Mõista mõista, kas rohkem õigusi on relvadel või naistel?

Tsiteerin Jack Cocchiarella’t, kes juhib tähelepanu huvitavale olukorrale. Eile otsustas USA Ülemkohus, et õigus varjatult relva kanda on põhiseaduslik õigus ja sellega seotu otsustamist (peamiselt siis seda, kas avalikus kohas varjatult relva kandmiseks peab taotlema eraldi luba või mitte) ei saa jätta osariikidele. Täna otsustas Ülemkohus, et õigus rasedus katkestada ei ole põhiseaduslik õigus ehk selle lubamine/keelamine jäägu osariikide otsustada.

Kuigi see dokumendikavand lekkis juba mai alguses (soovitan 5500 postitust. Täiendus! Kohe kui ma enda postituse ära avaldasin, oli tal ka uus olemas.), siis ausalt öeldes tundus ikkagi uskumatu, et see ka läbi läheb. Aga no nagu näha, läks nagu niuhti! Muidugi võib ju küsida, et mida see siis muudab. Egas nüüd Ülemkohtu otsus seda ei tähenda, et abort ära keelatakse. Ei, ei tähenda. Aga raseduse katkestamine ei ole enam ka föderaalselt kaitstud. Ja pange tähele – ükskõik millisel põhjusel raseduse katkestamine. Raseduse katkestamine, sest raseda jaoks on see tema hinnangul õige valik ei ole ju ainus, mida keelustataks. Sõltuvalt osariigist võib see tähendada seaduseid, mis ei luba rasedust katkestada ka siis kui:

  • rasestuti vägistamise või intsesti tõttu
  • rasedus on rasedale eluohtlik (nt emakaväline rasedus)
  • rase on näiteks 11aastane laps
  • loote ellujäämise tõenäosus on 0%
  • rasestumisvastased vahendid vedasid alt
Punased on osariigid, kus tõenäoliselt seadustatakse põhimõtteliselt täielik raseduse katkestamise keeld. Ärge palun arvake, et lahenduseks on lihtsalt teise osariiki sõitmine. Mitte kõikidel ei ole võimalik seda sõitu ja arstiabi rahaliselt lubada ega alati mitte ka ajaliselt. Seda näitavad ka uuringud, et kõige rohkem hakkab see mõjutama nooremaid, vaesemaid ja tumedanahalisi naisi. Lisaks proovivad teatud osariigid läbi suruda seaduseid, kus naist on võimalik karistada ka siis, kui raseduse katkestamine toimus teises osariigis.

Võiks ju arvata, et no kui (osa)riik sünnitama sunnib, siis tuleb vähemalt ka appi? Ei, muidugi mitte. Nii nagu ma kirjutasin septembris Texase osariigi uue seaduse valguses, saangi sealt kohe enda mõtteid tsiteerida:

Ehk kui iga elu loeb, siis peaks see tähendama ju ka juba sündinud laste toetamist, nende tervise ja heaolu tagamist? Ehh…. ei… Juba sündinud lapsi ei toetata rohkem, juba keerulistes olukordades olevaid perekondi ja naisi ei toetata rohkem. Texase suures osas kohutavat seksuaalkasvatust ei muudeta, ei hakata õpetama kuidas rasedust vältida. Ja kui ka seda muudetaks, siis ärgem unustagem – kui sa jääd rasedaks vägistamise tagajärjel, pole raseduse katkestamine ikkagi lubatud.

Lahenduseks olgu siis sündinud lapse lapsendamiseks andmine? Neid inimesi ju jagub, kes eelistaksid just adopteerimist. Teoorias armas ja nunnu plaan. Reaalsuses… Hah!

Esiteks pole USA hooldussüsteem just kõik eeskujulikum ega toredam, teiseks ei kipu need “iga elu loeb” pooldajad sugugi lapsendama ega hoolduspereks olema. Ja kolmandaks, lapse loovutamine ei päästa rasedat naist raseduse ja sünnitusega kaasnevatest kuludest ja need võivad olla jubedad.

Mis siis, kui sa tead et sa ei saa majanduslikult mõeldes last lubada? Ei huvita. Mis siis, kui see soovimatu rasedus lõpeb äärmiselt kalli sünnituse või veelgi kallima lapse intensiivraviosakonnas viibimisega ning sul on vaja neid arveid maksta? Ei huvita. Mis siis, kui veel ühe lapse tõttu ei ole näiteks enam raha, et maksta juba olemasoleva pereliikme mõne kroonilise haiguse ravi eest? Ei huvita. Ehk seni, kuni loode on kõhus, seni on ta selle uue seadusega mõneti igati kaitstud ja hoitud, sest “abort on mõrv” ja “iga elu loeb”. Aga kui see laps välja on pressitud? Kelle asi, ise sa jäid ju rasedaks!

Nagu USAs midagi targemat ei oleks teha, kui hakata raseduse katkestamist keelustama. 2022. aasta jooksul on riigis toimunud juba rohkem kui 260 massitulistamist. Endiselt on probleemiks rinnapiimaasendaja metsik puudus, kus vanematel reaalselt ei ole võimalik oma lapse toita ning RPA-d tuuakse ka teistest riikidest. 2022. aastal, kui Eestis on 100 000 elaniku kohta 160 vangi, oli USAs see number 629. Inflatsioon. Kütuse hind. Palgavaesus. Haridus. Ja nii edasi, ja nii edasi. Aga ei, selle asemel topib Ülemkohus (ja need, kes tähistavad antud otsust) kellegi teise emakasse ja räägib, kui tähtis loode ikka on. Aga nagu öeldud, see kestab seni, kuni laps on kõhus. Edasi pühitakse juba käed puhtaks. Mis see nende asi on?

2 kommentaari “Mõista mõista, kas rohkem õigusi on relvadel või naistel?

  1. Jah, ma kuulan New York Timesi podcasti, ja seal ka Roe vs Wade ümberlükkamisest palju juttu. Ja mitte ei saa aru, miks peaks tegelema abortide keelamisega, selle asemel, et tegeleda relvade keelustamise, immigratsiooni probleemide, hariduse, üleüldise tervishoiu parandamisega jne. Ausalt öeldes tundub asi seal minevat ikka täitsa metsa…kunagi mõtlesin, et Ameerika on üks arenenumaid ja vabameelsemaid riike, kus erinevatel vähemustel ka elada lastakse. Nüüd tundub asi täiesti tagurpidi käigul olevat…:(

    • Täpselt. Nagu tõesti ei oleks vajalikumaid asju, millega tegeleda. Hetkel ütleks ka, et Ameerikas on hea elada siis, kui oled valge, mees ja rikas. Kõikidel muudel juhtudel keerab miski su elu ikkagi pekki.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s