Lumine kevadkuu oktoober on käes ning sellega koos ka viimane tööpäev

Tavaliselt tähendab kevad seda, et Clarry’s Track on rohkem kiviklibune kui lumine ning Home Run on ammu suvepuhkusele saadetud. Lisaks sellele peab suusatamisel ettevaatlik olema, et mitte avanevatesse aukudesse kukkuda ning lume alt välja sulavate kivide otsa koperdada. See kevad on natuke teistsugune olnud. Võrreldes paari möödunud aastaga on lund olnud rohkem kui küll, nii et kuigi see on kevadpäikese all hoogsalt sulanud, pole sellest suurt midagi.

20181011_115906-01

Enne viimast tormi tehtud pilt. Mina olen Home Run rajal ja see vonklev lumine rada, mis alla tuleb, on Clarry’s Track.

Viimane tööpäev oli tegelikult täitsa külm ja talvemaiguline. Reedel ja laupäeval oli mägi tormi tõttu suletud ning tormi saba oli veel ka pühapäeval tunda. Üle tüki aja panin  selga pikkade varrukatega sooja pesu ning kandsin mõlemat jopet. Samas tõi aga torm ka värsket lund ja tõenäoliselt tänu sellele sain suusatada South East Chute nimelist kohta.

20181014_155130-01

Kui vaadata suusakeskuse rajakaarti, on seal reeglina vaid rajanimed ja mõned üksikud piirkonna nimetused veel. Suusapatrullidel on pea igale kivile, kurule, orule ja kurvile antud oma eraldi nimetus. Eks ikka selleks, et kui midagi juhtub, on kohe teada, kus see täpselt on.

20181014_224505

Pilt väheke teise nurga alt ja näitab seda trajektoori, mille mina valisin.

Tegu ei olnud kindlasti kõige järsema kohaga, kus ma olen suusatanud, kuid ma olin enda üle ikka päris uhke, et sealt täitsa kenasti alla sain. Mis selle konkreetse koha keeruliseks teeb, on see, kui kitsas seal on (ehk pöörded peavad olema lühikesed ja kiired) ning see, et kui sa kukud, ei ole loota pehmet maandumist, vaid sa kukud kohe kaljunukkide ja kivide otsa. Aga hetk kõhklemist kõige kitsamas kohas (sealt ei saaks isegi külg ees alla libistada, sest oli kitsam kui mu suusapikkus), sundisin end pöörama (esimene pööre on alati kõige raskem) ja tadaaa!

20181014_105754-01

Tormi saba tõttu olid mäel teatud kohtades täitsa jäised olud. Kuigi pildilt on ka näha, et olemas on silt ja ala on nööriga eraldatud, pidime seal veel eraldi seisma ja inimestele ütlema, et kui nad edasi tahavad minna siis arvestagu sellega, et on väga väga jäine ja kui sa kandi kaotad, ootab sind ees libisemine ja ränkade tagajärgedega kukkumine. Enamik pööras selle jutu peale ringi.

20181014_160038-01

Muidu oli viimane päev küllaltki rahulik. Korjasime aga mäe pealt silte ja rajatähiseid kokku ja viisime need “külmikusse” uut talve ootama. Välja jätsime vaid üksikud sildid, mida tööle jäävad patrullid viimasel nädalal kasutada saavad. Suurel osal mäe töötajatest oligi pühapäev viimane töö. Mägi pannakse kinni 22. oktoobril ning viimaseks nädalaks jäetakse minimaalne arv töötajaid, sest egas ka kliente just väga palju pole. Kui Aucklandis/Wellingtonis soojaks läheb, mõtlevad inimesed grillimisele ja surfamisele ja suusatamine unustatakse ära. Mõnes mõttes oli Kiviõlis sama. Kui Tallinnas lumi ära sulas, ei hakatud ka Ida-Virumaale sõitma, kuigi Tuhakal lund jagus.

20181011_120026-01

Oleneb nüüd kus pildistada. See on ühe nurga alt võetud ja jätab mulje, et lumi on täitsa ära sulanud…

20181014_160901-01

…ja see pilt on tehtud vast 30-50m kõrgemal mäe peal ning nagu näha, siis lund on ikka piisavalt.

20181014_065143

Ohakunes on aga kevad käes.

20181016_102834

Või rohelust arvestades, võiks öelda, et isegi suvi.

20181016_103641

Ime pole, et ei teki mõtet suusapüksid jalga tõmmata ja mäele minna.

Pühapäeval toimus meil ka suusapatrulli lõpupidu, mis on iga aasta olnud üks eriliselt vinge üritus. Päris palju on üksteise kallal aasimist, hooaja jooksul tehtud lolluste meeldetuletamist ning muidugi auhindade jagamist. Mina sain preemia selle eest, et olin meie “reeglirikkujate nimekirja” kõige rohkem nimesid korjanud. Auhinnaks 70$ kinkekaart Ohakune superheasse burgerikohta. Kinkekaardi võtsime kohe esmaspäeval kasutusele ja käisime lõunatamas (Bryan sai veel eile ka seal lõunat süüa).

20181015_154114

Minu kokteil maksis rohkem kui burger… Aga eks kinkekaardid selleks olegi, et natuke end poputada ja osta seda, mida muidu ei raatsiks.

Nädala algus kulus aga pakkimisele. Mägi nägi küll imeline välja ja nii mõnus oleks olnud suusatada ilma tööle mõtlemata, ent saapad ja riided oleksid märjaks saanud ja siis oleks kogu pakkimise pidanud jätma ainult teisipäevale ja ei, seda ma küll ei soovi. Sedakorda oli minu pakkimine isegi keerulisem, sest kui muidu peab lihtsalt valima, et mis Uus-Meremaale jätta ja mis endaga kaasa võtta, siis sedakorda pidin valima mis siia jätta, mis suusakotti pakkida ja Bryaniga USAsse saata ning mis seljakotti pakkida ja endaga Eestisse tuua. Teisipäeva õhtuks sai aga kogu kraam pakitud ning jõudsime ka asjad, mis siia jäävad, kolleegi garaaži hoiule viia. Diil on mõlemale kasulik – meie saame tema juures oma asju hoiustada ja kui järgmine aasta tagasi tuleme (plaan on selline, loodetavasti õnnestub ka), toome talle USAst suusad kaasa (tema maksab, aga meie transpordime), mis on päris hea rahaline sääst.

Ja täna on rongile minek, Aucklandi sõit ja reedel lennukile istumine. Hooaja kokkuvõtteks aga:

  • Uus-Meremaal 3 kuud ja 20 päeva
  • Sellest mäe peal 68 päeva (sellest töö tõttu 66 päeva ning vabal ajal käisin suusatamas kahel päeval)
  • Kokku suusatasin 1148 km
  • Parimal päeval suusatasin 24.5 km ja halvimal päeval 2.4 km
Advertisements

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s