50 asja, millest kirjanik võiks blogida: 28-38

Kui ma seda väljakutset alustasin, ei osanud ma arvata, et “50 asja, millest kirjanik võiks blogida” sedavõrd kaua aega võtab. Mõtlesin et kuu ajaga saab kindlasti valmis. Nüüd olen aga otsaga juba suvesse jõudnud. Mis seal ikka – tasa ja targu edasi.

28. Näita, kuidas su tegelased on aja jooksul arenenud (too välja mingid kindlad momendid)

Huvitav kas siin on mõeldud ühe tegelase arengulugu või siis erinevate tegelaste arengut? Ühe tegelase arengut on keerulisem välja tuua, sest hetkel on mul ilmunud vaid kaks raamatut, mis on omavahel seotud (“Minevikuta mälestused” ja “Minevik olevikus”). Häbenedes pean aga tunnistama, et kindlaid momente ei oska hetkel välja tuua, sest need raamatud on juba mitu head aastat vanad ja mul pole ühtegi eksemplari endaga USAs kaasas, et teoseid lehitseda ja mälu värskendada.

Kui rääkida ühe raamatu põhiselt, siis muidugi on igal tegelasel mingi areng toimunud aga ma ei taha neid arenguid siin lahti kirjutada, sest see tähendaks lõpu etteütlemist.

29. Selgita kuidas sa valid asukoha ning kuidas sama jutt ei oleks teise asukohaga toiminud

Asukoha valik on olnud võrdlemisi automaatne ja ei ole selle üle pikalt pead vaevanud. Ühisnimetajaks on kõikidel raamatutel Eesti. Kuigi ma olen välismaal elanud ja reisinud, siis vähemalt praegu pole mu tegelased piiri taha jõudnud. Eesti olusid tean ikkagi kõige paremini. Kui ma oleksin Liisa-Ly raamatus “Minevikuta mälestused” saatnud Eesti asemel näiteks Rootsile hääletamisega tiiru peale tegema, ei oleks see tõenäoliselt väga loogilisena tundunud, sest palju ma ikka tean Rootsis hääletamisest, sellest kuhu minna jne.

“Vabandust, aga mis asja?!” on raamat, kus Jane peab toime tulema ema kapist välja tulemisega. Ma näen ja kuulen, kuidas Eestis paljud inimesed geitemaatikasse suhtuvad ning seetõttu oli seda ka kergem raamatusse üle tuua. Kui raamatu sündmuskoht oleks olnud näiteks mõni Saksamaa suurlinn, siis täitsa võimalik, et seal ei kergitaks ema uudise peale keegi kulmu, nii et raamat saaks juba esimese peatükiga läbi. Jane elukohaks sai valitud aga väikelinn, sest (ma tean, väga stereotüüpne) suuremas linnas on rohkem lootust, et inimesed on tolerantsemad. Kuna liiga palju tolerantseid inimesi raamatusse ei sobinud, sai Jane elukohaks väiksem linn.

35298052_10216733601917784_9073003393575813120_n

Pildike kirjaniku elust ehk kui töövahend otsad annab. See värvide mäng, millele järgnes arvuti väljalülimine, võis ilmuda ka siis, kui ma lauda vaid müksasin. Et säärase vikerkaare nägemine rabandust ei tooks, palun salvestage kogu vajalik info ka mujale kui oma arvuti kõvakettale. Kui see esimene kord juhtus, ei pidanud ma muret tundma poolelijäänud töö pärast, sest kõik oli nagunii pilve üles laetud. Ainult augu pärast, mis uus arvuti rahakotti lööb.

30. Kuidas sa suudad töö ja eraelu vahel tasakaalu leida?

Õige vastus on et egas väga ei suuda küll. Ma olen seda tüüpi inimene, et ütlen kõigele “Jah” ning alles hiljem vaatan, kuidas see oma plaanidesse mahutada. Kui ajast puudu jääb, kipub tööelu võitma ja eraelu (ning piisavalt magamine) jäävad tagaplaanile. Selle muutmine on olnud teadlik tegevus ning viimase poole aastaga olen ennast õnneks tublisti parandanud.

Esiteks peab mul olema üks töövaba päev nädalas (st et ma isegi ei vasta tööga seotud e-mailidele, mis sest et see võtaks vaid ühe minuti). Teiseks märgin ma seda ka üles, sest vastasel juhul on jube lihtne endale valetada, et ma puhkasin ju küll… Maikuus hoidsin silma peal ka sellel, palju ma reaalselt öösiti magasin. Kokku tuli 189 tundi und. Kui arvestada seda, et öösel peaks magama 7-8h ehk 217 kuni 248 tundi kuu jooksul…

Kolmandaks abivahendiks on aga kindel päevakava. Mõnikord on seda lihtsam teha, mõnikord raskem. Praegu Colorados olles olen oma tegemised sättinud selliselt, et kodus olles ma tööasju (v.a. mõnele kiirele e-mailile vastamine) ei tee. Mu “kontoriks” on raamatukogu või Starbucks ning kõik mis vaja, teen seal ära.

