Parimatest parimad sõbrad

Tööpäeva lõppedes liiguvad patrullid tagasi mäe tippu, et pärast tõstukite sulgemist koos alla suusatada. Ja ma ei mõtle seda, et suusatame suures kambas ja hoiame üksteisel käest kinni. Vastupidi, igaühel on oma kindel radade kombinatsioon. Lisaks on tee peale pikitud kontrollpunktid, kus kohtud teise patrulliga või viibutad eemalt suusakepiga: “Minu rada on siiani puhas, lähme edasi!” Selliselt koos alla kulgemise eesmärgiks on anda endast parim, et ükski inimene meist mäe peale ei jääks. Muidugi, 100% ei saa seda garanteerida, sest kuurort on suur ja iga ruutmeetrit pole võimalik läbi suusatada, ent teeme nii palju kui võimalik.

Vigastusi leiame võrdlemisi harva, küll aga kohtame inimesi, kes vajavad allasaamiseks abi. Mõnikord on selleks ema või isa lapsega, kes otsustab, et talle aitab ja ei meetritki rohkem! Mõnikord on selleks täiskasvanud ise, kes arvestasid energiavaru valesti ja on omadega läbi. Mõnikord on mindud valele tõstukile või pööratud valele rajale. Tihtipeale jõuaksid nad lõpuks ka omal käel baasi, ent see võib vabalt võtta tunnikese või kaks. Ja kuna me ei saa inimesi maha jätta, ongi valik – kas kogu patrullimeeskond ootab selle ühe suusataja järel või paneme ta kelgule ja viime alla.

Sellise kelguga saab alla viidud patsiendid, need kes vajavad lihtsalt taksot kui ka meie laviinikoerad. Koerad seetõttu, et pikalt allamäge jooksmine mõjub liigestele halvasti. Ka nt palli ei tohi me koertele allamäge visata.

Võrdluseks Uus-Meremaa – kui kohtasime aeglaseid inimesi, kes tahtsid omal jõul edasi ukerdada, oli neil õigus seda teha. Meie ülesanne oli neid teavitada, et mägi on suletud ja kui midagi juhtub, helistagu 111.

Kõikide hiliste mäe peal olijate seas on aga üks seltskond, keda kohates on keeruline mitte pahane olla. Klassikaliselt on olukord järgmine: algaja suusataja/lumelaudur, kelle sõbrad (või poiss-sõber veenis oma tüdruksõpra, vastupidist kohtab üliharva) nurusid ja palusid seni, kuni ta oli nõus minema sinisele/mustale/topeltmustale/igal-juhul-liiga-raskele rajale. Ja kui ta proovib sellel rajal kuidagi allapoole liikuda, on sõbrad läinud.

Seda võib võrrelda olukorraga, kus lähed sõbraga linna, mis on sulle täiesti võõras ja ühel hetkel jätad ta maha. Sõber aga ei tea, kus on hotell ja kuidas sinna saada. Lisame juurde, et ta ei räägi ka kohalikku keelt (et võrdsustada väheste oskustega) ja ongi päris sarnane olukord.

Ja ma ei pahanda mitte selle lauduri/suusatajaga, vaid sõpradega. Muidugi, nad ei tee seda pahatahtlikult aga ega nad ei mõtle ju läbi, mis toimub. Unustavad ära, mis tunne on olla algaja ja kui kaua võtab ühel värskel suusatajal või lauduril aega, et mööda musta jäist rada alla jõuda. Või isegi mööda sinist või rohelist rada. Kui ta jõuab, eks ole. Kahjuks on juhtumeid (ja seda nii USA kui Uus-Meremaa näitel), kus sõprade õhutusel liigraskele rajale jõudnud inimene saab rängalt viga või hullemgi… Kes tahaks seda enda südametunnistusele?

