Selle postituse mustand sai kirja pandud esimese emotsiooni pealt umbes nädal pärast Uus-Meremaale jõudmist. Nüüd on meil hooaja lõpuni jäänud vaid paar nädalat, emotsioonid on lahtunud ja kirjutan postituse ümber. Teemaks ikka Bryani jalg ehk kuidas olla suusainstruktor, kui jalas on metallplaat ja 14 kruvi. Hoolimata sellest, et USA ortopeed andis loa suusatada ja õpetada, ei ole ta siiani õpetamiseni jõudnud ning see tekitas hooaja alguses väga palju stressi, küsimusi ja murekohti.
Mitte Bryan aga mina. Küll aga tuli Bryan minuga Gianti tõstukile ning suusatas sealt alla.
Me oleme algusest peale Uus-Meremaa ülemusega ausad olnud. Kõik see, et Bryan sai vigastada ning et kui tuleme Uus-Meremaale, siis esimene töönädal ei oleks kohe 110% koormusega, kus ei saa 7 tunni jooksul korrakski maha istuda, vaid algul nt poolikud päevad. Öeldi, et pole probleemi ning leiab lahenduse. Mitte sõnagi selle kohta, et oleks vaja arstitõendit USA või Uus-Meremaa arstidelt.
Paar päeva enne alustamist tuli aga välja, et bossil oleks vaja arstitõendit. Andsime talle kirja USA ortopeedilt. Boss leidis, et see on liiga üldsõnaline ning nad tahavad, et tõendi annaks Uus-Meremaa arst. Õnneks on meil mäe peal kliinik ja kliinikus arst. Näitasime talle tõendit ja tundus, et kõik läheb õnneks, sest kliiniku arst ütles, et egas ta ka midagi muud ei saa kirjutada, kui et järkjärguline koormus ja vastavalt valule. Kui ta aga röntgenpilte vaatas, läks nägu pilve ja kohe oli selge, et siis ei tule midagi head. Ta polnud rahul, et mõrad on ikka veel nii nähtavad ning et Bryanil kõndides valus on. Ja tuligi ära see, et ta ei saa Bryanil suusainstruktorina töötamist lubada ja üldse on suusatamisel bänn peal. Suusaloa andmiseks tahtis ta CT skänni. Aga… CT pole päris “tahan ja saan” teema. Ooteaeg oleks vähemalt paar nädalat (reaalselt ei olnud isegi augustikuuks mingit infot), hind 500-800$ kandis ning kui tulemuseks oleks, et “Sorry, ei ole piisavalt hea, ei tohi suusatada,” siis see raha on täiesti mõttetult raisatud. Oleks teadnud, oleks USAs seda CT skänni küsinud. Lihtsam, odavam ja kiirem.
Meile oli ja on arusaamatu, kuidas saab üks ortopeed öelda, et suusatamine on okei ja lubatud ja teine leiab siis mõni nädal hiljem, et ei-ei, ei mingit suusatamist. Arusaadav on see, et ei taheta korduvvigastust, sest see oleks tõenäoliselt rängem, rohkemate kildudega (rääkimata sellest, et ilma sobiliku arstitõendita võib firmal ka probleeme tekkida) jne jne aga ikkagi – mis siis selle mõne nädala jooksul juhtus? Luukasvu taandareng?
Keeruliseks muutus ka tööteema. Bryan tuli Uus-Meremaale suusainstruktori sponsorviisaga. Algul ütles boss, et pole probleemi ning küll leiab midagi ajutist. Tegelikult võttis see natuke kauem aega, sest HR pidi immigratsioonilt uurima, mis võimalused üldse on ja seni kuni me ootasime, käisid peast läbi ka kõik negatiivsed variandid. Mis siis, kui immigratsioon ütleb, et suusainstruktori töö või mitte midagi? Muidugi, nüüd me teame, et kõik õnnestus ja läks paika, aga tol hetkel olid ikka väga mustad mõtted. Mis siis kui muu töö pole lubatud, tööviisa tühistatakse ja Bryan peaks riigist lahkum? Kas Bryan läheks üksinda ehk me oleksime terve suve eraldi? Või läheksin ma koos Bryaniga ja peaksin terve suve Greeleys veetma? Või jääks Bryan turistina Uus-Meremaale ning ma peaks ühe inimese palgast kahte inimest üleval pidama? Uhh. Samal ajal olime ka maruvihased, et bossid ei maininud varem midagi selle kohta, et Bryanil on vaja arstitõendit ja just Uus-Meremaa arstilt.