35295658_10216733604997861_1097766741477425152_n

Meie lähedal on üks matkavarustust, sporditarbeid, jahitarbeid jms asju müüv pood, kus lisaks kaubale leiab ka kohalike loomade väljapaneku ning – vaateratta (hind ühele inimesele 1$).

31. Kuidas on su raamatud seotud reaalse maailmaga?

Tegevus toimub reaalses maailmas. “Taeva tühjad tribüünid“, mis peaks veel selle aasta sees ilmuma, on esimene raamat, kus peategelane eksib ka mujale.

32. Tekita elevust oma järgmise raamatu osas

  • Esimesena tuli mulle pähe pealkiri “Taeva tühjad tribüünid” ja ma teadsin, et tahan raamatut, millel oleks just see pealkiri. Seejärel oli vaja sisu välja mõelda.
  • Pealkirja inspireerinud pilt on mu arvutisse olnud salvestatud vähemalt 2008. aastast, kuid raamatu kallal hakkasin töötama vist alles 2010. aastal.
  • Kaks tegelast on nimetatud mu baka kursakaaslaste järgi, kes ise avaldasid soovi mõneks mu tegelaseks saada.
  • Seoses selle raamatuga pidin ma väga palju uurima seda, kuidas näeb välja surnud inimene ning kuidas mõjutab välimust suremisviis (uppumine, tulekahju jne).
  • Raamatu esimese variandi saatsin noorsooromaanivõistlusele, kust ei saanud midagi. Jumal tänatud. Kui ma möödunud suvel lugu uuesti üle lugesin, oli selge, et see on ikka täiesti kohutav. Panin paika uue plaani, 50 000 sõnast jäi alles nii 15 000 ja alustasin uue versiooni kirjutamisega. See sai tunduvalt parem.
taeva tühjad tribüünid

Pilt, millest sai inspiratsiooni mu seitsmes raamat “Taeva tühjad tribüünid”

33. Tutvusta tulevasi üritusi, kus sa plaanid osaleda

Novembris on NaNoWriMo! Enne seda ei oska midagi tutvustada, sest ma ei tea sedagi, kus ma lähitulevikus olen. Võimalik, et lähen juuni lõpus Uus-Meremaale. Võimalik, et ei lähe. Võimalik, et ma tulen augustis Eestisse, võimalik et tulen oktoobris. Kuna kõik on nii lahtine, pole teinud mingeid (kirjutamisalaseid) plaane.

34. Jaga oma tegelaste nippe elus toimetulekuks

Ma ei arva, et mu tegelased oleksid alati kõige targemaid otsuseid teinud aga noh elus nad on (v.a. üks tegelane, kes kahjuks hukkuma pidi). Proovisin siiski korraks tegelaste pähe pugeda:

Heidi raamatust “Medaljon”: “Arvestades seda kui hull mu ema on ja kuidas ta on suutnud mu venna ära hellitada, siis ma ütlen, et ei pea alati oma perega suhtlema. Ka sõbrad võivad olla su perekond.”

Liisa-Ly raamatust “Minevikuta mälestused” ja “Minevik Olevikus”: “Oska võtta uus roll. Uus nimi. Uus taust. Ja üldse, võta oma eluga midagi ette. Ära istu niisama.”

Monika raamatust “Väike roosa pilet paradiisi”: “Ole olemas siis, kui su sõbrad sind vajavad. Mõnikord ei pruugi nad seda ise teadagi, aga sina oled valmis.”

Jane raamatust “Vabandust, aga mis asja?!”: “Pere ja kool ei tohiks teineteisest midagi teada. Kui teavad, valmistu katastroofiks.”

Ulrika raamatust “Jagatud suvi”: “Alati on keegi, kes su tuju ära rikub. Proovi keskenduda neile, kes ei leia, et sa oled kõige nõmedam inimene maailmas. Ning – ära varja seda, milles sa hea oled.”

35. Võrdle oma elu enne ja pärast kirjutamisega tegelema hakkamist

See on pisut keeruline ülesanne, sest kirjutamine on mu elus olnud alates sellest ajast, kui ma olin 14aastane. Ma olen sellega üles kasvanud ja koos muutunud aga midagi suudan välja tuua küll.

Üheks muutuseks on see, et ma ei karda suurema grupi ees esineda. Kuigi väike värin on endiselt sees, ei ole see vähemalt nii nähtav nagu siis kui ma oma bakatööd kaitsesin ja enne seda.

Mõnes mõttes tunnen ma ka seda, et mul on rohkem vabadust. Ma tean, et saan kirjutamisega mingi sissetuleku teenida, nii et ma julgen võtta vastu veidi riskantsemaid otsuseid kui muidu. Samal ajal on see aga ka piirav, sest ma tean, et ma pean kirjutama. Kuigi ma naudin kirjutamist, on just alustamine see kõige keerulisem osa.

