Kuus aastat tagasi olin ma Uus-Meremaal ning sõitsime limusiiniga Burger Fuel burksi sööma. Tegelikult isegi mitte burksi sööma, vaid burksi ostma, sest seejärel sõitsime limusiiniga Mount Maunganui jalamile parklasse, et ronida mäe tippu ning seal pisut jahtunud burski süüa. Ja samal ajal päikeseloojangut imetleda. See oli huvitav moment. Eriti äge on lugeda blogipostitust, kust ma…
Plaan oli, et 2020 on viimane kord Uus-Meremaa talve nautida. Selle hooajaga saanuks Bryan kokku 20 järjestikust talve ja mina 10 järjestikust talve. Aga läks nii, et tema jäi pidama 19 ja mina 9 peal. Ehk siis Uus-Meremaale see aasta ei lähe. Miks? Me lihtsalt ei saa seda endale lubada. Vahepeal mõtlen, et kuradi kurat,…
Nagu niuhti ongi järjekordne hooaeg läbi. Täna oli viimane tööpäev, nüüd olen kodus ja pesin kaks korda oma töövormi, et see neetud sinine värv välja pesta. Mitte täielikult, see pole võimalik. Aga no nii palju kui võimalik. Samas, tõenäoliselt saan ma sama komplekti järgmine aasta tagasi, sest no mu nimi on juba sees ja kes…
Järgmine nädal lendame juba Uus-Meremaalt minema, nii et oli viimane aeg teisele poole vulkaani vaadata ehk Whakapapat külastada. Tõsi, me ei läinud suusatama. Kohvikus istudes mõtlesin küll, et oleks pidanud ikkagi suusatamist ka planeerima aga… ma olen liiga laisk. Esmalt peaksin kogu varustuse Turoalt alla tooma (saapad, kiiver, suusad, suusakepid, kindad jne), Whakapapale sõitma, parklast…
Selle postituse mustand sai kirja pandud esimese emotsiooni pealt umbes nädal pärast Uus-Meremaale jõudmist. Nüüd on meil hooaja lõpuni jäänud vaid paar nädalat, emotsioonid on lahtunud ja kirjutan postituse ümber. Teemaks ikka Bryani jalg ehk kuidas olla suusainstruktor, kui jalas on metallplaat ja 14 kruvi. Hoolimata sellest, et USA ortopeed andis loa suusatada ja õpetada, ei ole…
Mina olen siin neljandat aastat, Bryan üheksandat ja ometigi ei ole me kumbki jõudnud Tongariro rahvuspargi kõige kõrgema kose juurde. Ei saa öelda, et see meist väga kaugel oleks… Waitonga koseni viiv rada algab samalt teelt, mida mööda me iga jumala päev tööle sõidame. Aga võta siis see aeg, viitsimine ja auto, et vabal päeval…
Viimaks ometi sai see kolme nädala pikkune tormiperiood läbi ja oli näha nii sinist taevast kui ka päikest. Selge ilm tähendas ka laviinikontrolli tegemist. Positiivne uudis on esmalt muidugi see, et sel korral ei jäänud me tõstukist ilma. Negatiivset otseselt polegi. Muidugi võttis laviinikontroll üksjagu aega ja meil ei olnud muud teha, kui kohvikus istuda,…
Nii mõnus on hommikuti kella üheteistkümneni, kella kaheteistkümneni või isegi kella üheni põõnata. Iga poole tunni tagant saab mõeldud, et peaks end voodist välja ajama aga no ei viitsi… Sellise pika mõnulemise varjuküljeks on aga see, et päev jääb jube lühikeseks ning on hetkega õhtus. Seega peab vahepeal teisiti lähenema, tubli olema ja end voodist…
Jess, selle aasta jooksul olen sada päeva lumel veetnud. Ilus ümmargune number, kuigi minu jaoks on olulisem läbitud kilomeetrite arv. Eesmärk on aasta lõpuks jõuda 2225km tähiseni. Praeguseks on 1063km tehtud, pisut alla 1000 veel. Eesmärgi täitumine pole aga enam kindel, sest Uus-Meremaa ilm ei taha väga koostööd teha. Viimased paar nädalat on vahetpidamata sadanud…
Kiire aeg mäe peal on nüüd natukeseks läbi. Esmalt oli meil koolivaheaeg ja siis oli nädalavahetus, kus tulid kõik need, kes arvasid, et koolivaheajal on liiga palju rahvast. Laupäev oli eriti väsitav. Poole kaheksa paiku roomasin juba voodi poole, kus siis rahulikult ajalehte lugesin ja lõpuks häbiväärselt vara magama jäin. Mingid suusajärgsed õlled pubis ja…
Tudengiraport - kirjanik, kirjutaja, talvefänn 