See aasta siis Uus-Meremaata

Plaan oli, et 2020 on viimane kord Uus-Meremaa talve nautida. Selle hooajaga saanuks Bryan kokku 20 järjestikust talve ja mina 10 järjestikust talve. Aga läks nii, et tema jäi pidama 19 ja mina 9 peal. Ehk siis Uus-Meremaale see aasta ei lähe. Miks? Me lihtsalt ei saa seda endale lubada.

68281535_353626338907229_7090766662374260736_n

Eelmine hooaeg oli 99% ajast täpselt selline. Halb nähtavus ja sinine värv absoluutselt igal pool, et olukorda natukenegi leevendada.

Vahepeal mõtlen, et kuradi kurat, kuidas me eelmine aasta Uus-Meremaad lubada saime? Aga kõik kulud, mis see aasta on juba tekkinud või Uus-Meremaale minekuga kaasneksid, lihtsalt kuhjuvad. Uus auto (ja vana auto parandus), aastase üürilepinguga elukoht ning tervisekindlustus, mille eest peaks maksma ka siis, kui me ise Uus-Meremaal oleksime. Lisaks viisatasudele oleks mul tõenäoliselt vaja ka uuesti arsti juures käia ja oma head tervist tõestada, mis oleks veel kolm-neli-viissada dollarit lisaks välja käia. Viimase hetke lennupiletid, hotell ja sõit alla mäele. Ning kui me läheksime Uus-Meremaale, ei saaks Bryan Eestisse tulla ja minu Eestis käik oleks palju lühem.

Abiks ei olnud ka eelmise aasta halb hooaeg, mis ei lubanud meil eriti raha säästa ja tõsiasi, et Bryan ei saaks Uus-Meremaal instruktorina töötada (viisareeglite muudatus), vaid jätkaks klienditeeninduses suusakooli spetsialistina. Ja tõsiasi, et meil ei oleks võimalust teha Uus-Meremaal ringreis, mis oli ideaalis meie viimase hooaja lõpetamise tähistamiseks Kõik kokku ning proovides kasutada täiskasvanud inimeste ratsionaalset mõtlemist – meil ei tasu Uus-Meremaale minek ära.

Hästi nõme olukord, sest ratsionaalselt mõeldes me teadsime juba ammu, et Uus-Meremaale mineku ära jätmine on õige otsus. Aga emotsionaalselt ei tahtnud üldse seda lõplikult otsustada. Palju toredam oli mõelda mis siis kui ja äkki kuidagi ikka... Mõlemad lükkasime oma bossidele kirjutamist edasi ja edasi. Lõpuks tuli see lihtsalt ette võtta ja ära teha. Muidugi, keegi ei ole kuri ning sillad ei ole põletatud. Kõik saavad aru, et mõnikord on sellised olukorrad möödapääsmatud ning mõlemad oleme tulevikus tagasi oodatud. Aga sellest hoolimata töinasin ma pärast kirja saatmist pool tundi nutta. No ei olnud ma veel valmis Uus-Meremaaga hüvasti jätma. Siiani ei ole. Ma ikka loodan, et tulevikus õnnestub vähemalt ühes hooajaks tagasi minna.

Miks ma selles ühes hooajas nii kinni olen? Mul on tunne, et mu Turoa tiim on minu arengusse ja õpetamisse nii palju panustanud, et tahaksin teha seal ühe terve hooaja täiskohaga suusapatrullina (mitte raja ohutuse liidrina), et kuidagi neid tänada ja näidata, mis minust saanud on. Sest olgem ausad, kui poleks olnud Turoat, ei elaks ma hetkel USAs. Ja kui Bendy, sealne suusapatrulli direktor, poleks minu sosina “Ma tahaksin kunagi tulevikus suusapatrullina töötada” peale vastanud, et no kui ma tahan, siis teeme ära ning hakkame selle nimel tööle, ei oleks ma ka Breckenridge’is suusapatrull. Nii et jah. Ma tunnen, et olen kuidagi neile selle ühe hooaja (ja suure peo) võlgu.

Vot sellised lood siis. Praegu on veel märts, suvekuudeni on aega. Ja me peame välja mõtlema, mida ometigi suvel ette võtta, kui me teisele poole maakera lumehange ei põgene. Seni kuni mõtleme, võime aga Colorado lumehangedesse põgeneda. Illustreeriv pilt eilsest tööpäevast.

2 kommentaari “See aasta siis Uus-Meremaata

  1. Kogu praeguse hulluse kõrval ei olnud üldse paha lugeda mitte-koroona postitust 🙂

    Kas teil aga Bryaniga hirmu pole, et teid nt Eestist tagasi ei lasta USAsse või peate karantiinis olema? Nii USAs kui Eestis kerib viirus end jõudsalt üles ning Itaalia näitel tundub, et see olukord nii kiiresti ei lahene.

    • Ma jah mõtlesin, kas kirjutada koroonast või Uus-Meremaast. Uus-Meremaast oli rohkem kirjutada 😀

      Ausalt öeldes oleme nüüd viimasel paaril päeval mõelnud küll varuvariantidele, kui maikuuks olukord ei lahene. Seda küll ei taha, et Eestis või USAs kaks nädalat karantiinis peaks istuma. Nii et kui on näha, et aprilli keskel ikka samasugune olukord, koolid ja raamatukogud ka kinni (mul jääksid siis kõik kokkulepitud kohtumised nagunii ära), lükkame tuleku vast edasi sügisesse. Õnneks hetkel on kulutused vaid lennupiletitega piirdunud ja tundub, et enamik lennufirmasid lubab tavalisest leebematel tingimustel lennukuupäevi muuta..

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s