Kui on vaja uut kleepsualbumit

Enamik inimesi soetavad uue arvuti siis, kui vana on omadega läbi. Mina soetan siis, kui vana läpaka kaas on tihedalt kleepse täis topitud ja on vaja uut lõuendit, mida kaunistama hakata. Nagu allolevalt pildilt näha – mind kolm aastat ustavalt teeninud ASUS on tõesti äärest-ääreni kleepse täis.

Mida ma nende kleepsudega tulevikus teen? Võtan kaane küljest, pistan raami sisse ja ongi mälestustega dekoratsiooniese. Okei, see on hetkel küll vaid idee, aga ma loodan, et toimib. Sest tõesti, mida muud ma nende kleepsudega teeksin?

Olgu, nali naljakas. Tegelikult oli ka muu põhjus, kui lihtsalt vajadus kleepsudele ruumi teha. Põhimõtteliselt küll ASUS töötab aga…. esiteks on oma kolm-neli kuud olnud probleem, kus arvutit tööle pannes ei tea kunagi, kas see läheb kohe tööle, või on ekraanil värelev vikerkaar ja vaja resa teha. Tõenäoliselt mingi vigane driver, mida ei õnnestu parandada. Windows sai ka uuesti peale lastud, aga tutkit. Ühe probleemi see eemaldas, ent vikerkaar ei kadunud kuskile.

Suuremaks mureks kujunes aga see, et kui arvuti ka töötas, siis rahulikult omas tempos. Lülitan arvuti nupust sisse ning lähen panen teevee soojenema. Trükin parooli, teevesi on valmis ja saab tee tõmbama panna. Kui tee on tõmmanud ja valmis rüüpamiseks, on arvuti end käima saanud ja võin hakata kaustasid ning programme avama. Klikk ja arvuti mõtleb. Klikk ja arvuti mõtleb. Ühelt poolt on see hea – õpetab rahulikku töötempot ja seda, et polegi vaja tormata. Teiselt poolt… teatud veebilehtede külastamist vältisin, sest arvuti oli lihtsalt nii aeglane! Kui oli mingit faili avada, mõtlesin enne tükk aega, et kas ikka tasub… või äkki saan ilma selle failita hakkama…

Bryani tööpäeva lõppu oodates ei saanud lihtsalt kirjutamisele mõelda. Kui aega oli alla poole tunni, polnud mõtet arvuti avamisega vaeva näha. Selle aja peale, kui tal tööpäev läbi, olen ehk kaks lauset kirja saanud… Aga kuna tänu Vaili sõitmisele on mu päevast suur tükk läinud, jäi kirjutamisaega aina vähemaks ja aina vähemaks, samas kui tähtajad tulevad aina lähemale ja lähemale.

Kodus sain kasutada meie teist sülearvutit aga ainult sellele ei saa loota. Esiteks on tegu arvutiga, mis sobib ka mängimiseks (loe: raske), nii et selle kaasasvedamine on tüütu. Teiseks sai kokku lepitud, et sellest ei saa minu tööarvutit, sest muidu ei pääseks Bryan kunagi löögile. Tehes nüüd pika jutu lühikeseks: kui ma tahan selle aasta sees kasvõi ühe raamatu valmis saada, on vaja ASUS pensionile saata.

Esimene ost läks untsu. Koju jõudes selgus, et Lenovo Ideapad on muidu tore ja ilus, ent hoolimata müügimehe jutust on puutetundlik ekraan vaid näpuga kasutamiseks ja pliiatsitega see ei ühildu. Kui ma juba aga pean puutetundliku ekraaniga leppima, siis olgu ka pliiatsi kasutusvõimalus olla! Tagastamiseks või väljavahetamiseks peab aga poodi minema, lähim pood on muidugi Denveris, poolteist tundi sinna, poolteist tagasi… no käige kuu peale! Oleks ma ise vale arvuti/pliiatsi valinud, no löntsin saba jalge vahel kohale. Kui aga müüja soovitab rõõmsalt pliiatsit, mis on väga hea ja tore aga reaalselt ei ole mingit võimalust selle kasutamiseks, siis olen ma veidike pahane küll. Õnneks tahtis Bryan kodust välja saada ja võttis järgmisel päeval sõidu koos emaga ette. Ühe hooga said tagastatud ka mu uued kõrvaklapid, sest nii kui ma nendega koju jõudsin, leidsin ma oma vanad, mitu nädalat täiesti teadmata kadunud olnud klapid, koheselt üles.

Bryan naasis sama pliiatsi aga teise arvutiga. Huvitava faktina selgus, et arvuti, mis oleks kõikide muude vajalike näitajatega aga ilma puutetundliku ekraanita, oleks kallim, kui puutetundliku ekraaniga variant… Pidi siis otsustama Lenovo Yoga ja mingi Delli vahel. Kaalukeeleks sai kaal ja seega ongi mul esimene Lenovo (varasemalt on olnud HP, Dell ja Asus). Läks küll eelarvest üle, kuid ehk on seda väärt.

Vähemalt siiani olen väga rahul. Ma ei jõua teevalmistamisele isegi mõelda, kui arvuti on juba tegutsemisvalmis! Kõik proged ja failid avavad lausa mõttekiirusel, ilma mingi mureta. Arvuti joonistuspaberina kasutamine on ka päris tore olnud, nii et tegutsemisrõõmu jagub! Ja kleepimisruumi oodanud kleepsud on ka nüüd oma koha leidnud!

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s