“Minevikuta mälestused” (2010)

Minevikuta mälestused
2010

Kas sa oled 14-, 15- või 16-aastane tütarlaps? Või vähemalt oled olnud 14-, 15- või 16-aastane tütarlaps? Siis oled kindlasti unistanud sellest, et olla nagu käesoleva raamatu peategelane – tüdruk, kes läheb ei tea kuhu ja on ei tea kes, seikleb keset kaunist Eestimaa suve ja üritab igal hetkel uusi rolle luues iseennast tundma õppida, kohates teel kõikvõimalikke ebatavaliselt tavalisi „audibemmikutte” ja kidakeelseid lüürikuid, perverte ja kullatükke, Pärnu õllejõmme ja üht müstilist meest, kes rändaja lõpuks turvaliselt koju toob. Sest sügisel peab iga korralik tütarlaps koju jõudma.
Ah et sina küll millestki nii lapsikust ei unista?! Sa ei taha isegi mitte oma mõtetes tunda ohtu ja kannatada südamevalu?! Sel juhul ma kahtlen, kas sa ikka oled 14-, 15- või 16-aastane tütarlaps. Või kas sa kunagi üleüldse oled olnud 14-, 15- või 16-aastane tütarlaps … Parem, kui sa siis ka selle raamatu lugemisele aega ei raiskaks.  (Kerli Altmart, kirjanik)

Lisa: 

Minu arvamus: Ühe suusareisi ajal alustasin, olles saanud enda mäletamist mööda inspiratsiooni kahest laulust: Black Velvet – Velveteen ning No Way – Tahan olla seal. 2009. aasta suve saabudes avastasin järsku, et sügisel on juba tähtaeg ja mõtteid oli nagu küll, mida kirja panna. Aga kirjapanemiseni ei olnud ma jõudnud. Otsustasin, et on viimane aeg asi kätte võtta. Kirjutasin rongiga tööle ja töölt koju sõites, noormehe juures istudes, enda kodus istudes ja igalpool. Ei jõudnudki kõiki liine sisse tuua, mida tahtnuks aga pole hullu. Valmis ma ta sain. Ja hiljem lugedes saan ma aru ka, et tähtaeg hingas kuklasse. Kuidagi kiirelt läksid kõik sündmused ja tegevused aga no eks sellisesse konteksti see sobis ka minu meelest. Ega hääletamistrippi ei saa siis aeglaselt läbi viia. 

Katkendid raamatust:

Ennast pole ma kunagi tundnud ega endast aru saanud. Minul muide pole mitte mingid väikesed kiiksud. Ma olengi üks suur kiiks. Vahepeal tekibki tunne, et olen lihtsalt üks kiiks, selline jumala äpardus. Et jumal mängis näiteks potiknõida oma inglitega ja siis üks hetk tegi sõrmenipsu. Nii ma sündisingi. Kukkusin kusagilt hingedekolooniast ühesse spermatosoidi ja jõudsin ema kõhtu. Selline kiiks ma olengi oma maailmas. Aga muide, oma ukse sulgesin ma väljastpoolt ja olen juba poolel teel välja. Kust välja? Aga kuidas kurat mina seda tean! Lihtsalt, välja, minema, ära! Kaugele eemale! Daah!

