NaNoWriMo 2020

Selle aasta kirjutamiskuu möödus kuidagi… sündmustevaeselt? Kui 50 000 sõna täis sai, ei olnud sellist suurt kergendust ega juubeldamis tunnet. Pigem tühjus ja küsimus: “A mis nüüd siis?” See küsimus jäi muidugi ainult teoreetiliseks, sest nagu alati, on mul nii mustmiljon asja, millega oma aega täita. Täpselt NaNo lõppedes algas patrulli töö ja hetkel olengi 3 päeva mäel patrullimas, 3 päeva COVID teste tegemas ja üks päev jääb puhkuseks. Nüüd aga tagasi NaNo juurde.

Üheltpoolt oli oodata sellist imelikku aastat. Koroona tähendas igasuguste kooskirjutamiste tühistamist ja poole novembri pealt kehtestatud kohalikud piirangud ka seda, et kirjutada sain vaid kodus. Olgu, korra käisime väljas õhtust söömas ja kirjutasin seal ka. Ning siis paaril korral töö juures. Ent kõik ülejäänud sõnad said kirja kodus oma valge lauakese taga.

Ametlik sertifikaat siis ka. Loo tööpealkiri on “Jagatud suvi 3” ehk hobuseraamatute kolmas osa.

Positiivse poole pealt tooks välja Eesti seltskonnaga tehtud virtuaalseid kooskirjutamisi läbi Discordi serveri. Väga tore oli vähemalt natukenegi seltsielu nautida. Ja eks tegelikult ole positiivne ka see, et seekordne eeltöö tundub olevat läinud asja ette. Eelmistel aastatel on pidevalt olnud seda, kus poole novembri pealt taipan, et lugu on tasakaalust väljas ning vajab mahukat stseenide ümbertõstmist ja tegevuskava ümberkirjutamist. Natuke nadi on selle teadmisega edasi kirjutada, ent hambad ristis on tehtud saadud. Ja kuigi ka seekord on kindlasti vajalik midagi ümber tõsta, juurde kirjutada, ära võtta, siis vähemalt hetkel tundub, et oluliselt väiksemas mahus. Eks näeb mis ma siis arvan, kui on olnud mahti lugu otsast lõpuni läbi lugeda.

Igal juhul sai järjekorras kaheksas NaNoWriMo edukalt tehtud. Ei tea kas asi on selles, et olen kogu aeg edukalt 50 000 sõna kätte saanud või milles, aga on tunne, et järgmine aasta võiks midagi teisiti teha. Näiteks tahaks proovida 24h väljakutset ehk panna 50 000 sõna ühe ööpäevaga kirja. Ma küll sügavalt kahtlen, et see eesti keeles võimalik on aga no oleks huvitav näha, kui kaugele ma jõuan. Ja muidugi, egas sellises tempos kirjutatu mingi võrratu meistriteos poleks. Tegu oleks pigem eksperimendiga “Kui palju jaksab Ene ühe ööpäevaga kirjutada”. Teine variant, mida kaalun, on 50 000 sõna käsitsi kirjutamine. “Medaljon” sai ju alguses vihikutesse kirja ja ka kõikidel teistel mu raamatutel on olnud oma märkmikud ja kaustad, miks siis mitte proovida ka NaNo’t käsitsi teha?

Eks näeb, kas üks neist kahest ideest läheb kasutusse või tuleb mul mingi uus mõte, kuidas november veelgi väljakutsuvamaks muuta.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s