Murphy seadus on olemas ehk hambaarsti külastus Ameerikas

Kes veel kahtleb Murphy seaduse olemasolus, siis ma soovitan minna reisile ja vaadata, mis juhtub nii nädal enne kojutulekut. Minul juhtus hambaarsti külastus ja juureravi vajadus. Oleks siis see hammas veel nädala oodanud, aga ei, kus sa nüüd sellega!

Laupäeval hakkas hammas valutama. Mure tekkis siis, kui valu veel pühapäeval ja isegi esmaspäeval alles oli. Ma isegi ei mäleta, millal mul viimati hammas valutas, rääkimata sellest, et hambavalu mitmeid päevi kestaks. Arvestades seda, et jube ootamatult oli hammas ka liialdamata öeldes jõhkralt külmatundlik, siis hakkasin üha rohkem muretsema, sest no see ei ole normaalne, et ma teen õues viibides suu lahti (näiteks selleks, et rääkida) ja tulemuseks on jube valuhoog või et ma joon midagi, mis on jahedam kui leige vesi ning kohe on ai ai ai.

Konsulteerisin siis kindlustusega, et kuidas hambaravi katmisega on ning vastuse saanult helistasin kohalikku hambakliinikusse ja sain samaks päevaks juba aja. Peab mainima, et vastuvõtutöötajad, õde ning arst olid nii suurepärased, et üks hetk siia kolides on nemad mu kodukliinikuks.

Niivõrd suurepärane ei olnud aga asjaolu, et röntgenipildi abil tuvastati küllaltki suur auk, mis on hammast nii korralikult mõjutanud, et juureravi on möödapääsmatu. Arst ütles, et tal endal on küll tulevane nädal juba broneeritud, ent ta saab mind kolleegi juurde edasi suunata. Uurisin kui palju see maksta võiks ning kui ta hinna ütles, siis ma ahmisin natuke õhku ja ütlesin, et ootan kuni Eestisse jõuan, sest seal on odavam. Arst ütles, et ta mõistab aga andis igaks juhuks siiski saatekirja ning kirjutas mulle antibiootikumid.

Paar päeva hiljem sain Eestisse hambaarstile aja kirja pandud ja arvasin, et pean sinnani vastu aga no assa juudas… kus see hammas alles valutama hakkas. Õues olles ja suud avades pidi käsi suu ees olema, et külm õhk liiga ei teeks. Ja suusatamine? Teate ju, et lumi tähendab reeglina ka külma ja kui mäest alla tuiskad, siis egas see õhk soojemaks ei muutu, nii et suusatamine oli ka ebameeldiv. Tegelikult ei sobinud hambale mitte miski, mis oli natukenegi jahedam. Ja kuigi probleemiks oli üks ülemine hammas, siis valu kiirgas nii toredalt mujalegi, et mingi hetk ei saanud arugi, kus see pahategija pesitseb. Rääkimata sellest, et valuvaigistid ei toiminud ning neljapäeva õhtul juba nutsin end magama.

Hommikul oli hambavalu endiselt platsis ja sai siis otsustatud, et olgu see hind mis on, kui hammas selliselt tähelepanu nõuab, on vaja tema eest hoolt kanda (ja ma ei tahtnud ka viimast nädalat toas istuda ja hammast valutada, vaid tahaks reisist ning suusatamisest ikkagi viimast võtta). Eesti hambaarsti ajani on üle nädala ja kui mul hammas selliselt valutamist jätkab (ärme unusta lendamist) siis… jah…

Otsisin saatekirja välja ning helistasin täna (st reede) hommikul arstile. Kliiniku guugeldamine avaldas mulle ka selle info, et saatekirja ei saanud ma mitte tavalise hambaarsti juurde, vaid endodondi vastuvõtule, kes on juurekanalite ravile spetsialiseerunud hambaarst. Sain taaskord samaks päevaks aja – eks abi oli nii mu viimase unetu öö kirjeldusest kui ka sellest, et nädala pärast on ärasõit.

Dillonisse sõites valu taandus väheke, nii et mõtlesin et äkki ikka pole vaja minna. Vale puha. Nii kui hambaarsti kabinetti astusin, jõudis valu oma ajutiselt puhkuselt tagasi (olgem ausad, põhjuseks oli vast see, et ma kõndisin autost majani ja julgesin selle aja jooksul suu korra lahti teha, nii et külm õhk hambani pääses). Arst kuulas mu muret, tehti uus pilt ning siis katsetas ta natuke ka seda, et mis siis valu võimendab. Kui soojuse, hammustamise, surve ja katsumise peale ei teinud ma teist nägugi, siis külmaga katsetades piisas õrnast puudutusest, et ma juba valu pärast lakke hüpanuks. Arst vabandas ette ja taha ning ütles, et hammas ei ole lihtsalt tundlik, vaid ülitundlik.

