Tagasi Eestis, väheke pikemalt siis

Pakkimine kestis tõesti pea viimase hetkeni. Viimasena läks ümberpakkimisele käsipagas. Väike muutus – seljakoti asemel läpaka kott – aga ikkagi oli vaja kõik ringi tõsta. Tõenäoliselt ka hea idee, sest San Francisco reisiga hakkas seljakoti kandes selg ikka üsna ruttu valutama. Läpakakoti sai panna ratastega kohvri peale ning olingi seljavalust vaba! Breckist lahkumine oli muidugi…

Viimased paar kuud

Ma pole vist elu jooksul kokku nii palju töölt koju jäänud, kui viimased paar kuud. Pigem ikka olen see, kes on alati end tööpostile vedanud. Isegi korraliku päikesepõletusega, mis ei lubanud rinnahoidjat kanda ning kurgupõletikuga mis röövis mult hääle (olgu, sellega kupatati mind poole päeva pealt koju). Ja nüüd siis järsku olen olukorras, kus viis…

Kirjutamismõõnast välja ronimine

Nagu alati, on november mul see eriti tihe kirjutamiskuu, kus kirjutan metsikus mahus ja kulutan üksjagu aega. Mida muud novembrikuises pimeduses ikka teha. Ja lisaks on see hea võimalus, et tavalisest suurema intensiivsusega oma ideed paberile saada. Reeglina võtan seejärel detsembri vabaks – olen end kirjutamismahladest tühjaks pigistanud ning vaja on uuesti patrullimaailmaga harjuda ehk…

Päev, kus sai rohkem istuda kui suusatada

Selline tore tööpäev, kus sain suusasaabaste asemel ketsid jalga tõmmata ning päev otsa laua taga istuda. Ei midagi muud erilist, kui et tegin päeva dispetšerina. Peak 8 ja Peak 9 on need kaks kohta, kus on iga päev üks inimene dispetšeriks (Peak 6, 7 ja 10 täidab dispetšerirolli see, kes parasjagu juhtub laua taga istuma)…

Ametiühing aga sammu võrra edasi

Maikuus kirjutasin, et meie suusapatrull otsustas ametiühingu asutamise kasuks. See oli võrdlemisi napp võit, sest ametiühingu moodustamine otsustati täpselt ühe häälega. Seetõttu oli ka hääletamise järgselt inimesi, kes leidsid et oleks vaja teha uus hääletus, loodetavasti pisut kindlama häälte jagunemisega. Seda aga ei juhtunud ja protsess läks omasoodu edasi. Esimeseks sammuks oli valimine, kes siis…

Hooaja rahulik algus

Samal ajal kui Eesti lumeuputust naudib, siis meil on lund vast kuskil kaugel silmapiiril näha. Praegu on lootust, et 6. detsembril tuleb midagi taevast alla. Ilmateatega on muidugi nii ja naa. Mõnikord läheb õnneks, mõnikord mitte. Me siin kambakesi loodame, et läheb õnneks ja ühel hetkel jõuavad lumehanged ka siiamaile, sest ilma lumeta on natuke…

Kohal!

Nüüd siis olen kuni tõenäoliselt kuni 26. novembrini Eestis. Tõenäoliselt siis seetõttu, et eelmine aasta muudeti mitu korda tagasilennukuupäeva. Siiani on lende muudetud vaid korra. Eks näeb, kas see jääb siis nii või on vaja jälle viimasel hetkel plaane muuta. Aga igal juhul, kes tahab kohtuda/kohvi juua/juttu ajada, siis andke aga teada ja peab plaani…

Pajatused linnurestoranist

Ei osanud arvata, et lindude jälgimine sedavõrd huvitav võiks olla, aga mida rohkem aega meie linnuresto on avatud olnud, seda põnevam on! Aasta ajaga on välja tulnud ka lindude harjumused ja eelised. Näiteks kaelus-turteltuvid liiguvad alati paaris. Kui üks on rõdule jõudnud, on 100% kindel, et teine on kohe lähedal oksa peal istumas. Mõnikord on…

Pakisaagad USA moodi

See postitus on juba tükk aega mustandites istunud. Võiks nüüd vist lõpuks avalikuks teha, sest loodetavasti pole enam täiendusi tulemas. Ehk siis kolm pakisaagat USA moodi. Esimene pakisaaga Tellin paki ja tean, et pakk tuuakse minuni DHLi abil. Kuu tagasi või nii tellisin samalt firmalt, samale aadressile ja sama kulleriga. Mitte ühtegi probleemi. Seekord oli…

Sõidame sügisesse

Vot nüüd saan ma aru, miks osad inimesed ütlevad, et just sügis on nende lemmikuim aastaaeg! Üks nädalavahetus ja vastus olemas! Nimelt õnnestus mul esimest korda kogeda tõeliselt kaunist Colorado sügist, kus puud ja põõsad näitavad uhkusega oma värvilisi sügismantleid. Eelmisel aastal läksin just enne värvimuutust Eestisse ja tulin tagasi siis, kui puud olid juba…