Ravikindlustus USAs ehk ohjah, kopp ees

Eestis on ravikindlustusega võrdlemisi lihtne. Lähed tööle ja tadaa – ongi olemas (jätame käsunduslepingu jm lihtsuse huvides välja). Seda kuidas USA tervishoiusüsteem toimib/ei toimi, on vist kõik kuulnud ja ma arvan, et mul läheb ikka kõvasti aega, enne kui ma ise sellest sotti saan. Hetkel on kõige rohkem olnud kokkupuudet ravikindlustustega, nii et tutvustan kahte varianti, kuidas olen kuue siinelatud kuu jooksul endale ravikindlustuse saanud.

Töö kaudu

Kõik töökohad ei paku ravikindlustuse võimalust. Vail Resorts, kus meie talviti töötame, õnneks teeb seda, nii et meie elu oli natukenegi lihtsam. Ja kuigi me töötasime Bryaniga sama firma jaoks, käis minu kindlustus ikkagi läbi Bryani (ehk läbi abikaasa). Tööle asudes uurisin, et äkki oleks mõistlikum mul eraldi maksta aga selgus, et kuna mul on nendega alles esimene tööaasta, siis ei ole see võimalik. Eks mingi muu kindlustusfirma käest saanuks muretseda, aga mitte Vail Resortsi kaudu.

Ravikindlustuse eest tuli igal palgapäeval üksjagu raha ära anda. Palka sai iga kahe nädala tagant, nii et kui tahate saada kuutasu,  korrutage kahega. Kõik summad käivad  töötaja + abikaasa kohta. Kui Bryan ainult enda eest maksis, sai odavamalt läbi.

  • Üldine tervisekindlustus – 198.27$
  • Hambaravi – 11.66$
  • Nägemine – 7.03$
  • Õnnetusjuhtumikindlustus – 5.70$ (seda maksis Bryan ainult enda eest, sest ma ei ole USA kodanik)

Kokku oli see 222.66$ ehk ca 195.6€ iga kahe nädala tagant. Kuutasu tuleb ligi 400€.

Igaks juhuks mainin ka seda, et kuna igal kindlustusel on oma lepingud vastavate arstide ja koostööpartneritega, siis mõneti on valikuvõimalus piiratud. Kui tahta arsti, kes on kindlustusevõrgustikust väljaspool, pead ise rahakoti lahti lööma. See tähendab ka seda, et kui kindlustust vahetada, võib juhtuda, et pead leidma uue perearsti jm, sest võrgustik ei ole enam sama.

Iseseisvalt

Lumi sulas ning meie tööleping sai läbi. Tavaliselt ei ole Bryan Uus-Meremaa ning USA vaheliseks perioodiks endale eraldi kindlustust muretsenud (USA kodanikuna on tal võimalus ka Medicaidi jaoks), kuid minule see variant ei sobinud. Esiteks ei suutnud ma lihtsalt aktsepteerida fakti, et ma oleksin ilma ravikindlustuseta ning peaksin lootma õnnele, et midagi ei juhtu. Teiseks, Uus-Meremaalt tagasi tulles on võimalus, et piiril öeldakse mulle, et ma ei ole enam USA resident ja andku ma aga oma töö- ja elamisluba tagasi. Ravikindlustus on üks võimalus tõestamaks, et tegelikult on mul USAga ikka vägagi tugevad sidemed.

Igaljuhul, kuna töö kaudu kindlustuse jätkamine ei olnud võimalik, pidime muu lahenduse leidma ja kevade alguses hakkasingi sellega tegelema. Esiteks oli probleem selles, et reeglina on ravikindlustuse nn vaba turg sügiseti. Väljaspool seda kindlat perioodi saab kindlustust muretseda vaid siis, kui tegu on elumuutva sündmusega. Õnneks töökaotus läks sellena arvesse.

Alustasin sellest, et täitsin netis erinevaid ankeete, et pakkumisi saada. See tähendas ka ülimalt tüütut telefoni otsas rippumist. Kindlustusmaaklerid muudkui helistasid ning rääkisid suurepärastest lahendustest. Väga suur surve oli, et ma ikka nüüd kohe oma “jah” sõna ära ütleksin. Üks maakler lausa viskas telefoni hargile, kui ma ütlesin, et ma soovin paar päeva mõtlemisaega ning helistan siis tagasi. Ta sai nii pahaseks! Ütles, et ega ma siis talle ju nagunii tagasi ei helista ja mis ta oma aega raiskab ning katkestas kõne. Ahah. USA teenindus- ja suhtluskultuuris oli see väga omamoodi kogemus.

Samas, päris taustauuringuta ka ei tahtnud ennast siduda. Näiteks variant, mida reklaamiti ravikindlustusena, oli tegelikult hoopis mingi ühiskassa laadne toode. Ja firmad, mille tingimused tundusid tohutult ebaõiglased või mis internetis täielikult maha tehti. Või siis kindlustusepakkumised, mis ei vasta tegelikult miinimumkindlustuse nõuetele. Või pakkumised, kus kuumakse oleks inimese kohta 700$+ Ei aitäh. Eriti arvestades seda, et ma olen ju suve Uus-Meremaal ja seal ei ole sellest nagunii kasu.