Egas midagi kui prillid ette, küsiti muusikasoovi ja anti padi pea alla – vaja hammas lahti võtta. Arst pakkus, et äkki piisab ühest külastusest aga et täpsemini saab teada siis, kui on hamba sisemust piilunud. Iseenesest oli tal lausa kahju, et peab juureravi tegema, sest muidu olevat mul kena ja tugeva luustruktuuriga hambad aga kui vaja, siis vaja.

Kõige vastikum osa oli valuvaigistavate süstide tegemine, eriti see süst, mis suulakke tehakse. Väkk! Kui suu tundetuks muutus, oli olemine juba suht mugav. Lamasin ja vaatasin laes olevaid kirsiõisi ning kuulasin, mida arst ja assistent omavahel rääkisid. Kui nad aru said (sest kogu selle suus oleva kaadervärgiga ei saanud ma rääkida), et mind see protsess huvitab, rääkis hambaarst täpsemalt, mida ja miks ta parasjagu teeb. Üllatusena tuli välja, et antud hambal on lausa kaks juurt – esimeselt röntgenpildilt ei olnud seda teps mitte näha. Aga muidu läks ravi kergelt ja arst ütles, et tegelikult sai varakult jaole, mis on muidugi hea. Tõenäoliselt ei pea ma isegi täidist vahetama, aga ta soovitas mul Eestis hambaarstiga konsulteerida, et kas tasuks hambale kroon panna.

Nii et pisut üle tunni aja suu lahti hoidmist (haha, ei hoidnud ma midagi suud lahti. Mingi kummijulla pandi hammaste vahele, mis suud minu eest lahti hoidis) ning lahkusin hambaarsti kabinetist naeratus näol. Naeratus on näol ka nüüd, mitmeid tunde hiljem, kui valuvaigisti mõju on kadunud, sest uskumatu – valu on läinud ja isegi läbi suu hingamine või jaheda vee joomine ei too valuhoogu tagasi! Muidugi ma ei ole õnnelik, et ühe hamba alla sellise summa huugama pidi panema (kui kindlustus katab, siis vägagi väikese osa kogukulust) ja ma oleksin palju parema meelega Eestini oodanud, aga Muprhy seadus ei küsi, millal ta sind üllatama võib tulla. Natuke lohutab see, et sain juureravi spetsialisti juurde (ma tean, et Eestis on ka endodonte aga ma ei tea, kui kerge on nende vastuvõtule saada), et hambaarsti kabinetist oli vaade mägedele ning et üleüldiselt kulges külastus ülimalt meeldivalt. Ja muidugi – ma olen valust prii! (ptüi-ptüi-ptüi)

Kiku

Vasakpoolsel pildil on auk küllaltki ilmselge – see suur hallikas ala. Lausa uskumatu, et selline lahmakas mulle varem probleeme ei tekitanud. Parempoolsel pildil on aga näha, et kanalid ja ka auk on kenasti täidetud. Aasta pärast oodatakse mind järelkontrolli ning selle eest, jumal tänatud, ei pea maksma.

Advertisements

2 thoughts on “Murphy seadus on olemas ehk hambaarsti külastus Ameerikas

  1. Ma olen hambajuure ravida laskmise asjatundja 🙂 sest nii mitu korda pidanud seda kannatama. Ainus pluss et Canadas taob töökoha kindlustus kulu 100% kinni. Oma kogemusest võin öelda, et enne Eestisse lendamist juureravi oli mõistlik, sest lennukis kõikuv õhurõhk tekitab põrgulikku valu. Muideks valu allikas on surve närvile, pole vahet kas kuuma, külma, mäda, õhurõhu vahe või mehhaanilise jõu põhjustatud.

    • Ma pelgasin ka juureravi valu jne, sest õudusjutte olen piisavalt kuulnud aga hambaarst kinnitas, et ei ole valus ning peab tunnistama, et peale tuimastisüstide rohkem valu polnudki. Kui jah, rahakotile saadud hoopi mitte arvestada 😀 Kas Kanadas on see tavaks, et töökoha kindlustus kinni maksab või sõltub töökohast?

      Täna suusatamas käies olin ka juba nii tänulik, et sai ikkagi asi korda aetud, sest hoopis teine lugu oli suusatada, kui ei pidanud valuhoogu pelgama. Lendamisele isegi ei mõtle siis 😀

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s