Paar pilti ka. See on hommikuselt laviinikontrollirajalt.
Huvitav hommik, kus läbi pilvede paistis üksik tugev valgussammas.
Koroonaviiruse tõttu ei tohi ankurtõstukit kolleegidega jagada. Ehk siis hommikuti läheme riburada üles.
Eile oli tore päev. Super lumi, parajalt päikest ja vähe vigastusi. Täna istun hütis. Vastikult tuuline, külm ja lumi on jube.

Minnes tagasi jutu juurde, kust see postitus siis alguse sai? Mingi kuu tagasi või nii, päeva lõpus alla suusatades, nägin kolme laudurit. Püsisin nende taga, nagu ette nähtud. Ühel hetkel olid kaks laudurit läinud. Kolmanda tempo jäi aga aina aeglasemaks ja aeglasemaks… Kui ta järjekordselt kukkus, suusatasin ligi ja uurisin, kas ta arvab, et  jõuab ise baasini välja. Et sinna on veel miili jagu maad… Ja see miil on äärmiselt lauge, mis on laudurite jaoks keeruline.

Üsna kiiresti selgus, et see on tal kolmas kord lauatada. Selge. Helistasin dispatši ja palusin “taksot”. Jäime taksot ootama ning jutuajamise käigus tuli muudki välja. Näiteks see, et ta on Breckis esimest korda ehk ei tea mitte midagi radadest ega nende raskustest. Ta oli sõpradele juba öelnud, et on väsinud aga sõbrad veensid, kuni ta jäi nõusse, et ikkagi minna veel viimase tõstukiga üles. Üles jõudnud, läksid korduvalt Breckis olnud sõbrad mogulitega rajale, algaja lumelaudur nende järel. Ja siis ühel hetkel olid sõbrad eest läinud, sest no kes viitsib aeglase lauduri järgi oodata, eks ole?

Võib öelda, et laudur oli oma sõprade peale ikka sigatige (ausalt öeldes, seda on siiani olnud kõik, kes sõprade poolt maha jäetud). Ja ma nõustusin temaga. Laudur ütles, et ta kavatseb sõpradelt välja nõuda kakao, õhtusöögi ja üldiselt tekitada neile nii kehva enesetunde, kui vähegi võimalik. Ma kiitsin takkaa Minu poolest öelgu neile kasvõi, et ta sai viga või eksis ära või mis iganes, sest tal on täielik õigus olla pahane ja solvunud.

Üks asi on see, kui sa ise lähed oma peaga valele tõstukile/rajale või otsustad esimest korda suuskadel olles alustada topeltmustast nõlvast. Ja kui sõbrad on endiselt kõrval, ei ole ka muret. Hea meelega mängin taksojuhti, et need, kes vaja, vigastusteta alla tuua. Teine asi on see, kui usaldatakse oma sõpru, minnakse neile järgi ja jäädakse siis ihuüksi, sest sõbrad sõitsid lihtsalt minema.

Lugejatele, kes on mäe peal kogenumad, palun ärge teie nii tehke. Kui satub, et viisid sõbra rajale, mis osutub üle jõu käivaks, ära jäta neid üksi ukerdama (kui nad just ise seda välja ei paku või nõusolekut ei anna). Isegi kui tahaksid vingel kiirusega mäest alla tuhiseda, mõtle, kas sõbra üksijätmine on seda väärt. Ja kui on ikka üliraske ning iseseisvalt ja turvaliselt mäest allajõudmine tundub võimatu, kutsu suusapatrull.

Ma eelistan iga kell minna ja viia liiga raskele nõlvale sattunud lauduri/suusataja turvalisemale rajale enne, kui ta vigastada saab. Mõnikord peab jah pisut ootama (vigastused on siiski kõrgema prioriteediga), aga minu meelest on see ikka parem valik, kui lõpetada põlvesideme rebenditega, sisemiste vigastustega, peapõrutusega või ka sooviga mitte kunagi enam suusakuurordi poole isegi vaadata.  

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s