Jälle Eestis

Pärast lende Denver-London-Helsinki trajektooril jõudsin peaaegu juba kodumaale. Kati ja Mooni tulid Helsinkisse vastu ning kui me üksteist raudteejaamas üles leidsime (arvake ära, kelle Eesti numbri kõnepakett ei lubanud välismaal helistamist ega neti kasutamist), oli meil rohkem kui paar tundi aega, et juttu ajada ja Helsingi peal kolada.

Kuna novembrikuus õnnestus meil saada laevapiletid hinnaga 1€ üks suund, tundus väga loogiline, et nad mulle vastu tulevad, sest 5€ eest (2 inimest Soome, 3 inimest Tallinna) miks ka mitte. Pean ütlema, et lennujaamast sadamasse saamine polnud pooltki nii keeruline, kui ma kartsin. Lennujaamast otse rongi peale, pearaudteejaama kõrval on trammitee ja trammiga saab sadamasse. Ainus mida tasuks teada on see, et lennujaama raudteejaamas ei saa perrooni peal piletit osta, vaid pilet tuleb osta juba terminalis. Ma avastasin selle perroonile jõudes. No ei olnud tore oma kolaga (10kg + 20.2kg + 23.8kg) uuesti terminali ronida, et see neetud pilet kätte saada.

Edasi läks kõik sujuvalt ning kuigi laev hilines veits, siis öösel pool üks sain lõpuks Eesti pinnale. Natuke naljakas, sest ei taju tegelikult üldse, kas olin nüüd ära kaheksa päeva või kaheksa kuud. Vähemalt nüüd olen tagasi! Ja nagu ikka, ei suuda ma niisama istuda ja kalender hakkab igasuguste tegevustega aina rohkem täituma.

Viimaks ometi astusin ma sellise sammu, et tegin endale Facebooki autorilehekülje. Laikida ja jagada saab siin. Üheks põhjuseks, miks see leht tehtud sai, oli ka see, et nagu ikka, tahan ma uue raamatu ka välja loosida. Aga Goodreads otsustas idioodiks hakata ning selleks, et seal loosi teha on esiteks vaja raha maksta ja teiseks saavad osaleda ainult USA residendid. Ei aitäh.  Raamatu kaanepilt on mul ka nüüd käes ning varsti kirjutan raamatust lähemalt juba nii blogis kui ka Facebookis.

FB leht

Ei pääse ka arstidest. Hambaarsti juures on vaja uurida, kas juurekanali ravi saanud hambale on vaja ka kroon peale panna või pääseb sellest. Lisaks kavatsen ka kõik pisikesed augualged ära täita, et loodetavasti ma tulevastest juurekanali puhastustest pääseksin (taaskord, kogemus ise ei olnud jube. Hind oli jube). Tahaks ka allergoloogi juurde jõuda, et välja selgitada, kas äsjaavaldunud allergia on ainult tomati vastu, või tuleks ka midagi muud vältida. Ja lõpetuseks on vaja oma suurepärast füsioterapeuti külastada, et põlvede tervist hinnata ja uued harjutused kätte saada.

Ja viimaks siis muidugi kohtumised ja kohtumised ja kohtumised. Mõne sõbraga pole juba mitu aastat näinud. Ma tean, et mõnes mõttes olen ma Eestis nüüd küll suhteliselt pikalt aga aeg lendab ja kui kohe kokkuleppeid ei tee, siis järsku on äralend käes ja ei olegi kellegagi kokku saanud. Tahaks jõuda ka Soome vanatädile külla ja Austriasse sealsete sõpradega juttu ajama, aga eks näeb, kuidas ja millal jõuab. Ja muidugi – kui kellelgi on huvi kutsuda mind koolidesse/raamatukogudesse/noortekatesse kirjutamisest ja/või reisimisest rääkima, siis võib julgelt ühendust võtta!

Advertisements

2 thoughts on “Jälle Eestis

  1. Mina käisin eelmisel nädalal hambaarsti juures. Väga kiirkorras küsitud visiidi-ajaga! Sest ma nimelt kasutasin “floss”-i (kuidas seda eesti keeles nimetatakse? See nööri taoline asi, millega hammaste vahele saab) ja äkki… plonk! lendas mingi pisike kild hamba küljest lahti. Minul kukkus süda saapasäärde, et issand, mu hammas laguneb! Siis hakkasin lähemalt uurima ja tuli hoopis tunne, et mul on hambakivi hoopis. Alumise esihamba seespool, päris all igeme juures. Ma ei teadnud, et mul hambakivi üldse on! Ja tal jäi terav kild hamba külge, nii et ma pidevalt lõikasin keele esiotsa tolle killuga.

    Kui hambaarstile helistasin, siis ütlesin, et issand, ma päris emergency-visiiti ei taha, eks, sest need on väga kallid, aga et millal on mõni järgmine vaba aeg? Sest ma tahaks, et keegi kontrolliks, et see ikka hambakivi on, mitte aga hammas, mis just purunes. Ja teiseks et saaks tollest teravast jupist lahti, et ma keelt ei lõikaks.

    Ning kui nad mu üle kontrollisid, siis tuli jah välja, et see oli lihtsalt hambakivi all süljenäärme juures, kus on palju kaltsiumi, ning nad puurisid ta minema. Ning et üldjoontes mul on terved hambad. Kui ma õpin hambaid niimoodi puhastama, et ma hoian ära hambakivi tekke seal all süljenäärme juures, siis see hambaarst ütles, et võib-olla mul ei ole vaja kunagi midagi kuskilt puurida. (Milline kergendus!)

    Aga tol esimesel hetkel, kui kild suust välja lendas ja ma mõtlesin, et issand, hammas läks katki!, siis ma küll mõtlesin sinu peale, sest sa olid just oma hambajamast kirjutanud ja ma mõtlesin, et pekki küll, pean mina ka hambajamaga tegelema…

    • Hambaniit on see jah. Ma ei oleks ise vist suutnud välja mõelda, et hambakivi selliselt lahti saab tõmmata. Aga väga hea, et see oli ikka jah hambkivi, mitte hammas ise ning et sa ei pidanud sama kammajaad läbi elama.

      Ma just käisin nüüd Eestis ka hambarsti juures. Hea uudis oli see, et krooni pole tema hinnangul vaja. Halva uudisena on mõned augukesed olemas. Selle külastuse käigus sai ühe augu parandatud ja samalt alalt ka hambakivi eemaldatud. Ja kuna kõik augud on sama algega (kahe hamba kokkupuutealal, mul tihe hambarida), siis no süüdistada pole kedagi peale iseenda!

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s