Uus neljarattaline sõber

Kes teab, mida tähendab, kui kolmas käik puudub? Mina tean! Või noh, nüüd tean, sest muud ei jäänud üle. Selgeks sai see siis, kui hilisõhtuse lennuga New Yorgist tagasi jõudsime ja parklasse jäetud autoga koju hakkasime sõitma. Ma ei tea, äkki hüppas kolmas käik meiega koos New Yorgi lennuki peale, aga tagasi enam ei tulnud. See vähemalt seletaks, miks ta sedavõrd ootamatult, ilma igasuguse hoiatava kilina-kolinata jalga laskis.

Õnneks ei tähendanud see, et auto on täiesti sõiduvõimetu. Sõita sai küll aga kui tavaliselt piisab automaatkäigukastiga selle drive asetusse sättimisest, siis selle võis ära unustada. Kuskil seal 40 km/h ei tulnud mootorile enam vedu taha ehk et auto urises küll, aga reaalselt edasi ei liikunud. Õnneks selgus, et kui käigukast number kahele sättida, saab vaikselt podiseda. Vaikselt ütlen seetõttu, et maksimaalselt sai sõita 80 km/h (kiirteel on tavaline kiiruspiirang 105 km/h). Ka siis olid pöörded võrdlemisi kõrged aga no koju pidi ju saama. Podisesime rahulikult kiirtee paremas reas. Kes liikus normaalse kiirusega, sai meist mööda minna.

Seni kuni paranduse aega ootasime, autot päris seisma ei saanud jätta. Mul oli endiselt vaja tööl käia ja ühistranspordiga ma jääksingi töö poole sõitma. Õnneks sain teha paar lisapäeva kodukontorist ja kuna boss elab ka Breckis, siis temaga tööle ja tagasi. Seega piirdus tööle podisemine vaid paari päevaga.

Omamoodi põnev moment oli siis, kui mul 80 km/h kulgemisest liialt sai ja otsustasin allamäge veeredes hoogu juurde koguda. Minu loogika oli see, et kuni ma gaasi ei vajuta, siis mootorit ei tohiks ju see häirida. Vale puha. Jõudsin sinna 95 km/h kanti ja auto suri lihtsalt välja! Roolivõim kadus, pidurivõim kadus ja korraks oli tunne, et appi… kuidas ma nüüd pidama saan? Sellel teepoolel pole ka ühtegi (veoautodele mõeldud) hädapeatust. Õnneks piisas jõulisemalt pidurile vajutamisest ning käemuskleid pingutades rooli keeramisest. Sain kenasti teepervele pidama ja seisma. Arutasin Bryaniga telefoni teel asja ja otsustasin, et katsetan kas saab auto uuesti käima. Kui ei saa, siis kutsume puksiiri järgi. Kindlustusega vähemalt seegi tasuta. Aga sai käima! Podisesin kenasti ilma suuremate probleemideta koduni. Rohkem gravitatsiooni abil kiirendamist ei katsetanud.

Kuigi autoremonditöökodades olid jõledad järjekorrad, saime ühte kohta aja esmaspäeva hommikuks. Sealt tulid uudised ja kahjuks mitte need head “Oi, see oli väike viga. Me parandasime ära ja võite järgi tulla!” Just sealt saimegi teada, et kolmas käik on saba seljas minema tõmmanud ja kui üks käik juba läinud, on targem kogu käigukast välja vahetada. Hind nii umbes 4000 dollarit. Kõõks. Ei aitäh. Meil on see auto olnud poolteist aastat ja oleme juba ostusumma jagu parandusi teinud. Auto ise maksis 7000 dollarit ehk summa ei ole just väike. Oleks siis et vahetame käigukasti ära ja auto veereb vähemalt aastagi parandust nõudmata aga vaevalt. Tõenäoliselt läheks siis midagi uut katki. No veermik näiteks. Selle parandus ka ju kallis ning mida kallim, seda vingem!

