“Minu Ameerika” teistkordne lugemine

Surnuaedade üle olen ka imestanud ja seda imestust vist ka juba blogiski väljendanud. Lagedad platsid, mis meenutavad pigem parke.
Ühetaolised hauakivid ning reeglina plastist kunstlilled ja pleekinud lipud. Ei kutsu jalutama ega külastama.
Ja täpselt nagu Epp maadles tervisekindlustuse paberimajandusega, üritan ka mina sellest sotti saada. Ei ole lihtne. Üldse ei ole. Arsti juurde minnes ei pruugi isegi arst osata sulle öelda, palju protseduur maksma läheb ja kas ning mis osa sellest su kindlustus kinni maksaks. Ja kui lähed vale arsti juurde, laiutab kindlustus käsi – out of network ehk pole nende mure. Eriti tore on see, et ka nt kiirabiteenuse eest esitatakse tihtipeale eraldi arve. Aga kui sa lamad kuskil teadvusetuna, ei ole just võimalik otsustada, milline kiirabi sind transportima tuleb. Ja arved võivad olla päris jõhkrad. Siin postituses olen kirjutanud Bryani esimesest operatsioonist (mille kattis töökindlustus, sest oli tööõnnetus). Summad on märkimisväärsed. Ka igakuine kindlustusmakse võib olla sadu või
tuhandeid dollareid. Paljudel ei olegi seetõttu ravikindlustust. Nad loodavad selle peale, et midagi ei juhtu. Ja kui juhtub, võib eraisikule esitatav arve olla väiksem kui see, mis saadetakse kindlustusele. Või õnnestub teha makseplaan. Või võtad laenu. Või ei maksagi ja kuulutad välja eraisiku pankroti. Turistina USAd külastades soovitan igal juhul reisikindlustust. Aktiivsel puhkusel võiks kindlustuskate olla vähemalt 100 000 eurot. Kui võimalik, siis rohkemgi.
Järgmine tuttav teema – sõprade leidmine. Oma inimeste leidmine. Enne ametlikult siiakolimist ma ausalt öeldes ei proovinudki. Ma ei tahtnud investeerida (emotsionaalselt ja ajaliselt ja energiliselt) inimestesse, kellega ma võib-olla enam kunagi ei kohtu. Mul ei olnud jaksu. Bryan ja tema sõbrad, kellega aegajalt kohtusin, oli piisav. Ka eelmine aasta suusakoolis töötades ei näinud ma mõtet pärast tööd baaridesse ronida, et sotsialiseeruda. Paljud instruktorid on J1 viisaga. Tulevad korra ja lähevad. Ei. Ma tahtsin oma energiat paremini kasutada. Ja nii ma olingi oma urus. See aasta on teine teema. Ma töötan inimestega, kes on loodetavasti mu kolleegid ka aastate pärast. Ja kuidagi on ka sõprussuhete loomine tulnud kergemalt. Aga muidugi on omaette küsimus selles, et kes on üldse sõber.
Inimesed, kelle kohta Bryan ütleb, et nad on tema head sõbrad, on minu maailmas tuttavad. Äärmisel juhul head tuttavad. Aga mitte sõbrad. Ja seda on Bryanil raske mõista, kuidas ma olin terve hooaja suusakoolis ja ei leidnud sealt ühtegi inimest, kelle kohta ma ütleks, et nad on mu sõbrad. Ei. Nad on tuttavad ja kõik.
Mis oli oluline muutus võrreldes Epu toonase kogemusega – rohelise maailmavaate teema. Kui temal oli raskusi pudelitele mõeldud prügikasti leidmisega, siis nüüd on see täiesti vastupidi. Prügi sorteerimine on palju kergem ja loogilisem. Taaskasutatavad veepudelid jm on moes. Kus aga erilist arengut pole märgata, on hotellide hommikusöögid jm. 99% hotellides, kus ma käinud olen, on hommikusöögilauas ühekordsed nõud. Heal juhul ei ole need plastist, vaid on (vähemalt kirjade järgi) ümbertöödeldavad. Päris nõusid olen vist näinud ühes hotellis – Chicagos 4* hotellis, kus ööbisime Executive korrusel. Ma ei teagi, võib olla tavakorrustel oli klassikaline plastlahendus. Need ühekordsed nõud käivad mulle igaljuhul nii närvidele, et kui võimalik, siis ei söögi hotellis. Olen kaalunud ka kerge matkanõude komplekti ostmist, millega hotellides hommikusöögilauda ilmuda. Aga äkki on selles valdkonnas ka kunagi muudatusi oodata…
Sai nüüd selline tavapäratult pikk raamatuarvustus… aga tekkis lihtsalt nii palju mõtteid ja pidi need kirja saama. Kuidas teistel kogemus “Minu” sarja raamatutega, kui ise sama riiki külastanud või seal elanud?

2 thoughts on ““Minu Ameerika” teistkordne lugemine

  1. Ma loen hea meelega “Minu…” raamatu läbi, enne kui kuhugi reisin. Need annavad teistmoodi tunde kui mingit ametlikku reisijuhti sirvida.

  2. Mulle meeldib enne reisida ja siis lugeda neid Minu sarja raamatuid, sest siis on enda arvamus juba kujunenud ja saan võrrelda teistega. Kui vahetult enne/samal ajal lugeda, siis tahes-tahtmata hakkab raamat mõjutama, et mida üldse tähele paned jne.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s