Suvetervitused

Möödunud nädalavahetus oli tõeliselt hea moment üheks lühireisiks. Suund oli lõunasse ehk siis Tartu ja Elva, tagasiteel kiire põige Põltsamaale. Kõik õitses ning säras, ilm oli päikseline ja soe, vahepeal ehk isegi liiga soe. Aga pole hullu, õe juures on tiik ning sain oma ujumishooaja avatud. Olgem ausad, egas ma pikalt sinna sulistama ei jäänud. Selleks oli harjumatult jahe! Aga no vähemalt sai ujutud ja linnuke kirja. Lisaks nautisime korralikku Eesti grillikat nautida! Minu jaoks esimest korda üle aastate, Bryani jaoks esimest korda üldse.

Muidu sai Tartus teha vajalikku ning ebavajalikku. Esimesse kategooriasse läheb näiteks turvahäll. Ostmise protsess oli võrdlemisi lihtne, sest õde valis ilusti välja, milline mudel jne mulle kõige paremini sobiks. Mul oli rõõm valida värv ning maksta. Teise kategooriasse läheb vast Werneri kohviku külastamine. Olgugi see teoorias ebavajalik (kohvi-kooki saaks ju ka mujalt), siis Tartus käies no ei suuda Werneri külastust vahele jätta. Ainus küsimus on alati see, et mida siis võtta, sest absull kõik näeb nii hea välja!

Lühireisi teine päev algas värske õhu hommikusöögiga, mille kõrvale sai nautida konnade laulukoori! Ja kui kõht täis, oli ideaalne aeg teha tiir ümber Arbi järve. Nii ilusaks tehtud, 100% külastust väärt. Samamoodi ütleks, et 100% külastust väärt on ka Põltsamaa Roosisaar. Sinna peaks muidugi siis tagasi minema, kui roosid õitsema hakkavad, ent ka ilma õieiluta oli kaunis koht. Ja siis hiline lõunasöök Tikupoisis ja – olimegi tagasi Raplas!

Sellised kõik-õitseb-päike-sirab päevad on väga hea aeg Eesti (taas)avastamiseks ja tutvustamiseks. Ja siis ma mõtlen sellele, et praeguste plaanide järgi tuleb Bryani ema esimest korda elus Eestisse novembris… Ehk täpselt selle kõige suurema pori ja pimedusega. Muidugi, ehk meil veab ja novembris tuleb juba maha poolemeetrine lumekiht, mis enne kevadet kuskile ei kao? Unistada ju võib!

4 kommentaari “Suvetervitused

  1. Nii tore! Werner on tõesti see kindel “tartu vaimuga” koht, kuid ma julgeks veel soovitada järgmiseks Tartu korraks (eriti just kui autoga olla) sellist kohta, nagu koogipood Mandel. Just väga mugav kui hakata Tartust autoga välja sõitma Rapla/Tallinna poole, siis Jakobi mäest üles minnes tasub pöörata korra vasakule Veski tänavale, seal Katoliku kiriku juures saab hästi parkida ja võtta Mandlist kaasa tõeliselt häid ja huvitavaid kooke, saiakesi (ja eriti head on soolased pirukad) ja kohvi.

    • Oi aitäh! Panin endale kirja ka kohe. Ise vist niipea tagasi Tartusse ei jõua, ent õnneks tuleb õde varsti Rapla poole ja saab tema siis shoppama saata!

  2. Armusin selle nädala esmaspäeval Tartusse, imeliselt kaunis ja infoküllane linn. Õhtuse jalutuskäiguga alustasin Botaanikaaiast, edasi Supilinna, Toomemäele, tulemuseks 8 km. Töölõuna lõpetuseks käin alati Wernerist läbi ja võtan kaasa koogi (vahel ka kaks) pärastlõunaseks maiustamiseks. Valik on seal tõesti suur ja lähtun mõttest, et mida ise ei viitsi (liiga ajamahukas või keerukas) teha. Viimane üllatus oli peegelglasuuriga vaarikamoussee 😉

    • Oeh, botaanikaaeda tahaks ka jõuda! Äkki järgmisel korral. Kohvikus-restoranis menüüst valikut tehes on see ka mul üks valikukriteeriume – mida ma ei oska või ei taha ise kodus teha 😀

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s