Aprillikuu lumetormid

Kalendrisse vaadates on suur kevad käes. Sama tunne on ka siis, kui mäe pealt linna jalutada – lund ei ole enam kuskil, puudel võib silmata pungasid ning hästi vaadates võivad silma jääda rohetama hakkavad rohulibled. Välja arvatud siis, kui tuleb hiline kevadtorm, mis toob kaasa omajagu värsket lund.

Algselt pidi hooaeg lõppema 18. aprillil. Muidugi aga hooaega pikendati ning uus eesmärk on olla avatud kuni mai lõpuni. Ma sügavalt kahtlen, et see õnnestub aga eks kui bosside bossid tahavad, võime ju proovida. Küll aga ei ole enam samas mahus avatud. Reeglina on pikendatud hooajal avatud Peak 6, 7 ja 8. See aasta aga pandi kaks esimest kinni, sest Peak 7 saab endale uue tõstuk. Ehk meil on avatud vaid üks ala viiest – Peak 8.

Meie küll liikusime ringi ka suletud aladel. Kõik hooaja jooksul üles pandud sildid, nöörid jm oli vaja ära korjata. Aga egas väga ei kurda. Jäi lausa selline privaatse suusakuurordi tunne. Eriti tore oli siis, kui hommikul ärgates ootas nii 20cm paksune lumevaip! Ehk muidugi, enne kui me hakkame bambustoikaid ja nööri kokku korjama, on vaja üle vaadata, mis kus on. Ehk siis paar korda niisama alla suusatada. Tõsiselt tõsiselt mõnusad paar tiiru! Ja hea on, et need kohe hommikul vara ära tegime. Mõne tunniga muutus värske ja kerge puuderlumi päikese mõjul raskemaks. Ja lõpuks ikka väga sulaks, kleepudes suuskade põhja ning kantide külge. Mingist kaunist suusatamisest polnud enam juttugi. Pigem oli eesmärgiks päev selliselt lõpetada, et ACL, MCL jm oleksid endiselt terved.

Avatud alal jätkame tavalise tööeluga. Aitame külalisi ning hoiame mäe turvalisena. See tähendab ka laviinikontrolle. Päris iga päev ei saa küll neid teha – kui tipus ulub tormituul ja tõstukid ei liigu, istume rõõmsalt madalamal ning teeme muud vajalikku. Või mittevajalikku, nagu näiteks Scrabble mängimine.

Super 7 laviinikontrolli muutis palju ägedamaks see, et nägime lumepüüsid! Inglise keeles ptarmigan ning meil on kuurordis ka vastava nimega rada! Tegelikult on nad mäe peal võrdlemisi tavalised, ent neid on keeruline silmata ja kui mägi külalistele avatud, egas nad keset rada passima ei jää. Carlosel oli õnneks terav silm ning märkas kahte lindu päris mäe tipus! Muidugi vajutasime kõik pidurit ning jäime linde imetlema.

Mis oli väga äge, niipea kui me peatusime, hakkasid linnud vänderdama! Mitte eemale, ei, otse meie juurde. Super – saimegi paremad pildid! Ja võtsime ikka tubli veerand tundi, et linde uudistadaja arutada, mida me nendest teame.

Ja hooaeg jätkub. Nagu mainitud, ma ei usu, et väga kaua. Kehv lumeaasta tähendab, et ei ole väga palju varu. Sulamiskiirusele aitab kaasa seegi, et nädal tagasi kattis tuul kogu kuurordi õhkõrna tolmukihiga. Ja kuigi rajamasinad saavad suletud aladelt lund avatud alale lükata, ei ole ka see lõputult toimiv lahendus. Ala väiksuse ja külaliste vähesuse tõttu muutsid enamik patrulle oma graafiku viie päeva pealt neljale. Ka mina liikusin viielt neljale ja nüüd kolmele – et saaksin testimiskeskuses rohkem aidata. Seal on ikka krooniline inimeste puudus. Aga jah, ilusat kevadet kõigile! Kui peaks lund sadama ja teile ei meeldi, saatke see aga minu poole teele. Ma võtaksin veel pisut lund, enne kui suvi täie hooga kohale jõuab.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s