Lõpuks vedas. Sain jutule ühe toreda maakleriga, kes esiteks vastas kõikidele mu küsimustele ning oli juba väga mõnusa ning usaldusväärse häälega (ma tean, ma tean, on ka asi, mille järgi otsustada). Kogu see protsess oli nii stressirohke ja tüütu, et temaga rääkimine oli tõeline sõõm värsket õhku.

Temalt tuli pakkumine ca 200$ kuus, mis teiste variantidega võrreldes ei tundunudki üle mõistuse kallis. Algul otsisin kindlustust ainult endale, kuid maakler palus luba, et ta võiks vaadata, mis tuleks hinnapakkumine siis, kui abikaasa ka juurde arvestada. Selgus, et see tuli üle 60$ odavam. Ehk kui ma oleksin üksinda maksnud,  oleks kuutasu ca 200$. Kahe inimese kohta on kuutasu 140$! Nimelt maksab föderaalvalitsus mingil X põhjusel suure osa kindlustusest meie eest kinni. Vist selle tõttu, et meie sissetulek (Uus-Meremaa sissetulekut ei arvestada ja minu 2018 maksuaasta sissetulek on USA jaoks ümmargune null) jääb alla mingite piirsummade.

Kindlustuse kogusumma on 690,87$/kuus, millest meie maksame 82,07$ + 66$ omaosaluse kindlustus ehk kuus 130€. Omaosaluse kindlustus peaks siis katma selle, et kui ongi arstiabi vaja, siis kindlustuse omaosaluse nõude (7900$ inimese ja 15 800$ perekonna kohta) eest kannab hoolt teine kindlustus.

Mis siis selle summa eest saab? Hambaravi ega nägemise temaatikat ei ole (mis oli nt Vail Resorts ravikindlustuse juures olemas). Paketis on kolm tasuta (pere)arstivisiiti ja tasuta retseptiravimid (ainult kindlat tüüpi ning korraga saab ühe kuu varu). Retseptiravimi ostmine sai juba ära katsetatud (muidu oleks kuue kuu varu olnud 48$ aga pärast kindlustuse osa maha arvamist tuli 28$). Arstilkäiku ja seda süsteemi ei oska kommenteerida.

Ausalt öeldes oli pärast kogu seda helistamise jama ja uurimist ja peaga vastu seina jooksmist igasugustest detailidest ükskõik. Peaasi, et saaks midagigi, mis kataks suuremad jamad (no nt pimesoolelõikus, mis võib tulla ootamatult), mida saaks kasutada üheks näiteks USA sidemetest ning mis ei viiks meid pankrotti. Seda kas USAs tööd alustades jätkame sama plaaniga või vahetame uuesti töö poolt pakutava vastu, veel ei tea. Küll näeb.

Ja kuna see süsteem on nii keeruline, siis ma absoluutselt ei imesta, kui mõne aasta pärast praegust otsuste peale pead raputan ja nendin, et küll ma võisin alles rumal olla. Või kui kellelgi teisel on USA tervisekindlustusesüsteemiga hoopis teistsugused kogemused ja juba praegu sama järelduseni jõuab.

Ning kuna juba tervisest juttu, siis värsked röntgenipildid ka. Vasak pilt on täitsa tore. Röntgen tehtud eestvaates, peenemad mõrad on põhimõtteliselt kadunud ning suurema mõra kokkukasvamine on ka selgelt näha. Parem pilt, külgvaates, on natuke jõhkram. Seal on näha, et luu on ikka veel tegelikult parajalt kildudeks ning Bryan liigub suuresti metallplaadi peal. Hoolega vaadates on plaadist paremal pool näha ka luukallust, mistõttu ka jala peal muhk on. Aga see kaob ühel hetkel ise ära.

2 thoughts on “Ravikindlustus USAs ehk ohjah, kopp ees

  1. Iga kord kui kuulen USA tervishoiu süsteemist on hea meel, et Canadas olen. Ise kasutan minimaalselt arstiteenust aga kunagi ei tea, õnnetusjuhtumi vastu pole keegi kaitstud, eriti veel aktiivse eluviisi juures.

    • Täpselt. Ja kui õnnetus juba juhtunud on, siis tahaks keskenduda paranemisele, mitte hirmuga mõelda, et kust raha saada, et kõik kinni maksta või mis teenusest loobuda, et raha säästa. Kohalikus FB grupis otsis üks kasutaja kedagi, kes ta haavaklambrid välja võtaks. Haav oli selja peal ja ta ise ei saa aga kliinikusse ka ei tahtnud minna, sest siis jälle maksa ja maksa.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s