Nüüd hooaja lõpus saab öelda, et õnneks ei pidanud me Uus-Meremaalt lahkuma ning Bryanile leiti täitsa tore asendustöö – suusakooli ekspert klienditeeninduses. Paraja üllatusena tuli seegi, et amet on osutunud väga vajalikuks ning oluliseks rolliks. Reeglina pole klienditeeninduses töötajatel õrna aimugi, kuidas toimib suusakooli pool ja ka vastupidi. Bryan on oma teadmistega olnud suureks abiks, et õpilased jõuaksid õige tasemega tundidesse, saaksid vastused kõikidele oma küsimustele ning et instruktorite tunniplaan oleks maksimaalselt broneeritud.
CT skännini me ei jõudnudki, küll aga suunas mäe arst meid teise ortopeedi vastuvõtule ja tegime uue röntgeni. Paranemine oli nähtav aga… endiselt mitte päris sellel tasemel, kus võiks olla. Vähemalt sai ta loa suusatada. Ilma tõttu ei ole seda väga palju juhtunud, kuid mõned korrad on ta suusad alla saanud. Võib öelda, et taastumine kulgeb omas tempos. Vahepeal tundub, et liiga aeglaselt, aga siiski kulgeb.
Elu jõusaalis. Päriselt ka, tahtsin Bryanit pildile saada aga ta polnud ideest väga vaimustuses.
Mustad mõtted on ka haihtunud. Bryan on uue ametiga rahul. Pärast üheksat aastat pidevat õpetamist, on see hea vaheldus. Ja noh, palk on parem, sest töötunnid on stabiilsemad. Seega, nüüd võib öelda, et see polnud kõige hullem, et Bryanil suusatada ei lubatud. Tõsi, teades et Bryan ei saa suusatada, oleksime me tõenäoliselt USAsse jäänud, kuid otsus sai tehtud ning võtsime ja võtame sellest hooajast maksimumi.
Tudengiraport - kirjanik, kirjutaja, talvefänn 
Vau.
(kirjutan kooli inglisekeelse klaviatuuri pealt, nii et vabandust, tapitahti ei saa panna)
Ma ei tea, kas sulle on huvitav seda lugeda, aga ma raagiks sulle natuke Uus-Meremaa tootervise ja -ohutuse (occupational health and safety) tagataustast, sest mul tuli su blogi lugedes kohe mitu motet sel teemal. Et voib-olla sulle on huvitav teada. Samas, arvestades kui palju Turoal viimase kahe aastaga igasugu jamasid on olnud :), voib-olla sa juba tead seda koike, sest “health and safety” taolised jutud on arvatavasti sinuni ka ulatunud.
Uus-Meremaal voeti paar aastat tagasi vastu uus seadus tootervise ja -ohutuse kohta. Selle peamine sisu seisneb selles, et TOOANDJA peab garanteerima tootaja tervise ja ohutuse. Riik ei pane enam paika reegleid, kuidas tood peab tegema – nuud on hoopis nii, et tooandja on see, kes peab enne too alustamist tegema pohjaliku riskianaluusi ja valistama onnetuste ja terviseprobleemide tekke.
