Sõjakad koolibrid ja muu looduselu

Ma olen alati arvanud, et koolibrid on sellised nunnud rahulikud troopikalinnud. Troopikamüüt sai esimesena kummutatud. Avastasin enda üllatuseks, et nad elavad ka Colorado mägedes! Ja nende rahulikkus? Ka kummutatud! Esmalt juba Pagosa Springsis peatudes, kus meie B&B terrassil oli mitmeid joogipunkte ja kus nad muudkui teineteist ära ajasid. Aga mõned päevad tagasi kodu juures metsas jalutades sai näha seda, kuidas tilluke koolibri oravat taga ajab!

Algul arvasime, et nad nii muuseas sattusid ühte kohta aga ei, koolibri ikka täitsa selgelt ründas oravat, kes algul proovis puu otsa pageda. Polnud abi. Tige vurrkann ei jätnud rahule. Seejärel kargas tagasi maa peale ning kihutas mind ja Bryanit eirates üle teeraja. Uue puu otsa. Ikka ei aita, koolibri ikka tigedalt sabas. Lõpuks kihutas orav mööda mahalangenud puud eemale ning alles nii kümne meetri pärast jättis koolibri ta rahule. Ära ta päris ei lennanud, maandus samasse lähedale puuoksa peale. Orav aga kädistas kaugemalt, kui ebaõiglane see ikka oli. Tegelikult polnud ebaõiglast miskit. Koolibri munad ja linnupojad on väga ahvatlevaks snäkiks nii oravatele kui ka teistele lindudele. Pole siis imestada, et kui orav proovib koolibri pesa puhvetina kohelda, siis koolibri teda mööda metsa taga ajab. Video peale ei õnnestunud seda püüda, olime liiga hämmeldunud.

Trennist tulles nägin koolibrid hommikueinet nautimas. Head isu!

Bryan oleks aga peaaegu et rebasele otsa jalutanud. Siinsete kahejalgsetega väga harjunud loom lamas rattatakistuse peal ning Bryan otsis nina maas sipelgaid. Viimasel hetkel tõstis pilgu ning vahtis rebasele otsa. No siis seisime natuke ja vahtisime rebast. Tal oli meist küllaltki suva. Mõne minuti pärast tuli võsast teine rebane, kes asutas end minekule ja meie rebane sörkis talle järele. Loodust kui palju!

Muud huvitavat leidub ka. Õitsevate metsmaasikate asemel on nüüd juba võimalik vilju koguda! Päris kausitäit kokku ei saa, ent rohukõrre otsa võib neid lükkida ja siis sobival ajahetkel nahka pista. Maitsvad on küll! Ja kui seenekorjamiseks on siin luba vaja, siis ma ei teagi, kuidas marjadega on. Küsinud pole, keegi trahvi pole ka hakanud tegema, nii et ehk on marjadega lihtsam? Seeni ma siin nii või naa ilma seenetargata korjata ei julgeks. Kuigi mitmed seened on eesti omadega ühte nägu, ei taha ma hakata katsetama, kas too puravik on päriselt ka puravik või selgub söömise järel, et tegu oli mõne muu seenelisega.

Aga muidu proovingi nii palju kui võimalik looduses käia. Positiivne on see, et operatsiooni järel on Bryani jalg palju paremas seisus, ehk tal on rohkem soovi minuga ringi konnata. Negatiivne on see, et testimine on järsult vunki üles tõmbamas ehk kui ma ka ei ole töö juures kohal, siis kaugtööna tegutsen ikka. Kaugtöö pole iseenesest hull, sest selle kõrvalt saab ka koduseid toimetusi teha, aga ma pean jälgima, et mu endine neljapäevane töönädal ootamatult seitsmepäevaseks ei muutuks. Rahakott muidugi rõõmustab, aga ma arvan, et pikalt selliselt vastu ei peaks. Praegu on igal juhul neljast päevast saanud kuus… nii et jah, väga palju ruumi enam ei olegi! Aga ehk ühel hetkel tõmbab tempot alla. Ja kui mitte enne, siis minu jaoks vähemalt suusahooaja alguses.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s