Avasime linnurestorani, tere tulemast!

Üks esimesi asju, mida me siia kolides ostsime, oli lindude söögimaja. Või oh, mitte üks vaid kolm. Veelgi täpsemalt on üks koolibridele, üks teistele lindudele ja üks oravale, kes ei ole veel teed meie rõdule leidnud. Linnud on õnneks tee endale selgeks teinud ning meie akna taga toimub igapäevane loodussaade. Vinge!

Muidugi võib mõelda, et miks üldse suvisel ajal linde toita. Üheks põhjuseks on see, et suved on siin pisut teistmoodi. Eile sadas näiteks Almas, meie vanas elukohas, lund! Ja ei ole isegi veel september. Üldiselt on ka linde aina vähemaks jäänud ning omajagu linde lendab talveks minema. Aitame neil siis oma teekonnaks energiat koguda.

Kui me nüüd puusse pole pannud, on meie restorani külastanud:

  • kaelus-turteltuvi ehk pargi-turteltuvi
  • palukoolibri
  • männi-kirjurähn
  • tutt-sininäär
  • harakas
  • mägitihane
  • valgepõsk-puukoristaja
  • kääbus-puukoristaja
  • välusidrik
  • männisiisike
  • aed-karmiinleevike
  • punarind-rästas
Linnumaja 2

Neid ei ole veel suutnud ära määratleda. Keegi oskab aidata? Samas on nad hästi kasulikud, söövad päevalilleseemneid, mida teised maha loobivad.

Linnumaja 3

Neid on kohe hulgim, peaks olema männisiisike. Eriti äge on vaadata nende kaklemist. No üldse ei ole nõus oma söögilauaosa jagama.

Linnumaja 26

Tutt-sininäär. Neid oleme näinud kolme eri isendit aga neid on võrdlemisi keeruline pildile püüda. Hästi arad, isegi siis kui akna taga hiilida.

Linnumaja 25

Esimene harakas! Täna nägime esimest korda. 

Linnumaja 11

Männi-kirjurähni lemmik on putukate ja ussikestega toiduplokk. Aegajalt proovivad nad maja laudisest midagi kätte saada ja taovad siis selliselt nagu naabrid teeksid remonti.

Linnumaja 24

Lauakombed on lindudel pea olematud! Õnneks on osasid linde, kellele meeldib just maast noppida. Uued söögisegud on ka sellised, kus päevalilleseemned on juba ilma kestata. Ehk otsustab siis rohkem linde seemneid süüa, mitte neid maha loopida.

Linnumaja 23

Kaelus-turteltuvid maja ees puu peal istumas. Rõdul on neid harva näha, ent aegajalt on ikka sattunud.

Linnumaja 16

Koolibri! Neid on pea võimatu pildile pääseda. Lendavad ju ülikiirelt ning toast vaadates jääb valgus ka valesti. Õnneks aga ei huvitu nad inimestest, nii et ühes rõdunurgas seistes saab neid pildile püüda küll.

Linnumaja 18

Nokk käib sinna sisse ja nii nad siis joovad “nektarit” või noh, suhkruvett. Teised linnud sellest väga ei huvitu, sest nende nokk lihtsalt ei ulatu sedavõrd sügavale. Ainsaks erandiks on rähn, keda olen korra seal maiustamas näinud!

Linnumaja 19

Paari nädala pärast peaksid koolibrid lahkuma. Talv on nende jaoks ikka liiga külm ning ka praegu tuleb sellega arvestada. Näiteks tõstame nende söögimaja ööseks tuppa. Ei ole ohtu, et suhkruvesi ära külmub aga kui see on ka lihtsalt liiga külm, võib see koolibridele halvasti mõjuda.

Linnumaja 20

Linnumaja 22

Tegelikult olen näinud rohkemaid koolibrisid, aga nad on võrdlemisi territoriaalsed ning üksteise suhtes agressiivsed. Kui üks sööb, lendab päris tihti järgmine kohale ning järgneb paras tagaajamine.

Linnumaja 5

Linnumaja 6

Esiplaanil rähnide lemmik. Isuäratav, eks ole?

Linnumaja 7

Linnumaja 8

See kollane silinder on siis spetsiaalselt oravale. Orav ei ole aga veel aru saanud, mis pidulaud teda meie rõdul ootab. Usume, et ühel hetkel ta siiski jõuab siia.

Linnumaja 10

Orav talveks valmistumas. Üks päev istusime nii tunnikese jagu rõdul ja vaatasime linde ja toda üht oravat. Jooksis maja ees ringi, otsisid käbisid. Kui leidis sobiva, pani mööda kõnniteed oma peidukoha suunas – kõnnitee all olev auk. Käbi peitu ja siis uut otsima. Tahaks lihtsalt huvi pärast teada, kui suur ta käbivaru juba siis ka on…

Linnumaja 9

Mõnikord peab töötegemisest puhkama, eks?

Mõnikord on korraga söömas üks või kaks lindu. Rähni tulekul lendavad pisemad minema. Mõnikord on aga nii 15 lindu või rohkemgi! Osad linnud võivad söögilaua ääres pisuta kümme minutit või rohkemgi, ajades kõik teised minema (khm, siisike!). Puukoristajad aga näiteks lendavad kohale, võtavad ühe seemne või toiduraasu noka vahele ning pagevad kohe uuesti puu otsa, mitte ei jää oma toidukorda nautima. Huvitav on näha, millised linnud koos sügisega lahkuvad ning kui palju uusi linnuliike veel tulemas on.

 

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s