Iga päev midagi uut

Plaan oli, et läheme hommikul Horseshow Bowl nimelisse kohta laviinikontrolli tegema. Tuulejumal leidis, et me võiksime midagi uut ja huvitavamat teha. Eks me siis tegime. Öösel oli sedavõrd tugevad tormiiilid, et ärkasin mitmel korral üles. Mõnes mõttes oli tore. Tõi meelde Uus-Meremaa õhtuid, öid ja hommikuid kus säärane tuul tähendas, et suure tõenäosusega järgmisel päeval tööle pole vaja minna. Siin päris nii ei ole. Tööle oli ikka vaja minna. Aga alustasime hommikut kõikide radade läbisõitmise ja nende puhastamisega.

Paar päeva enne tormi oli üks täitsa kaunis päikeseloojang.

Ja puhastamist jagus. Pole vast ime ka, kui arvestada sellega, et kõrgeim registreeritud tuuleiil oli 186 km/h! Tõenäoliselt oli tugevmaidki puhanguid, ent tuul otsustas meie sensori minema lennutada, nii et täpsed numbrid jäävadki saladuseks. Küll oli aga silmaga näha, mis laastamistööd see torm on teinud.

Puid oli ümber kukkunud pea igal pool. Mõned jala pealt, teised koos juurepalliga, kolmandad poole tüve pealt. Ühes kohas oli nii viis-kuus-seitse puud, kõik umbes samalt kõrguselt pooleks. Nüüd siis seisavad keset metsa justkui pooleksmurtud hambatikud.

Näide tormikahjust
Tõenäoliselt kõige vingem juurepall. Õige pildi saamiseks palusin kolleegi sinna seisma. Puu oli suur ja võimas, tundus ka täitsa hea tervise juures olevat, aga torm murdis pikali.
Palun pöörata tähelepanu sellele, kuidas kaks puud on kolmanda peale kukkunud ja sellega päris toreda nurga moodustanud.
Täpselt keset rada aga parajalt suur, nii et seda niisama küll kuskile ei liiguta.
Ja veidi teise nurga alt. See kõige alumine jäi oma kohale, vasakpoolse saime teisele kahele seltsi tõsta, et oleksid rohkem ühes hunnikus.

Puud, mis olid väga halvas kohas ja mida sai liigutada, neid proovisime kolme-neljakesi natukenegi raja serva liigutada. Mida ei õnnestunud liigutada ja mis olid ülevalt tulles nähtamatud, need märkisime bambustoigastega. Üksjagu puid sai ka väiksemaks saetud ja ähvardavalt raja kohal kõlkuvad puud langetatud. Käsisaest polnud muidugi suurt abi, ent osadel patrullidel on luba kasutada mootorsaagi ja nad said sellega ringi suusatada. Egas päris puhtaks saanudki ja see polnud ka eesmärk. Peaasi on garanteerida, et puud ei oleks enam suuremaks ohuks. Ühel hetkel äkki tuleb lumi, katab need kinni ja siis on elu ilus.

Olgu, natuke sadas öösel siiski ka seda kauaoodatud lund. Ei väida, et täiesti lumeta olime. Aga kogu see lumi sai tuule poolt kenasti naabermaakonda puhutud, nii et jah… Üks huvitav päev jälle seljataga.

2 kommentaari “Iga päev midagi uut

  1. “Peaasi on garanteerida, et puud ei oleks enam suuremaks ohuks. Ühel hetkel äkki tuleb lumi, katab need kinni ja siis on elu ilus.”

    Saan aru, et need siis jäetaksegi sinna raja kõrvale? Mul hakkas kohe mõtteis lugu jooksma, kuidas suusatajad rajalt kõrvale kalduvad ja lumega kaetud tüvede ja kändude otsa sõidavad. Kas kohtuasju on ka niimoodi algatatud, tuues näiteks ohtlikult raja ääres olevad murdunud puud või on see välistatud (suusatajad allkirjastavad enne rajale minemist paberi, et võtavad täieliku vastutuse kui midagi juhtub)?

    Colorado on ikka tohutult ilus. Olen käinud küll ainult suvel ja vaid paar päeva seal ringi sõitnud. Loodetavasti asjad normaliseeruvad varsti ja saab jälle maailmas ringi reisida. Seniks on tore vähemalt maailma näha piltide ja videote kaudu.

  2. Jäävad jah raja kõrvale. Need, mis on ka tükkideks saetud, minu teada neid kuskile toimetama ei hakata. Kohtuasjad seetõttu, et põrutasid puule otsa, on põhimõtteliselt välistatud (võib-olla on mingi võimalus siis, kui üle raja kõlkuv puu otsustab sulle pähe kukkuda, kui sa parasjagu mööda suusatad… siis saaks vaielda, et suusakuurort oleks pidanud antud puu eemaldama). Vastasel juhul poleks vast ühtegi suusakuurorti, sest keegi ei suudaks neid kohtukulusid kinni taguda.

    Colorados on olemas ka Colorado Skier Safety Act, mis toob välja suusaspordiga kaasnevad ohud ning puude olemasolu on üks nendest. Seal on välja toodud ka kuurortide ning suusatajate õigused ja kohustused ja kohe kui mäele lähed, oled kohustatud neid järgima.

    Puude vahel suusatamine on täiesti lubatud ja paljud inimesed eelistavad seda radadel kulgemisele. Eeldus on, et rajalt metsa keerates tiksuvad kuklas ka võimalikud kaasnevad ohud – langenud puud, kännud, murtud oksad, madalad puud, juured jne. Eksimisruumi on muidugi väga vähe ja pea iga päev on mõni suusataja vs puu õnnetus. Enamjaolt siiski mitte väga hullude vigastustega. Kõik tehislikud lisandid (tõstukipostid, lumekahurid, piirdepostid) on vastavate pehmendustega ja vajadusel ka bambustoigastega märgitud, aga puud kasvavad seal kus tahavad ning see on suusataja/lauduri vastutus neile mitte otsa põrutada.

    Suvist Coloradot pole ma ise ka veel jõudnud avastada aga nii tahan ja ootan! See sutike mis ma möödunud suvel nägin, kui Florida poole sõitsime, tekitas veel suuremat soovi osariigis ringi liikuda. Ehk see suvi õnnestub!

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s