Küla toel edasi

Esimene ülikoolikuu on nüüd möödas. Kuidas läks? Lühike vastus on, et hästi. Ma ei ole akadeemilisele puhkusele põgenenud ega pabereid välja võtnud. Teist (mini)sünnipäeva tähistanud Ülo on täitsa juba inimese nägu, mitte enam „krimpsus gojimari“ (tsitaat pärineb sõbralt, peab sellega nõustuma. Bryan tuleb oma eesti keele loengutest alati mõne uue teadmisega ja pole keele omandamise osas alla andnud. Ja ülikoolis on tore!

Loengud ning kodused tööd on reeglina väga huvitavad aga kohe kindlasti mitte lihtsad. Mäletan, et baka ajal ei olnud teadustekstide ja artiklite lugemine üldse mingi probleem. Haarasin nagu lennult. Aga ju ma olen unustanud sellega seotud sõnavara omandamise. Praegu on Wikipedia ja seletav sõnaraamat päris tihti lahti, et saada aru, mida ma nüüd täpsemalt loen. Ka koduste tööde tegemisel peab aegajalt esmalt välja mõtlema, millest ma peaksin aru saama. Alles seejärel saab hakata tegelema arusaamise enda ja lõpuks siis koduse tööga.

Loenguid põhimõtteliselt pole, on seminarid. Ehk ettevalmistus peab olema põhjalikum, kui lihtsalt kohale ilmumine, kuulamine ja konspekteerimine. See aga tähendab, et lugeda on metsikult palju. Ei tohiks muidugi üllatada, sest noh kirjandusteadus. Vahemärkusena pean ära mainima, et siiani loetust on lemmikuks „Ilmapuu“. Meeldib kohe nii palju, et tahan raamatu endalegi osta, et lugeda seda mujalt, kui arvutist.

Ja kuigi mõned tekstid on keerulisemad ning nõuavad ootamatult palju aega, siis päris kohutavatest teostest pole siiani läbi pidanud närima. Ehk et kurta pole muud, kui et ajast kipub puudu jääma. Positiivselt mõeldes, kui ma nüüd peaksin otsustama ülikoolist ära tulla (hetkel selliseid mõtteid küll pole), siis oleks järsku selline hunnik vaba aega! Praegu on aga ajatäide olemas. Järgmiseks nädalaks on näiteks vaja ära teha:

  • Teemad ja motiivid kirjanduses. Ettekande koostamine, teemaks metafiktsioon ning kirjutamisprotsess motiivina ja selle uurimine. Lisaks on vaja analüüsida maali, kus on kujutatud kas maalimist, lugemist, või raamatu kirjutamist. Lugemiseks on:
    • Cortázar “Parkide pidevus” Uribe “Bilbao-New York-Bilbao” Monzó “Lugu”, “30 rida”
    •  Pàmies “Fiktsioon” (2006), Millás “Kohalik menu”, “Menu hind”
  • Metodoloogiad ja meetodid humanitaarteadustes. Kõigepealt on vaja kuulata loengu lindistust, seejärel lugeda Lembit Õunapuu raamatut „Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid sotsiaalteadustes“ ning siis valida, millisesse kolmest seminarist soovin minna. Koduseks tööks on kas intervjuukava või küsimustiku koostamine
  • Kirjandusteaduse uurimisprobleeme. Lugeda Wolfgang Iser „Lugemine. Fenomenoloogiline lähenemisviis“ (kõigest nii 27 lehekülge) ning vastata tugiküsimustele.
  • Tekstianalüüs. Vaja on lugeda ja analüüsida Oskar Lutsu „Mugelmann teeb suurt poliitikat“. Juurde peab lugema ka lisatekste ja tegema üldiselt uurimistööd, sest olen selles seminaris üheks diskussioonijuhiks ehk ettevalmistus peab olema 120%.
  • Erikursus Eesti kirjandusest – Eesti laste- ja noortekirjandusest. Järgmise nädala teemaks on lasteluule klassika. Kuna ma luulet absoluutselt ei armasta, saab see huvitav olema.
    • Tutvu Reet Krusteni monograafia “Eesti lastekirjandus” abil eesti lasteluule arengutega (kuni 20. sajandi keskpaigani) ehk nii 25 lehekülge jälle.
    • Loe Gustav Adolf Oldekopi, Friedrich Kuhlbarsi ja Ernst Enno luuletusi

Ja siia lõpetuseks sobibki kenasti tänukummardus kogu sellele külale mu ümber. Nende abiga jõuan ehk isegi magistrikraadini, nende abita ei ole jõudnud juba esimestesse loengutesse.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s