35285811_10216733603517824_4907481382470549504_n (1)

Hommik Starbucksis, lõuna ajal käisin spordiklubis trennis ja pärastlõuna veetsin raamatukogus. Piltidel võib näha ka siis mu uut seltsilist, ASUS sülearvutit, millel on kõige valjem klaviatuur, mida ma kunagi kuulnud olen. Kui ma aga selle pärast viriseda tahan, tuletan endale meelde, et see läppar maksis vaid 157€, nii et ma peaksin suu kinni hoidma.

36. Tee raamatuloos koostöös teise autoriga, kes kirjutab samas žanris

See koostöö idee on olemas, aga ootab õiget aega.

38. KKK

  • Palju sa raha saad?
    • Kui mõelda ühe raamatu eest saadavat raha, siis kindlaid summasid ei saa ma öelda, sest leping ei luba. Kuidas ma seda aga kirjeldan tavaliselt: Kui honorar arvele laekub, on rikas tunne küll aga kui jagada honorar nende kuude arvuga, mis kulus kirjutamiseks, siis tõenäoliselt saab mõni lapski rohkem taskuraha.
    • Ma ei kirjuta selleks, et rikkaks saada. Muidugi oleks tore kirjutada järgmine Harry Potter, kuid vähemalt praegu on see pigem hobi, mille eest saab natuke tasu.
    • Korra aastas saab autorihüvitusfondist hüvitist laenutuste eest. Eelmine aasta sain näiteks 275€.
  • Kas sa kirjutad enda elust?
    • Kõige rohkem on mu eluga seotud kuues raamat “Jagatud suvi”, sest ma käisin ise ka ratsutamas ja olin tüdruku peale, kellega hobust pidime jagama, väga kade ja väga pahane. See raamat on aga pigem erand kui reegel. Ma võin enda elust küll võtta väikeseid detaile (kellegi huvitav soeng, käitumismaneer, mingi väike juhtum), aga mitte suuri ja olulisi sündmusi.
  • Kust sul ideed tulevad?
    • Igalt poolt. Nagu ülevalpool kirjutasin, sai ühe raamatu idee alguse suvalisest pildist, mille ma internetist leidsin. Idee võib tulla ka raamatuid lugedes, mingist vestluskatkest või unenäost. Unenäo ideid vihkan ma muide kõige rohkem – ma taban öösel ära, et jube hea idee ja mõtlen, et kirjutan kohe üles, kui hommikul ärkan. Hommikul pole aga sellest unenäost enam midagi rohkemat meeles kui see, et oli sigahea idee.
  • Kuidas alustada kirjutamist?
    • Võta paber/arvuti ette ja lihtsalt hakka pihta. Täiesti ausalt – alustamine on kõige keerulisem. Kui aga tekst on korra juba endast välja kirjutatud, saab alati toimetada ja muuta.
  • Kui kaua võtab ühe raamatu kirjutamine?
    • Ma tean et kui ma pole laisk ja olen eeltööd teinud, saaksin esimese mustandi  (~50 000 sõna) valmis vähem kui kuu ajaga. Selleks aga et jõuda esimesest mustandist trükitud teoseni võib vabalt minna aasta, kaks või rohkemgi. “Taeva tühjad tribüünid” ilmub kaheksa aastat pärast seda kui ma alustasin selle kirjutamist ja lausa kümme aastat pärast seda, kui idee tuli. Kui ma tegeleksin iga päev ainult raamatute kirjutamisega, jõuaksin tõenäoliselt esimesest mustandist valmis käsikirjani poole aastaga, kui mitte kiiremini.
Advertisements

2 thoughts on “50 asja, millest kirjanik võiks blogida: 28-38

  1. Tere kirjanik. Mis on 37ses punkt? Olen meeletult huvitatud:)) ootan vastust. Tahtsin küsida ka kas pastakaga ka kirjutad või kasutad ainult arvutit?

    R, 15. juuni 2018 06:53 Tudengiraport – kirjanik, kirjutaja, talvefänn kirjutas:

    > Ene posted: “Kui ma seda väljakutset alustasin, ei osanud ma arvata, et > “50 asja, millest kirjanik võiks blogida” sedavõrd kaua aega võtab. > Mõtlesin et kuu ajaga saab kindlasti valmis. Nüüd olen aga otsaga juba > suvesse jõudnud. Mis seal ikka – tasa ja targu edasi. 28″ >

    • Oih. 37. küsimus peaks olema “Tee intervjuu ühe oma tegelasega”. Tundub, et olen selle kogemata ära kustutanud. Lisan selle järgmisesse postitusse.

      Enamjaolt kasutan arvutit, vähemal määral kirjutan ka pastakaga kuid üritan seda rohkem hakata tegema. Mõte jookseb paberile kirjutades ikka teistmoodi.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s