Kogu selle kiire ringitormamise juures oli üks suur pluss – ma nägin nii palju. Muidu kipub mu trajektoor olema ikka Rapla-Tallinn-Rapla ja siis mõni üksik põige Pärnu või Tartusse. Kõik. Tänu sellele, et mul olid aga planeeritud erinevad kohtumised, jõudsin sellistesse nurgakestesse, kuhu muidu poleks sattunud ja no tänavuse imelise kevadega oli see ainult suurepärane.…
Suvest on peaaegu juba üks kolmandik mööda saanud, aga parem hilja kui mitte kunagi . Sellega tahan öelda, et viimaks ometi on selge, mis ma ülejäänud suvega peale hakkan. Mai alguses kirjutasin suvistest valikutest. Neljast riigist (USA, Island, Eesti, Uus-Meremaa) jäi kaalukausile kaks (USA ja Uus-Meremaa). Ja nüüd saan öelda, et minu suvi saab juba järgmine…
Selle postituse kirjutamist olen tükk aega edasi lükanud, sest kardan mõjuda kuidagi ninatargalt või üleolevalt. Niisiis alustan täiesti algusest ehk esimesest lennureisist. Esimest korda lendasin Eestist Saksamaale, et seal aasta aega vabatahtlikuna tööd teha. Pakkimisnimekirja tegin peaaegu kaks nädalat enne reisi, nädal enne minekut ka proovipakkimise. Ka Austriasse kolides oli pikk plaanimine ja põhjalik pakkimine.…
Uus-Meremaal on pohutukawa ja kauri puud, seal on vulkaani peal suusatamine ning soolases ookeanivees ujumine. USAs on võimsad Kaljumäed, põdrad suusanõlvadel jooksmas ning kallis abikaasa. Aga Austria… Austria on nagu esimene armastus. Iga kord kui kohtud, hakkab süda taguma ja mõtled, et aga mis siis kui… Teine kord kui ma välismaale kolisin, kolisin ma just…
Me teadsime juba lennupileteid ostes, et 3 ööd Islandil ei ole kaugeltki piisav, ent 3 ööd tundus parem kui 0 ööd. Jaanuarikuus lõi mulle ette lennupakkumine: Stockholm-Reykjavik-Stockholm 45 eurot. Arvestades seda, et Island on nii või naa kallis riik, tundusid sedavõrd odavad lennupiletid lausa fantastilised. Väga impulsiivne otsus sai tehtud ning paika pandud plaan, et läheme…
Huvitav olukord: ma ei tea, mis riigis ma kuu aja pärast olen. Tegelikult ei tea ma isegi seda, mis maailmajaos ma olen. See tundub juba reegliks muutuvat, et kui plaan on paigas, läheb kõik metsa. Meie plaan oli minna Uus-Meremaale talvehooajaks tööle – Bryan suusainstruktorina ja mina rajaohutuses. Plaan on ilus, reaalsus aga teine ja…
Kolmandal ja viimasel päeval käisime me nii Disneylandis kui ka California Adventure Park’is, et sõita neil atraktsioonidel, millele me veel ei olnud jõudnud ning neil, mida juba katsetasime ja mis olid lahedad ning väärt veel ühte sõitu. Sattus ka selliselt, et meil õnnestus päris mitme tegelasega kohtuda!
Disneylandi teine päev ongi käes! Holly ja Dion liikusid edasi Universalisse, kus on nimetatud filmikompanii lõbustuspark, stuudiod ning ka Harry Potteri võlumaailm! Ah et miks mina, paadunud Potterifänn, siis hoopis sinna minemist välja ei pakkunud? Ma ei taha end piinata. Disneylandi tulek oli meil küllaltki viimase hetke otsus ja meil oli niivõrd palju ka muid…
Meie pulmareis algas vist küllaltki ebatraditsiooniliselt, sest kui 29. oktoober jõudsime Anaheimi kohale, siis 30. oktoobril liitusid meiega üheks päevaks Dion ja Holly, kellega me Uus-Meremaal koos mäe peal töötasime. Samas on need kaks nii lahedad inimesed, et polnud mingit muret jälle pisut koos tšillida. Mõtlesin ka sellele, kuidas oma reisimuljeid kõige mugavamalt kirja panna…
Hoiatus! Mõne aja vältel võib mu blogis näha mitmeid postitusi, kus teemaks on minu ja Bryani mesinädalad Disneylandis, sest ma isegi ei plaani kõiki elamusi ainult ühte postitusse kokku pressida. Räägin atraktsioonidest, jagan pilte ning viimane postitus tuleb nippidest, mis Disneylandi (ja ka Disneyworldi) külastamise mugavamaks muudavad. Aga mis on Disneyland? Tegu on 1955. aastal…