***

„Kuhu siis sõit on?“ päris ta huvitatult, keerates samal ajal ka raadiot vaiksemaks. Rihanna oma lauluga Unfaithful pidi jääma tahaplaanile.
Ohkasin sisemuses. Kas inimestel tõesti miskit paremat küsida pole. „Reisin niisama otse edasi,“ vastasin juba nagu sissekulunud vastuse ja sättisin end paremini toolil istuma.
„Ahhaa, ja sa tuled kust?“ jätkas noormees vähemlevinuma küsimusega.
„Kodunt,“ vastasin automaatselt kuid hammustasin siis huulde. Persse! Nii jobu annab olla.
„Ja kus su kodu asub siis preili …?“ päris juht julgelt edasi.
„Nimi on Tekla,“ vastasin hoobilt. Kust mulle nii veidrad nimed pähe tulid? Mingit tavalisemat ei võinud öelda? Anne? Kati? Maie? Ei, selleasemel lõi pähe mingi Tekla, mis vist oli hoopis mingise lohe nimi! Djeezus christ! Vandusin mõttes, kuid nüüd oli liiga hilja parandada.
Juht pugistas mu nime peale naerda. „Ma arvasin, et mina olen ainus inimene, kellele vanemad on veidra nime pannud,“ lausus noormees lõbusalt, võttis ühe käe roolilt ja sirutas selle minu poole. Andsin käe vastu. Samal hetkel, kui kätt surusime, lausus ta pilkliku uhkusega: „Ja minu nimi on Maur!“
Itsitasin. Jah, minu nimi ei olnud kõige hullem.
„Kus su kodu siis asub, preili Tekla?“ suundus Maur tagasi enda küsimuse juurde.
„Ah, seitsme maa ja mere taga,“ vastasin nüüd juba võltsilt naeratades. Ta ei tohtinud teada saada, et olen kodunt põgenenud. See on minu saladus. Ta ei tohtinud välja mõelda, miks ma olen kodunt põgenenud. Ka see oli minu saladus.
„Ja miks sa siis seitsme mere ning maa taga enda lossis ei ole?“
„Sest ma olen mässav printsess. Ma tahan maailma uurida!“ vastasin kindla tooniga. Tundus, et nüüd jäi Maur vastusega rahule. Ta muigas laialt ja suunas käe maki helinupu poole.

***

„Ethel, Mirjam,“ küsis Maur süngelt ja pöördus kahe tüdruku poole, kes olid absurdses asendis tardunud: Mirjam keeras parasjagu Cosmopolitani lehekülge ja Ethel määris tema seljale päikesekreemi. „Et siis te eirasite Teklat peale minu juttu?“ küsis Maur pahuralt. Mirjam heitis kiirpilgu Ethelile, ent Ethel vaikis murdosa sekundi liiga kaua. Paari sekundiga oli Maur Etheli ette hüpanud ja talle kõrvakiilu lajatanud. Tüdruk lendas maaliliselt kaardudes selili, päikesekreem tema topsikust lendamas nagu sperma siis kui, noh, teate küll.

Mirjam võpatas ja vaatas kartlikult Mauri otsa, otsekui lootes, et saab ka sellise kõrvakiilu. „Nahhui, mis mäluprobleemid sul on?“ möirgas Maur Ethelile lähemale astudes ja tal juustest haarates. Maur surus tüdruku maha. „Jäta ükskord meelde, mida ma räägin sulle,“ karjus Maur sülge pritsides ja lisas midagi raevukalt vene keeles. Kui isegi teised inimesed rannas vaatasid, mis toimub, siis ütlema ei tulnud keegi midagi. Ainult Mirjam vabises kergelt ja mina vaatasin silmad pärani, mis monstrumiks Maur moondus. Ethel üritas midagi vastu sisistada läbi hammaste, kuid Maur andis talle veel ühe hoobi ja tüdruk jäi läkastades vait.
„Ja, Maur, ma lõpetan,“ halises Ethel, endal valu- ja häbipisarad silmis ning pool nägu löögist punane.
Maur lasi ta lahti. „Pane midagi külma peale, muidu läheb paiste,“ kostis poiss põlglikult

Advertisements

3 thoughts on ““Minevikuta mälestused” (2010)

  1. Pingback: NaNoWriMo | Tudengiraport - kui on, mida öelda

  2. Pingback: Kuidas leida hea raamat? Õnnelik juhus? Soovitus? Hea kujundus ja pealkiri? Ahh, ma loobun lugemisest. | Tudengiraport - natuke koolist, natuke elust

  3. Pingback: Lugedes raamatuid. Iseenda raamatuid… | Tudengiraport - õppides läbi elu

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s