Pajatused linnurestoranist

Ei osanud arvata, et lindude jälgimine sedavõrd huvitav võiks olla, aga mida rohkem aega meie linnuresto on avatud olnud, seda põnevam on! Aasta ajaga on välja tulnud ka lindude harjumused ja eelised.

Näiteks kaelus-turteltuvid liiguvad alati paaris. Kui üks on rõdule jõudnud, on 100% kindel, et teine on kohe lähedal oksa peal istumas. Mõnikord on vaja natukene hoolikamalt vaadata, aga garanteeritud, et leiad ta üles! Hallmänsakut näeme aga harva ja kui üldse, siis pigem sügisel ja talvel. Ja alati üksinda! Tutt-sininäärid liiguvad aga nii üksi kui ka grupis. Nemad külastavad meid ka läbi terve aasta ning sellega jäi silma see, et nende toidueelistus muutub oluliselt. Suvisel ajal nad isegi ei vaata maisitõlvikute poole, ent nii kui ilmad külmemaks läksid, osutus see jälle üheks populaarseimaks roaks! Maisitõlvik nopitakse maksimaalselt tunniga täiesti puhtaks! Anna aga vaid ette!

Vareseid oleme näinud maja ümber, ent restorani nad ei roni. Harakaid seevastu satub aga küll. Reeglina ükshaaval, ent nädalavahetusel tulid kaks lindu korraga. Uhkeldasid oma kauni valge rinnaesisega ringi ja jalutasid. Aga kohe kui orav kohale jõudis, lasid nemadki jalga.

Männisiisikesed ja mõned vindilised on samas ainult suvised külalised olnud. Tulid, sõid ja jutustasid ja lendasid minema. Nüüd ei olegi neid pikalt näinud. Neile maitsevad eriti seemned, mida siinamail müüakse võrgust soki sees. Ja kui suvisel ajal sai see sokk ruttu tühjaks, siis nüüd pole keegi näppinud. Võibki vist ära võtta, kuniks kevad kätte jõuab.

Kellaaeg loeb ka! Tutt-sininäärid ja orav on hommikuti esimesed, kes üksteise võidu söömas käivad. Väiksemad linnud, nagu minu ühed lemmikud puukoristajad, ootavad aga seni, kuni päike on kõrgemale tõusnud ja ilm soojemaks muutunud. Ka rähnid tulevad pigem hilishommikul, ent käivad seevastu kuni õhtuni välja. Nende lemmikuks on endiselt putukate ja ussikestega toiduplokk.

Ja lindude kõrval siis orav, kes on ongi mõnes mõttes selle jälgimise veelgi lahedamaks teinud. Huvitav on just vaadata orava ning lindude suhtlust. Väiksemad linnud oravast eriti ei hooli ning tulevad julgelt söömaaega nautima ka siis, kui orav rõdul tegutseb. Tutt-sininäärid ajab orav aga koheselt ära! Nii kui ta rõdule jõuab ja siniseid linde näeb, paneb saba seljas nende poole jooksu. Mõnikord lubab ta armulikult rõduäärel istuda, teinekord ronib sinna ka järgi, et ikka minema saaks! Aga samal ajal, kaelus-turteltuvidest ta eriti ei hooli. Need tatsuvad reeglina niisama ringi ja ei lase oraval ennast häirida.

Orav muidugi valmistub hoolega talveks! Seni, kuni meil lillekastid rõdul olid, kasutas ta just neid oma keldrina! Ikka maapähkel hambusse ja siis kalps-kalps meetri kaugusele lillekasti, et maapähkel kenasti ära matta. Tükk aega oli lihtsalt üks auk seal, üks päev nägin aga, kuidas ta mulla peale kraapis ja siis kenasti kinni patsutas. No jõle pull ikka vaadata! Kahjuks jäi ta oma varasalvest ilma, kui ma lillekasti tuppa tõin. Ümberistutamise käigus korjasin ka kogu ta varu välja ja panin rõdule tagasi. Nüüd siis viib ta talvevarusid teise varakambrisse – üks varakamber jääb majast nii viie-kuue meetri kaugusele, seda ei ole näinud teda tükk aega kasutamas. Teine on rõdupostist nii kahe meetri kaugusel ja vot sinna ta praegu siis silkab. Ikka rõdult midagi hambusse, mööda posti alla, oma varakambrisse, välja ja uuesti mööda rõduposti üles. Ja niimoodi ta siis käib.

Natuke peame vaatama ka seda, et mida ta õigupoolest plaanib vedada. Meil on mõned toiduplokid, mida ei saa kindlalt kinnitada ja on lihtsalt laokil. Ühel hetkel on need aga piisavalt kergeks näritud, et orav prooviks neid ära viia. Ühe korra kukkuski moonaga rõdult alla! Ma püüdsin selle isegi videole, nii et mälestus missugune. Aga tundub, et see õhulend teda eriti ei häirinud. Läks küll natuke aega, aga lõpuks oli plokk kadunud. Nüüd proovime varem jaole saada. Esiteks ei tahaks, et orav kogu aeg alla kukub ja teiseks läheks see pagana kalliks, kui orav iga jumala kord pool plokki minema veaks. Orav on ka just hommikuti eriti aktiivne. Enam-vähem samal ajal kui puukoristajad välja ilmuvad, enam oravat nii palju ei näe. Ju ta läheb siis hommikuse raske töö järel puhkama!

Ja lõpetuseks, huvitav on seegi, et teatud linnud, keda mäe peal näeb võrdlemisi tihti, ei ole meie rõdule kordagi jõudnud. Ja ometigi, me elame põhimõtteliselt mäe jalamil! Aga jah, linnud ja orav on meie korterielu võrdlemisi põnevaks muutnud. Kuna nad on just hommikuti eriti tegusad, on nii mõnus kohvikruus käes diivanil istuda ja lihtsalt jälgida, kuidas linnud-loomad oma tegemisi teevad.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s