USA elamis- ja tööloa taotlemine – intervjuu ootuses

Ühel hommikul kui ma veel enda äratuskella edasilükkamisega tegelesin, ütles Bryan, et NVC’st on kiri tulnud. Nagu me ootasime ja lootsime, saime sellest kirjast teada, et koostöös Tallinna saatkonnaga on nad mulle intervjuu aja määranud – 8. november. Ausalt öeldes ei suutnud ma sel hetkel kuidagi rohkem reageerida kui: “Ahah, tore.” Kogu see elamisloa protsess on päris pikalt kulgenud, nii et ei jua järjekordse teetähise kättejõudmise üle rohkem rõõmustada.

Üks osa viisaprotsessist on ka tervisetõendi saamine ehk arstilkäik. Nagu ikka ei saa minna suvalise tohtri juurde, vaid Eestis on üks kliinik, mis on USA saatkonna poolt heaks kiidetud. Mis muud kui e-mail teele saata. Väga huvitav oli see, et esimeses vastuses ütlesid nad, et ma ei peaks intervjuuaega enne kokku leppima, kui arstivisiit läbitud on ja tulemused kätte saadud. Selle peale ei osanud ka a’d ega o’d öelda, sest:

  1. Igal pool mujal juhistes on öeldud, et arstiaega ei ole mõtet broneerida enne kui intervjuuaeg on teada.
  2. Mul pole erilist rolli intervjuuaja paikapanemises. Kuupäeva ja kellaaja määrasid NVC ning Tallinna USA saatkond. Muidugi, nüüd kui esialgne kuupäev teada on ja ma saan/võin otse saatkonnaga suhelda, saab vajadusel kuupäeva muutmist paluda.

Jätsin selle aga kommenteerimata, loodan et tulemuste teadasaamine ei võta kuni ühte kuud ja arstiaeg saigi paika. Sain teada, et lisaks vaktsineerimistunnistusele (mida ma olen juba vist alates jaanuarist otsinud, sest mul pole õrna aimugi kuhu “kindlasse kohta” see topitud sai) tuleb naistearstilt muretseda ka günekoloogiline tõend (tavaline üldkontroll tõendamaks, et olen terve). Selle peale kerkisid kulmud küll pisut kõrgemale, sest esiteks ei ole mul kellegi teise viisataotluste protsessi lugedes selline nõue silma jäänud ja teiseks tahaks kohe huvipärast teada, et kui ma oleksin meesterahvas, kas siis peaks ka meestearsti juurde minema? Igal juhul on tänu sellele viisamajandusele mu esimesed paar päeva Eestis täis planeeritud. Põhimõtteliselt kappan ühest asutusest/arsti juurest teise juurde, vahepeal rongiga Tartusse ja siis tagasi. Et ikka igav ei hakkaks, eks?

Mida veel ära mainida, on see, kui mõnus on mõnes mõttes ikka Eesti asutustega suhelda. Saatsin saatkonnale kirja ja kõpsti – vastus oli mõne tunniga postkastis. Kliinik vastas mu küsimustele sedavõrd kiiresti, et ma ei tihanud isegi arvuti tagant korraks ära minna. Telefonikõne Tallinna Perekonnaseisuametisse kulges ilma vajaduseta robotitega rääkida ja siis pool tundi järjekorras passida. Päris mitu korda olen tänanud ka seda, et Eesti kasutab CEACi ehk kogu protsess (st alates avalduse NVCsse jõudmisest) toimub elektrooniliselt. Ma ei taha mõeldagi sellele, et kogu see protsess teoposti teel läbi teha!

Igal juhul on järgmine nädal aeg Eesti poole liikuda ja siis ongi juba arstivisiidid, kohe varsti pärast seda intervjuu ja siis… uuesti USA poole.

  1. Esita I-130 avaldus
  2. NOA1
  3. NOA2
  4. Avaldus jõuab NVC’sse
  5. Juhtuminumber NVCst
  6. Maksa lõivud
  7. Esita vajalikud paberid
  8. NVC case complete
  9. Paberimajandus jõuab saatkonda
  10. Arstivisiit
  11. Intervjuu saatkonnas
Advertisements

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s