Nii et ostsime uue(ma) auto. Bryan läks algul lihtsalt vaatama, mida kohalik esindus pakub aga pakkumine oli päris tore ja meile sobiv. Ehk et esmaspäeva hommikul saime mehaanikult kurva uudise ja esmaspäeva õhtul sõitsime uue autoga esindusest koju. Vana auto? Selle jätsime esindusse. Saime uue auto hinnast 300 dollarit allahindlust… Aga noh, katkise käigukastiga 2005. aasta auto, millel juba ka üksjagu miile kogutud… palju paremat polegi vast loota.

Meie uus raudsuksu. Madrats enam pagassi ei mahu, aga no pole hullu, peaks selle üle elama.

Välja ei jaksanud soetada ehk et nüüd on autolaen. Ja muidugi võiks pröögata, et mida me autolaenust võtame, pagana mõttetu ju! Vaja ikka otse välja osta. Ainult et kui me ostaksime auto otse välja, siis sellele eelneks pigem rahakogumine ja tõenäoliselt suudaksime välja osta sarnase auto, nagu see 2005. aasta mudel. Et ostame odavalt ja siis hakkame kohe otsast remontima. See sai järgi proovitud, enam ei taha. Kui juba 2005. aasta mudel välja vahetada (teoorias oleksin ma võinud oktoobri lõpuni 80 km/h podiseda ja siis saanuks läbi häda ka autota hakkama), siis selline, mis peaks vähemalt aastapäevad vastu, ilma et me mõne mehaaniku lapse ülikooliõpingud kinni maksaksime. Seetõttu ei läinud ka kuskile kasutatud autode poodi (näiteks sinna, kust me selle 2005. aasta raudsuksu soetasime), vaid esindusse. Jah, tuttuut ei jaksanud muidugi soetada, ent 2019. aasta auto, vähem kui 75 000 km, endiselt teatud garantiid jne. Ikkagi parem variant. Ja kõige uuem auto, mis mul kunagi olnud on!

Muidugi, nüüd tuleb see auto ka kinni maksta, aga kui on valida kas maksame kinni autot või remondiarveid, siis nagu öeldud, ma võtaksin selle esimese. Kui me peaksime enne Eestisse kolima, kui auto makstud, siis pole probleemi – auto saab ämmale. Erinevalt 2005. aasta masinast, on see parajama suurusega ehk et sobib ka talle sõitmiseks.

Ja seni pean harjuma vilede-tuledega, mis tänapäevastele autodele lisatud on. Hetkel on mu lemmikuks juhtmevaba laadimine (mis toimib isegi läbi mu telefoni hirmpaksu kaitseümbrise) ning eraldi kliimakontroll juhile ja kõrvalistujale. Bryan saab enda temperatuuri sättida sinna Põhjapooluse tasemele ja mina saan nautida piisavat sooja, et varbad ära ei jäätuks.

Et vot. Selliselt siis jõudis meile uus auto. Ei olnud plaanis nii kohe osta, aga ausalt öeldes on hea tunne küll, et ei pea iga päev tööle sõites muretsema, kas nüüd koju ka jõuab või on vaja puksiir kutsuda.

PS: Ostuprotsessi käigus selgus, et mul on täitsa arvestatav krediidiskoor, mis siinamil on ilmatuima tähtis asi. Täpset numbrit ei mäleta, aga see oli üle 700, mis oli üllatav, kuna ma pole selle ehitamiseks mingit vaeva näinud.

PS 2: Esinduses olemise ajal saime vaadata ka seda, kuidas Silverthorne’i külje all leegitsev kulutuli aina kasvab ja kasvab… Õnneks on see nüüd mingil määral kontrolli alla saadud aga kui meeles on, kirjutan blogis pikemalt.

PS 3: Ja autojamade tõttu võtsimegi oma Sand Dunes-Black Canyon-Grand Mesa reisiks rendiauto. Ja vist seepärast prooviski Bryan võõrasse autosse istuda. No kellele see rendikas kohe meelde siis jääks!

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s