kui vähegi isu on, saab suusakuurordis töötades ka päevitada ja kaalust alla võtta. Kõlab ju nagu suvine puhkelaager, või mis?! Uus-Meremaal töötades oli üheks mu eesmärgiks vältida goggle-tan’i – päevitus, kus silmade ümbrus on valge (sest suusaprillid on kogu aeg ees), kuid näo alumine osa on korralikult pruuniks päevitunud, jättes mulje,…

Mina, vesirooslane

“Vesiroosis veedetud aeg on murdosa meie elust, aga sellest tekkinud järellaine mõju pöörane.” Selle lause lugemine oli selgusehetk. See lause küll ei ole minu looming, vaid selle täppi mineva tõdemuse näppasin raamatust “Vesiroosi lood” Kelly Grossthali, Rika Ilvese, Cätlin Mägi, Grete Nootre, Maris Palmi ja Triin Reinsalu loo lõpulausetest. Rapla Vesiroosi Gümnaasium, minu kallis kodukool,…

Tipptund Tuhamäel

Üks selline väheke kiirem nädalavahetus Kiviõlis Tuhamäel sai edukalt mööda. Ja kui ma ütlen “kiire”, siis ma mõtlen seda, et mäel oli nii palju inimesi, et rendis olid varustuseriiulid tühjad. Kes ei usu, siis tõestuseks pilt ka! Aga ärge muretsege – kõik mahtusid mäe peale ära ja ruumi jäi tegelikult veel ülegi, nii et tulge…

Jälle Eestis

Pärast lende Denver-London-Helsinki trajektooril jõudsin peaaegu juba kodumaale. Kati ja Mooni tulid Helsinkisse vastu ning kui me üksteist raudteejaamas üles leidsime (arvake ära, kelle Eesti numbri kõnepakett ei lubanud välismaal helistamist ega neti kasutamist), oli meil rohkem kui paar tundi aega, et juttu ajada ja Helsingi peal kolada. Kuna novembrikuus õnnestus meil saada laevapiletid hinnaga…

Nädalake kojutulekuni, neli kuud taasnägemiseni

Järgmine nädal olen ma tagasi Eestis ning on tore taaskord oma sõpru ja peret näha. Mis ei ole aga nii tore, on see, et tõenäoliselt ei näe ma oma abikaasat järgmised neli kuud. On küsitud küll, et kuidas me suudame nii pikalt lahus olla ja kuidas me selle üle elame, aga kuna see on paratamatus,…

Killuke Eestit (pagaritooteid) kõrvalkülas

Pisikesest Ohakunest umbes 15 km kaugusel asub veelgi pisem Raetihi. Raetihist peaaegu läbi sõites, siis paremale pöörates ja veel veidi edasi sõites võib silma jääda maja, mille aknal ripub Eesti lipp ning Tallinna sümboolikaga vimplid. Tahaks imestada, et kuidas ma küll eelmine aasta seda majakest üles ei leidnud, kuid samas mida seal imestada, sest neli…

Üks (peaaegu) kevadine käik loomaaeda.

Olgu, käidud sai juba mai alguses aga parem nüüd, kui mitte kunagi. Eks? Üks asi, mida mulle alati Eestis teha meeldib, on loomaaias käimine. Väga hea meel on näha, kuidas järk-järgult loomade elutingimusi parandatakse. Ma olen väga põnevil, et näha 2017. aasta lõpus avatavat jääkarude uut elumaja, mille jaoks on pikalt raha kogutud (olen ise…

Jälle teel: Eesti – Rootsi – USA – Uus-Meremaa

On aeg blogil tolm pealt puhuda ning see varjusurmast välja tuua. Kui Eestis ei leidnud algul aega, siis enam põhjust ja harjumus oli ka ära kadunud, siis nüüd proovin blogi uuesti oma igapäevaellu lülitada. Põhjus täiesti tavaline – lähen välismaale. Jälle. Seekord on plaan selline, et Eestist laevaga Stockholmi, siis lennukiga New Yorki, pisut USAs ja jaanidest kuni oktoobri…

Millega ma oma aega täidan?

Teeme nii, et ma luban, et kui uuesti piiri taha lähen, siis hakkan ka rohkem blogi kirjutama. Millegi pärast on selliselt, et Eesti elu ei ole hoopiski nii põnev blogis kajastada, kui välismaa elu. Lihtsalt järjepidavuse mõttes võiks ju midagigi kirja panna. Lumi on juba sulanud (aegajalt sulanud, vahepeal on minu suureks rõõmuks tagasi) ja äraminekuni…