Möödunud nädal oli tõesti kirjandustegevuse rohke. Kõigepealt muidugi raamatuesitlus, mis läks minu meelest täitsa hästi! Esiteks, lisaks enda perele ja kirjastuse inimestele ja Helile, oli seal näha ka täiesti võõraid nägusid! Oli üks seltskond, kes tuli alguses ja istutas end kohe paigale (ehk et nad tulidki spets minu pärast!) ning olid need, kes kõndisid ja jäid kuulatama. Teiseks, sotsiaalmeedia vahendusel on minuni jõudnud kolm kommentaari, kui tore esitlus oli ning et kui enne oli mu nimi võõras, siis nüüd sai kohe tuttavamaks! Jällegi hästi põnev ja tore samm edasi! Ja kolmandaks ka see, et FB laivis ülekantud esitlust vaadati nii selle toimumise ajal kui ka hiljem järgi. Üldse oli hästi mõnus istumine-olemine-jutustamine, mida võis mõnes mõttes eeldada ka, sest Heliga teame juba üksteist sedavõrd pikalt, et on täitsa hea juttu ajada. Lisaks pressis ta minult välja päris mitu kirjutamisealast lubadust ning kuna need vekslid said juba avalikult välja käidud, ei ole muud, kui lubadused teoks teha.
Allpool pisut pilte ka, fotode autoriks Pille Väljataga. Ja muidugi, kes soovib raamatut autogrammiga, siis palun jätta kommentaar ja võtan ühendust!
Teine uudis on aga kõigile nende heameeleks, kes on avastanud audioraamatute maailma ning tunnevad, et audioraamatuid võiks veel olla. Eks see valik on tõesti väike olnud, eriti kui tahta kuulata eestikeelseid audioraamatuid. Ja veelgi väiksem, kui tahaks kuulata eestikeelseid noorteraamatuid. Ja üks nendest eestikeelsetest noortekatest, on “Lumelinnu surm”! Kuulasin ka selle proovijupi ära ja uskumatu, kui hästi see loetud oli! Selliselt saab ehk minustki audioraamatute austaja. Seega, seeme sai nüüd istutatud ja tahaks loota, et kus juba on, sinna tuleb juurde. Muidugi, selleks on vaja näidata ka huvi, ehk aeg kuulama minna!
Tallinlased saavad kasutada Keskraamatukogu Overdrive’i keskkonda: https://keskraamatukogu.overdrive.com/ Mittetallinlased võivad alla tõmmata Rahva Raamatu rakenduse https://rahvaraamat.ee/t/app/et ja kasutada ära 14 päeva pikkust tasuta prooviperioodi. Selle ajaga saab “Lumelinnu surm” kindlasti kuulatud ning ehk nii mõnigi raamat veel.
Ja kolmas uudis, mis on väga minakeskne, on see, et ma võtsin käsile oma 2022. aasta NaNo loo! Arvestades sellega, et tavaliselt suudan ma sellega tööle hakata heal juhul märtsi lõpus, olen graafikust tublisti ees. Hea on näha ka seda, et see ei ole vist ikkagi nii lootusetu, nagu mulle novembri lõpus tundus. Veidike distantsi enda ja kirjatüki vahel aitab tõesti kaasa!
Lõppu aga küsimus, et kas oleks mõtet või kas oleks huvi selle vastu, et ma postitaksin siia ka oma koolitöid? Nende kirjutamine on olnud päris huvitav ettevõtmine ja hulganisti õppemomente ka. Et vastamine kergem oleks, siis näited paari kodutöö pealkirjast:
- Lilli Luuk „Kolhoosi miss“ semiootiline analüüs (küsimuseks, kas Liidiast sai strippar või enesetapja?)
- Mina kui kirjanik ehk autoetnograafiline lähenemine kirjutamisprotsessile, võrreldes esimest raamatut ja kõige uuemat raamatut )
Tudengiraport - kirjanik, kirjutaja, talvefänn 