Elamused Crested Butte suusakuurordist

Ma olen Colorados olnud juba päris mitu talve. 2017 ja 2017/2018 küll lühemalt, ent 2018/2019 ja nüüd 2019/2020 terve hooaeg. Ja sellest hoolimata ei olnud ma kuni praeguseni suusatanud kuskil mujal kui Breckenridges. Ning asi pole selles, et teised kuurordid kuidagi kaugele jääksid.  Breckis suusatades näeb juba kolme – Keystone, A-Basin ja Copper. Ning osariigis kokku on 33 kuurorti. Ja selles mõttes oligi juba päris piinlik, et ma ei olnud kuskile mujale jõudnud. Aga nüüd on viga parandatud ja olen lisaks Breckile ka mujal suusatanud. Valituks osutus Crested Butte!
Miks just see? Suureks eeliseks see, et Crested Butte kuulub nagu Breckgi Vail Resortsi kuurortide ketti. See tähendas, et me ei pidanud ostma eraldi mäepiletit ning hotelli broneerides oli võimalus kasutada töötajatele mõeldud erihinda (2 ööd kolmele inimesele oli 204$).
Crested Butte 10

Vaade Crested Butte baasi

Crested Butte 22

Mõnus kamin, mille ees istuda küll ei jõudnud. Aga ilus vaadatagi.

Crested Butte 23

Arhitektuurinäide Crested Butte linnakesest. Mõnusad värvilised majakesed.

Crested Butte 19

Tõstuk, milletaolisel ma polnud varem sõitnud – tõstukitoru on paigutatud kahe sõitja vahele

Kolmapäeval, kui meie töönädal otsa sai, panimegi Crested Butte’i poole ajama. Ca 3.5h autosõidu kaugusel nii et täpselt paras maa, et saaks veel normaalse ööune jagu magada. Sinna sõitsime küll pimedas, suurt midagi ei näinud. Aga kohale jõudsime! Kuna töölt lisa vabu päevi ei tahtnud võtta, jäi suusatamiseks üks täispikk päev ja teise päeva ennelõuna. Muidugi tahtnuks pikemalt olla, kuid parem see kui mitte midagi.
Päris tore oli suusatada täiesti uue mäe peal ja seda tasapisi avastada. Võrreldes Brecki radadega on Crested Butte järsem ja kivisem. Paaril korral sattusime ka sellistesse kohtadesse, kus esimene mõte oli “Ossa kurat, kuidas pagana päralt me siit alla saame” aga tuli natuke tehnilisemalt läheneda ja saime kõikidelt kaljunukkidelt ning liigagi tihedalt koos kasvavate puude vahelt alla. Natuke külg ees kantidel libisemist ja vajadusel paigal olles kickturn ehk seistes kohapeal ümberpööramine.
Ekstreemsematel radadel käisin koos Carlosega, kes mind väga edukalt mugavustsoonist välja tiris. Vahepeal liitusime ka Bryaniga sinistel ja mustadel radadel, et saaks ikka koos ka suusatada. Tal endal oli ka vahepeal kurb olla, et ei saanud meiega järsematel nõlvadel liituda, kuid pole midagi teha. Jalg taastub omas rütmis ja hea, et ta üldse juba niigi palju sõita saab!
Crested Butte 5

Ühes kohas oli kivide vahel täpselt nii suur lõhe, et Carlosel õnnestus sealt läbi pugeda, sest no miks ka mitte.

Crested Butte 3

Näide ühest rajast, kus me Carlosega suusatasime – Funnel

Crested Butte 11

Punane joon on sama rada – Funnel – kaugemalt vaadatuna. Selliselt paistab see palju järsem ja hullem kui reaalselt oli.

Crested Butte 6

Mina Headwalli nimelisel rajal. Headwalli kohta olin eriti palju õudukaid kuulnud aga ei olnud üldse nii jube. Raja algus oli veidike kivine aga pärast seda suhteliselt mõnus.

IMG_6058-01

Ahh mina siin. Niisama tšillimas. Paremale, üle kaljunuki, jääb Headwall. Vasakul Halfpipe Gully. Mõlemad said suusatatud. Pilt on suts kehva kvaliteediga, sest iPhone’ga pildistamine ja pildi seejärel normaalse kvaliteediga Androidi telefoni saatmine lihtsalt ei tööta. Ajuvaba. Kui kellelgi on soovitusi, kuidas see toimima saada, siis kuulan huviga.

Neljapäeval oli mägi ka suhteliselt tühi. Järjekorras ei pidanud kordagi ootama ning paljudel radadel olime ihuüksi. Ja kuigi Crested Butte’i viimane lumetorm oli mitu päeva tagasi, leidsime ikka veel puutumata lund, mida siis ise nautida. Reedel hakkas nädalavahetuse rahvas kohale jõudma, nii et tekkisid järjekorrad ja üldse rohkem inimesi nõlvadele. Aga nagu plaan oli, suusatasime lõunani, sõime mäe peal (tänu töötaja soodustustele on meie jaoks kuurordis söömine odavam kui mujal) ja hakkasime tagasi sõitma.
Crested Butte 21

Neljapäevased vaated.

Crested Butte 7

Reedesed vaated

Crested Butte 20

Püüdsin Bryani pildile.

Crested Butte 9

Ja sõbrapäeva lõunasöök mäe kõige kallimas ja uhkemas restoranis. Leidsin selle neljapäeval, kui tahtsin tualetti minna ja see oli kõige lähemal. Suu vajus lahti, sest väljast vaadatuna ei oodanud üldse sellist restorani. Ja restoran igas mõttes – valged laualinad, veiniklaasid ja veinimenüü, korraliku kvaliteediga toit ning ka vastavad hinnad. Aga otsustasime reedel tagasi tulla ja töötaja soodustust kasutades ei olnud ka hinnad enam nii jubedad.

Eesmärgiks oli sõita valges, et me reaalselt näeksime ka midagi ning normaalsel ajal koju jõuda, sest homme algab uus töönädal. Võib öelda, et jäime selle minireisiga täitsa rahule. Ma arvasin et Crested Butte on tunduvalt hullem. Kõik hoiatasid kui järsk ja hirmus see ikka on ning ma olin valmis, et jalg väriseb iga raja tipus aga… ei. Ei olnud üldse nii hull. Olid jah järsemad kohad aga mitte midagi katastroofilist. Äge oli. Nii äge et plaanin mõtteis juba uut reisikest. Äkki jõuab isegi veel sel hooajal…
20200214_151152-01

Valges koju sõites sai viimaks ka vaateid nautida

Crested Butte 15

Monarch Pass. Ühel pool kalju, teisel pool kuristik.

Crested Butte 17

Ja siis kadus lumi ära. Kodule lähemale jõudes tuli õnneks ikka tagasi aga vahepeal tekkis väga kevadine tunne,

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s