Natuke laviinidest ehk hoidke ennast

Kui eelmisel aastal vaevlesid paljud suusakuurordid lumepuuduses, siis sel aastal on vastupidi. Juba lõunapoolkera hooajal oli lund rohkem kui küll ja mõnes mõttes on hea meel näha, et lumepilved pole kokku kuivanud, vaid täitsa edukalt ka põhjapoolkera maad katnud. Korraliku lumesajuga tulevad aga oma probleemid – lumelaviinid. Ka Uus-Meremaal oli meil see aasta väga korralik laviin, mis sõna otseses mõttes meie kõige kõrgemale viiva tõstuki rivist välja lõi.

laviinioht

Punane – väga suur laviinioht, oranž – märkimisväärne laviinioht, kollane – keskmine laviinioht, hall – ohuhinnang puudub

Laviinid, mis viimase mõne nädala jooksul minu uudisvoogu on jõudnud:

  • Alpides (Šveits, Austria, Prantsusmaa) toimunud laviinid on oma tee ka Eesti uudistesse leidnud ja hukkunute number on vist juba kahekohaline
  • Silverthorne’is (Breckenridgest 19 km kaugusel) korraldati laviiniohutuskursus, kus eirati ohutusreegleid ja kahjuks üks koolitusel osaleja hukkus. Juhtumi analüüs
  • New Mexicos oli suusakuurordi piires laviin, milles hukkus üks suusataja. Teine on endiselt kriitilises seisus.
  • Lovelandis (Breckenridgest ca 32 km kaugusel) oli üks rada laviiniohu tõttu suletud. Üks suusataja otsustas seda eirata, läks suletud alale ja käivitas laviini. Õnneks keegi selles laviinis viga ei saanud, kuid ma loodan, et see, kes suletud alale ronis, saadi kätte ja ta sai mäe pealt vähemalt aastase kui mitte pikema bänni
  • Töökaaslane oli backcountrys suusatamas ja nägi laviini

Laviinid on muidugi osa talvehooajast, aga see, kui palju neid praegu on olnud, kui tihti ja kus kohtades, see on päris hirmutav. Lumi on lihtsalt nii ebastabiilne! Ja mis kõige uskumatum, on see, kuidas inimesed ikka ennast ohtu seavad. Mitmetel juhtudel on see tõesti õnnetus ja erinevate juhuste kokkulangemine. Aga… suletud alale minek? Okei, iseenda elu ohtu seadmine on üks asi aga laviin võib matta ka teisi inimesi, rääkimata sellest, et kui sa laviini alla jääd, peab patrull sind päästma tulema ja kui olukord on endiselt ebastabiilne, on see päris suur risk. Kui rada on suletud, on selleks reeglina väga hea põhjus.

Meile loeti isegi töö peal sõnad peale, et kes käivad backcountry suusatamist harrastamas, peaksid olema eriti ettevaatlikud. Uskumatult palju on neid, kes lähevad suusakuurordi piirest (mis on reeglina kontrollitud ja turvaline) välja, ilma et neil oleks mingeid oskuseid ja vahendeid, et vajadusel ennast või oma sõpru päästa. Muidugi seda ei tehta meelega, kuid lihtsalt ei mõelda ja võib-olla selle pärast tahtsin ma ka selle postituse kirjutada, et äkki kuskile mõtteisse jääb laviiniohu võimalus helisema ja kerkib vajalikul hetkel esile. Üks Vimeo video ka, kus kajastatakse paari aasta tagust õnnetust, mis vägagi südamesse läks: VIDEO

Värske puutumata lumi ja võimalus loodust nautida on tõesti ahvatlev. Me oleme ka mõelnud, et võiks backcountryiga tutvust teha aga isegi kui Bryan ei oleks murtud jalaluuga kodus, ei läheks me hetkel kuskile, olgu see lumi nii ahvatlev kui tahes. Praegused olud on lihtsalt niivõrd ohtlikud ning kogu see info, mida ma siit ja sealt laviinide kohta korjanud olen, on ikka päris ära hirmutanud (eks see mõnes mõttes ole õige ka). Selle asemel arutasime hoopis, et peaks järgmisel palgapäeval laviinipiipari soetama ja seda ka suusakuurordis suusatades kandma hakkama. Nii igaks juhuks.

Lihtsalt, kõik kes suusatamas käivad, olge tõesti ettevaatlikud. Värske ja puutumata lumi on ahvatlev aga kui laviinialased teadmised ja oskused puuduvad, ei ole see riski väärt.

Suurematel suusariikidel on ka oma veebilehed, kust saab paari minutiga info selle kohta, mis on laviinioht vastavas piirkonnas ning sellele tasuks kindlasti pilk peale heita:

 

 

3 thoughts on “Natuke laviinidest ehk hoidke ennast

  1. Njah. Ma olen elus käinud päris mäesuusatamas täpselt kaks päeva. Stevens Pass nimelises keskuses Washingtoni osariigis. Kodus tuli miskipärast jutuks “kus sa käisid” ja ma ütlesin “Stevens Pass” ja “see on nii kauge koht, et Eestis ei tea sellest keegi midagi.

    Paar minutit pärast seda hõikas laps (umbes 7a), et “kuule see koht on just telekas!”.

    Ja tal oli õigus! Stevens Pass’is oli laviin ja selle uudis jõudis Eesti meediasse / telesse:
    https://en.wikipedia.org/wiki/2012_Tunnel_Creek_avalanche
    Me peaaegu ei vaata kodus telerit, nii et oli täielik ime, et telekas üldse lahti oli, et sattusime tele2 uudistesaatele (otsisime mingit teist kanalit), et nägime seda uudist, et laps mäletas koha nime…

  2. Ja samas me ju suusamatkame. Mägedes, mis on väga “backcountry”. Me muidugi püüame valida laugemaid marsruute, kus laviiniohtu pole. Matkasuusaga väga järsul nõlval ei saagi liikuda. Aga ikkagi.

    Just laviiniohule mõeldes läksime naisega mõlemad Künnapi alpinismi-kooli.

    Väiksemaid laviine või lumevaringuid olen mägedes näinud väga palju, aga need on kõik kohtades, kus inimene pigem ei käi. Kuid vanade mägimatkajate lood laviinidest on… väga sünged. Näiteks see Jaan Künnapi foto, kus ta pildistas kaljunuki peal laviini vaatavat paari. Mõne hetke pärast oli laviin üle oru nende juures. Ehk siis pildil on kaks noort inimest paar sekundit enne nende surma…

    • Alpinismi-kooli minek on kindlasti hea valik! Isegi kui järskudele nõlvadele ei lähe, siis tihtipeale võib pea kohal varitseda laviinioht, mida ei pruugi märgatagi. Ma olen viimasel ajal päris palju laviinitemaatikaga raamatuid lugenud ja tõsi, need lood on ikka päris sünged. Hetkega võib kõik muutuda.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s