Uus kodu USA kõrgeimas linnas

Võib öelda, et minu Greeley vastasus tasus seekord ära. Neljapäeval jõudsime USAsse, reede pakkisime ning laupäeval kolisime Greeleyst Almasse, USA kõrgeimasse linna(kesse) 3224 meetri kõrgusele. Pühapäeva hommikul kui ma silmad lahti tegin, oli õues juba mõnus 15cm paksune lumekiht. Muidugi me oleksime ka lumetormis kolitud saanud aga tuulisel teel kaubikuga sõitmine (pühapäeval oligi tuul ühe veoauto pikali puhunud), läbi lumetuisu kastide majja tassimine ning lume tõttu libedal trepil raskete asjade üles vinnamine ei ole just ideaalne variant. Nii et jah, päris hea, et ma tahan Greeleys võimalikult vähe aega veeta.

Eelnevalt oleme Colorado hooajal üürinud majakest Tiger Run Resortis, kuid sel hooajal läks teisiti. Esiteks hakkas Tiger Run’i rent juba natuke liiga palju rahakotile. 1850$ kuus + internet + elekter + gaas. Teiseks saab Tiger Run’is maksimaalselt rentida 6 kuuks. Minu töö algab 1. november ehk isegi kui me koliksime sisse viimasel minutil,  peaksime ikkagi aprilli lõpus ära kolima ning siis poolteist kuud Greeleys veetma. Ja kui varasemalt oleme Tiger Runi kasuks otsustanud lihtsuse tõttu, siis seekord leidsime  poolkogemata toreda maja ning toredad majakaaslased.

Tõsi, me ei ela enam Brecki lähedal. Tööleminekuks tuleb arvestada 45 minutit (me võtame vähemalt tund, sest mõnikord sõidab su ees auto, mille juht pole kunagi varem lund isegi nuusutanud), pood pole enam lühikese sõidu kaugusel, internet on uskumatult kehv (10GB kuus kiiret internetti ja kui me selle mahu ületame, siis on aeglane internet) ning telefonilevi eksisteerib juhuslikkuse põhimõttel.

20191022_155431-02

Üks kolmest variandist, mida mööda põhimaanteelt koju jõuame.

Samas… kuuüür on 950$ (kahe peale!) ning isegi kui kommunaalid oleksid teist sama palju, on see ikkagi odavam, kui me varem oleme maksnud. Teiseks on maja piirkonnas, kuhu me tõenäoliselt end ka püsivalt sisse seame, nii et mõnes mõttes on tegu testsõiduga. Kas meile ikka sobib siin elada või mitte. Kui tuleb välja, et ei sobi, no siis peame midagi muud välja mõtlema (ja lotopileteid ostma, et saaksime Breckis elamist endale lubada ). Kolmandaks, meil on aastane leping. See tähendab, et me ei peagi aasta lõpus kogu oma kola kokku pakkima ja tagasi Greeleysse viima, et siis oktoobris uuesti mägedesse kolima. Me võime – nagu normaalsed inimesed – pakkida ainult need asjad, mida reisil ehk Uus-Meremaal vaja läheb ja kasvõi lennujaamast otse koju sõita.

20191022_155821-0120191022_155824-01

20191023_155455

Loodus tuleb kohe koju kätte. Vöötorava tegutsemist oli päris põnev jälgida.

Ja kuna see on päris majamitte Tiger Runi puhkemajake, oli tuba tühi. See tähendab, et tõime Greeleyst kogu oma kraami kaasa. Voodist ja riiulitest kõikide riiete ning raamatuteni. Ühelt poolt oli seda kraami päris palju aga teiselt poolt jagunes kõik kaubiku ja Bryani auto vahel ära, nii et pidime ainult ühe sõidu tegema. Üksjagu asju on  küll veel puudu. Korraliku riiulisüsteemi asendavad papist kolimiskastid, kahvleid on loetud arv ning vaja oleks ka paari öölampi, kuid need jäävad palgapäeva ootama.

20191019_082135

Telekas, riiulid, kastid ja kotid kaubikusse mahutatud ning kõik kenasti koormarihmadega kinni tõmmatud.

20191019_123620

Uus madrats!! Läks selliselt, et tõstsime algselt autosse pandud kotid (meie Uus-Meremaa 2x suusakotid ja 2x äraantav pagas) hoopis kaubikusse ning autosse pressisime vaid uue madratsi. Mahtus ära küll.

 

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s