Kaheksandat aastat NaNoWriMo seltsis

Tundub täiesti uskumatu, et see aasta tähistab juba kaheksandat aastat, kus ma võtan osa rahvusvahelisest kirjutamiskuust. Veelgi enam, ma olen kõik eelnevad seitse korda NaNoWriMo ka edukalt lõpetanud (ehk jõudnud 50 000 sõnani). Veider on mõelda , et ma olen NaNoWriMot teinud kauem, kui ma olen Bryanit teadnud. Esimest korda NaNot alustades ma isegi ei aimanud, et võin ühel hetkel Uus-Meremaale sattuda! Jah, Austriasse õppima minek oli küll mõttes ja paberimajanduski korras, ent elasin endiselt Nõmmel ja õppisin TLUs. Selline perspektiiv on ikka parajalt veider.

NaNo ametlik reklaamibänner.

Aga eks sel on oma põhjus, et NaNo ja november on minu jaoks kui sukk ja saabas. Minevik on näidanud, kuivõrd suur abi on sellest kirjutamisele pühendatud kuust. Ja see pole niisama minu enda soovkujutelm. Alates neljandast raamatust (“Väike roosa pilet paradiisi”) on kõik mu teosed suuremal või vähemal moel kirja saanud just novembrikuus. Eks nii mõnigi neist raamatutest oleks ka ilma NaNota trükki jõudnud, aga kohe kindlasti mitte kõik.

Ma ei teagi, kas kõige suurem roll on mõttes enda õigele lainele paigutamisel (“Ma kirjutan novembrikuus 50 000 sõna!”) ja kirjutamiseks aja võtmisel, selle avalikult välja kuulutamisel või siis hoopis kogu melul ja elul, mis NaNot ümbritseb? Raudkindlalt ei oleks mu elus sedavõrd palju teisi kirjanikke, kui ma ei oleks otsustanud 2013. aastal NaNol osaleda! Ehk poleks inimesi, kellega rääkida kirjutamisest, jagada muresid-rõõme, olla proovilugejaks jne.

Minu traditsiooniline kirjutamiskuule pühendatud leht märgipäevikus.

Eelmine aasta oli mõneti üks keerulisemaid NaNosid. Esimest korda olin täies mahus USA-s. Lisaks 50 000 sõna kirjutamisele alustasin suusapatrulli tööga ehk õppisin 5x nädalas 8h päevas meditsiini, patrullitöö spetsiifikat ja muud vajalikku. Ja neile kahele lisaks oli Bryani teine operatsioon. Samas, sain ma siis 50 000 kokku, nii et järelikult pean ka nüüd!

Covid-19 tõttu on kirjutamiskuu küll omamoodi. Ühtegi ametlikku üritust ei toimu ehk reaalsest kooskirjutamistest saab ainult unistada. Õnneks on Eesti kogukond vägagi aktiivne ja nii palju kui võimalik, saan vähemalt virtuaalset küünarnukitunnet nautida. Seekordseks projektiks, millest 50 000 sõna kirjutada, on planeeritud järjekordne hobuseraamat. Kuna pealkirja idee puudub, kutsun seda lihtsalt JS3 (“Jagatud suvi” 3). Esialgne mõte sai kirja juba maailmatu aeg tagasi ning see on mitu setu korda juba üle käidud, läbi töötatud ja nii üht kui teist ka ära muudetud. NaNo alguseni on kolm päeva. Selle aja jooksul tahaks korra veel plaanid üle vaadata, ühele olulisele tegelasele viimaks nime välja mõelda ja siis ongi aeg muudkui aga kirjutada!

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s