Nagu näha, siis kirjutama ei jõua. Pole miskit, kasutame pilte. Mingit ühtset teemat siit loota ei tasu, kui just mitte lugeda teemaks “Ene elu ja tegemised 2023 jaanuaris ja veebruaris”. Üldiselt kulgeb kõik aga pere-Kiviõli-ülikool-kirjutamine-töö vaimus. Suts siit, suts sealt ja puhkama ei ole siiani õppinud. Üks päev õpin! Ma luban! See, et talv läbi hakkab saama, see juba peaks natuke vaba aega avama, sest iganädalased Rapla-Tallinn-Kiviõli-Tallinn-Rapla rongiseiklused jäävad ju ära. Aga teisest küljest… ma kandideerisin ühele online IT kursusele, nii et see võidetud vaba aeg võib ikka eriti üürikeseks jääda.
Ma tahaksin muidugi veel rohkem lund, ent tegelikult on juba parajalt imeline talv olnud. Ja mõned päevad on kohe eriliselt kaunis ning lausa tuju hea väljas jalutada. Kuigi, aususe huvides, reeglina jalutan ma eesmärgiga punktist A punkti B jõuda ning kuna Rapla linnaliinibussidesse vankriga ei mahu, siis ongi tallatakso. Aga mustavat jõge valge lume taustal ongi jala lihtsam nautida. 
Eelmine nädal tegin ühe nii ilusa värvilise ja mitmekülgse õhtusöögi, et suisa pidin pilti tegema. Selles osas on kevade tulek vast hea, saab natuke rohkem keskenduda sellele, mida suhu pista. 
Täitsa tänasest päevast! Kõndisin Eesti Lastekirjanduse Keskusesse ning Suure Rannavärava eesvärav lausa ootas pildistajat! 
Ning kui vanalinna sisenemine sai jäädvustatud, saagu ka vanalinnast väljumine ehk Kloostrivärav. 
Veebruari algul käisime aga Pärnus, kus sai pildistada nii tillukesi jääkristalle, kui ka… 
…väheke suuremaid jäälahmakaid ehk perepilt! 
Ema ja õe värvilised parkad sobisid küll jää taustale paremini. Aa, ja õnnestus kuulda jää lahvanduse (pärnakad, kasutan õigeid termineid?) tekkimist. Kõlas nagu lennuki ülelend, kui Pärnu lahte kattev jääkaas taaskord ühest või teisest nurgast pragunes. 
Sekka kirjanikuelu ka! Ehk et mõnikord on töölaud jumala sassis aga eks seetõttu ma ostsingi SUURE laua, et siis saab segaduse jalust ära lükata ja ikka tööd teha. 
Katil oli sinist kohvi. Koos allahinnatud vastlakukliga sai kuu magusanorm täidetud. 
Mõnikord on kirjaniku tööelu mujal ka, ehk taaskord printisin-lõikasid oma lugu ja ehk saab jälle parem! 
Juba valminud lood-raamatud said pakitud ja uute omanike poole teele saadetud! Seda võiks küll pidevalt teha. 
Näide mu märgipäevikust. Kaunid ehitised on kleepsud, ent ülejäänud disainiga olen päris rahul ja ei jõua seda nädalat ära oodata, et seitse päeva jutti oma lahendust imetleda. 
Ning lõpetuseks hetk suusamäelt. Tuleb välja, et kahe suusatunni vahel on täpselt aega, et üht näljast puuki toita.
Tudengiraport - kirjanik, kirjutaja, talvefänn 