Naiteks ehituses (minu eriala hetkel) on nii, et enne projekti alustamist kulub umbes nadal aega selleks, et keegi riskianaluusi ara teeks, koik paberid ara taidaks, koik ohutussildid jms valmis teeks. KUI onnetus juhtub (voi mingi muu probleem, mis tootaja tervist kahjustab), siis riiklik organisatsioon tuleb asja uurima, et teha kindlaks, kas tooandja tegi koik, mis VOIMALIK JA PRAKTILINE, et onnetust ara hoida.
Selles mottes on asi hea, et vahel juhtuvad onnetused ju tooandjast olenemata asjaoludel. Naiteks kui tootaja teeb midagi vaga lolli vaatamata sellele, et teda koolitati ja talle koik ohutusmaterjalid anti, siis ei hakata tooandjat selle eest vastutusele votma. Aga TOOANDJA PEAB TOESTAMA, et ta tegi koik, mis voimalik ja praktiline, et onnetust ara hoida – selleks koik need riskianaluusid jm paberimajandus ongi, et vajadusel oleks voimalik tagantjarele toestada.
Ja kui tooandja ei suuda seda toestada… vot siis on vaga suured trahvid. VAGA. SUURED. TRAHVID. Moned ettevotted lahevad pankrotti onnetuste tulemusena. Sest riik on sisuliselt oeldnud, et “teate, mehed, see ei ole riigi ja maksumaksjate vastutus labi tervisesusteemi maksta onnetuste ja terviseprobleemide eest, mis tekivad TOOANDJATE vigade tottu. Et kui te tahate ettevotte kaudu raha teenida, siis see on okei – aga te ei tohi inimestele too tulemusena viga teha.” Nii et vastutus onnetuste arahoidmise eest on pandud tooandjatele.
(Sest terviseprobleemid, kui nad on TOO TOTTU tekkinud, makstakse kinni riigieelarvest isegi juhul, kui tootajad on ainult ajutise viisaga siin. Ma ei tea, kas sul Uus-Meremaa riiklik tervisekindlustus on (arvatavasti ei ole?), aga kui sa tootamise tagajarjel viga saad, siis selle eest maksab riik.)
***
Sinu blogi lugedes jai mulle selline mulje, et too esimene inimene, kes utles Bryanile, et pole probleemi, oli arvatavasti mingi keskastme juht, kes ei tea tapselt, kuidas “health and safety” paberimajandus kaib. Ja kui ta siis viis Bryani ortopeedi tervisetoendi firma “health and safety manager”-ile (sest Turoal on kohe kindlasti mingi spets inimene selle jaoks, arvestades, kui suur see firma on), siis too “health & safety manager” arvatavasti vaatas seda toendit ja utles, “tead, see ei ole piisavalt tugev toend. Kui Bryan suusatamise kaigus viga saab, siis me peame suutma toestada, et me tegime enda poolt koik voimaliku, et seda ara hoida”.
Nii et kui nad hakkasid Bryanile mingeid uusi tingimusi peale laduma, siis see oli arvatavasti selle tottu, et keskastme juhid ei saanud teha, mida nad tahtsid, kuna nende plaanid ei saanud “health and safety manager”-ist mooda.
Ja see on tapselt see, kuidas Uus-Meremaa selle seaduse plaanis – et kui juhid tahavad midagi teha, viimane sona jaab ikkagi “health and safety manager”-ile, kuna tema peab garanteerima, et inimesed viga ei saaks.
Ja arvestades, mis Turoal viimase kahe aastaga juhtunud on… neil on arvatavasti vaga suur motivatsioon mingitesse uudesse jamadesse mitte sattuda.
***
Mis aga ei tahenda, et see on oiglane, et just sina ja Bryan sinna keskele sattusite, ja pidite niimoodi erinevate tingimuste vahel pendeldama. Hea, et vahemasti lopuks koik korda laks! Ja mulle pakuks taitsa huvi, kas nad tahavad Bryanit jargmisel aastal samamoodi kontorisse tuua :). Ja kas akki Bryan ka motleb, et ohoo, see on taitsa tore karjaari muudatus 😀