Laupäeval saab lõpuks ometi tööle! Viimane kord kui ma mäe peal käisin oli nädal tagasi, möödunud laupäeval. Siis tuli torm, mis otsustas terve nädala möllata ja on alles täna vaibumismärke näitamas. Ei jõua ära oodata, et uuesti mäele saaks ja oma silmaga näeks, palju seda lund siis juurde tuli. Tegelikult on see tõeliselt vinge üllatus siia…
Talv pole veel poole pealgi aga meie kõige kõrgemale viiv tõstuk High Noon on selleks aastaks pillid kotti pakkinud. See tähendab, et hooaja lõpuni tuleb läbi ajada tunduvalt väiksema alaga ning kõige kõrgemad nõlvad ei ole (tõstukiga) ligipääsetavad. Laviini mainisin juba eelmises postituses, kui oli veel lootust, et väljavahetamist vajab ainult torn. Kahjuks ei olnud…
Pikad tööpäevad tähendavad seda, et blogi on unarusse jäänud. Üritan aga seda viga nüüd heastada ja toon teieni mõned pildid ja kirjeldused oma tööpäevadest. Alustaks sellest, kuidas mul õnnestus siinpool maakera vene keelt kasutada. Reegleid rikkuvad inimesed peavad oma mäepileti ette näitama ning nende nimi ja piletinumber läheb meie infosüsteemi. Üks klient, kelle kõrvale tõmbasin,…
Nonii, ma olen nüüd 27aastane. Tegelikult isegi mõned päevad peale, sest egas ma seda postitust siis ometi õigel päeval ei jõudnud kirjutada. Praegune töökoormus on täpselt selline, et perel ja sõpradel oli raske mind isegi telefoni teel kätte saada, sest ma olen online väga piiratud ajal. Lisaks sellele ei kattu minu internetis olemise ajad alati…
Uus-Meremaa on netivõõrutuse jaoks jube hea sihtpunkt. Esiteks pole internetti iga nurga peal, teiseks on see kallis ja kolmandaks pole lihtsalt aega internetis istuda. See hooaeg läks kohe suure hurraaga käima. Nagu juuli alguses kirjutasin, siis Ohakunesse jõudsin neljapäeva õhtul ja reedel kell 6 hommikul pidin juba tööle minema. Eks kui ma oleksin tahtnud paari…
Meie 50 tunnine reis Coloradost Ohakunesse sai juba mitu päeva tagasi läbi aga ma lihtsalt ei ole jõudnud kirjutada, sest nii kui Ohakunesse jõudsime, läks kogu möll täiega käima. Neljapäeva pärastlõunal jõudsime kohale ning reedel kell 6 hommikul pidin juba vorm seljas bussi peal olema, et mäkke sõita. Täna on pisut aega, et reisile tagasi…
Suvest on peaaegu juba üks kolmandik mööda saanud, aga parem hilja kui mitte kunagi . Sellega tahan öelda, et viimaks ometi on selge, mis ma ülejäänud suvega peale hakkan. Mai alguses kirjutasin suvistest valikutest. Neljast riigist (USA, Island, Eesti, Uus-Meremaa) jäi kaalukausile kaks (USA ja Uus-Meremaa). Ja nüüd saan öelda, et minu suvi saab juba järgmine…
Ja nii ruttu see suusahooaeg läbi saigi. Laupäeval oli veel tore tööpäev (kui välja arvata see, et üks idikast lumelaudur mu suusakepi pooleks otsustas sõita. Ta veel vabandas, et ta ei sõitnud ju üldse kiiresti) aga pühapäeval sain just koduuksest välja astudes sõnumi, et pole vaja üles tulla. Kuna aga varustus oli vaja ikkagi kätte…
Perekooli käod ning Delfi anonüümsed kommentaatorid on need, kelle hambu sa ei taha jääda. Ja kuigi mõlemas kohas on piisavalt aktiivsust, siis neid, kes tunnistavad, et nad käivad foorumit sirvimas või kommentaare lugemas, kohtab vähe. Ma julgen küll öelda, et teen mõlemat – kas ajaviiteks (ajatäiteks) või siis selleks, et mingi uus infokilluke oma ajju…
Kui võrrelda kahte hooaega, siis esimene tõsiasi, mis pähe lööb, on klassikaline: „Oi kuidas aeg küll lendab!“ Ma saan muidugi aru miks see aasta on mulje, et suusahooaeg on palju kiiremini möödunud. Peamiseks süüdlaseks see, et sel aastal on üldplaanis vähem uudsust ning seetõttu on ka keerulisem päevi üksteisest eraldada ja jääbki mulje, et aeg…
