100 päeva suuskadel

Laupäev, 9. detsember, oli käesoleval aastal sajas päev, kui ma suusatama läksin.  Natuke naljakas on mõelda, et  ligikaudu 1/3 aastast on suuskadel veedetud ja aasta pole ometigi veel läbigi! Eks aasta lõpus teen parema ülevaate, aga praeguseks on kokku korjatud 1512 suusakilomeetrit ja seda siis Eestist (põhiliselt Tuhamägi aga ka Kuutsemäe ja Väike-Munamägi), Lätist (Žagarkalns), Uus-Meremaalt (Mt Ruapehul, peamiselt Turoa poolel aga korra käisin ka Whakapapa poolt uudistamas) ning USAst (peamiselt Colorado osariigis Breckenridges, aga aasta algul sai käidud ka Vermonti osariigis Kilingtoni ja Hermitage Club suusakuurortides ning New Yorki osariigis Gore Mountain keskuses).

100 päeva

9. detsember – 100 päeva suuskadel

Selleks aga et korralikult tähistada, oli vaja uued suusad osta. Või tegelikult natuke luiskan. Olime suusad juba varem välja valinud ja lihtsalt sattus nii, et samal päeval kui neile järgi läksime, lõi suur juubelinumber ette . Aga miks üldse uusi suuski vaja? Eelmine aasta ostsin just ju uued? Kas neist ei piisa?

Võtame võrdluse jalgrattaspordiga (ma pole ise küll sellega tegelenud, aga see on vist kõige ühtsemalt mõistetav). Kõik suudavad ette kujutada maastikuratast ning maanteesõiduratast. Ja kuigi maastikurattaga on ka võimalik maanteesõitu teha ja vastupidi, siis sõidumugavus ning võimalused on ikkagi kardinaalselt erinevamad. Suuskadega samamoodi. Päris hea ülevaate erinevatest mäesuuskadest leiab siit, kellel on huvi selle kohta eestikeelset teksti lugeda.

Nagu öeldud, siis eelmine aasta ostsin uued suusad ning jaanuaris sai nendega esimest korda lumele mindud. K2 Alluvit88 suusad on sestsaati mind väga hästi teeninud. Tüübilt on nad all-terrain rocker ehk nendega saab edukalt sõita nii hooldatud radadel kui ka puudri sees. Isegi carvida (lihtsustatult öeldes on see suusakandi peal sõitmine) saab väga edukalt, kuigi paar teatud instruktorit üritasid mulle selgeks teha, et ma peaksin need suusad prügimäele saatma, sest need ei kõlba millekski muuks kui sügavas puuderlumes suusatamiseks. Tegelikult ei olnud asi suuskades, vaid minust, sest antud momendil ei olnud mu tehnika piisav, et nende suuskadega carvida. Pisut õppimist, harjutamist ja oi mis imet – suuski polegi vaja prügikasti visata.

Uus-Meremaa rajaturvalisuse tööks on need suusad ideaalsed ja ma arvan, et jään sama tüüpi suuskade juurde ka siis, kui lõpuks suusapatrullina tööle õnnestub hakata. Antud mudel on piisavalt kitas, et carvida ning nii lumel kui ka jääl sõites püsti püsida ja samas piisavalt laiad, et ka hooldatud rajalt kaugemale sõitma minna või külg ees mäest alla tulla.

Ja kuigi Alluvit88 on väga mõnusad universaalsed suusad, siis veits igatsesin korralike carving suuski. Vahelduse mõttes oleks tore ka teise suusapaari peal kulgeda ning kuna mul on mõte Uus-Meremaal suusainstruktori teise taseme eksam ära teha, siis seda on raudkindlalt lihtsam teha carvinguks mõeldud suuskadega. Uus mudel on juba välja valitud, kuid tellimust hetkel sisse ei hakka andma, sest mul pole USAs enam nii pikalt olla ja Eestis ei tahaks ma neid töö juures trööpama hakata. Kes hinnast ära ehmatas, siis ei, mul ei ole nii palju raha suuskadele välja käia. Bryan on K2 suuskade esindaja ja tema kaudu saab lihtsalt soodsamalt. Aga kuigi neid hetkel ostma ei hakka, siis Brecki nõlvad ja fakt, et mul on praegu vaba aega, tähendavad harjutamiseks suisa ideaalseid olusid.

Mida siis teha? Minu õnneks müüakse Breckenridge’s kasutatud demosuuski. Demosuusad on siis need, mida on kunagi klientidele välja laenatud (mõnest tunnist terve päevani), et nad saaksid soovitud mudelit enne katsetada, kui rahakotirauad lahti löövad.

25270758_10215068016159181_2122743360_o

Uute suuskadega on see jama, et unustad ära, mis suusad on. Ma tulin WC’st ja võtsin suusahoidiku pealt sinised K2 märgisega suusad. Panin juba need lumele ja siis taipasin, et minu suuskadel ei olnud ju kleepsu peal… Olin kellegi teise suusad võtnud. Et see veel piinlikum oleks, siis suuskade õige omanik seisis minu kõrval… Vabandasin ette ja taha, otsisin enda suusad üles ja kihutasin minema.

Ühes poes olid hinnad 75$-150$, teises poes algasid hinnad 300$. Arvestades seda, et mul on võimalus ca 500$ eest juba uhiuued suusad saada, siis käsi ei tõusnud kasutatud suuskadele kolmesadat dollarit kulutama. Õnneks leidsime sellest esimest poest 2015. aasta K2 Potion 76 mudeli, mis vastas täpselt minu soovidele: õige pikkusega, sobilik kuju ja jäikus ning näeb hea välja ka. Algajatele ja kesktasemel sõitjatele mõeldud suusana on sellega päris hea carvingu harjutamisele keskenduda. Plaan on need ka endaga Eestisse kaasa tuua, kus need tõenäoliselt mu töösuuskadeks saavad. Ja eriti hea oli muidugi hind – 75$ (maksudega koos oli vist 81$). Hinnas olid ka suusasidemed ning nad tegid veel hoolduse ka ära, nii et täitsa tipp-topp. Demosuuskadena said nad kirja 40 päeva ning kui arvestada sellega, et suuskade keskmiseks elueaks loetakse 100 päeva (olgem ausad, suurem osa suusatajatest, mina sealhulgas, 100 päeva täissaamisel kohest vahet ei erista), siis on veel tublisti üle poole suuskade elueast ees. Praegu olen neil ühe päeva suusatanud ja olen ostuga väga rahul. Lausa naljakas, kui palju kergemini suusa kandile saab aga no eks see ole loogiline ka, sest üks on ikkagi suhteliselt lai (88mm) ja teine tuntavalt kitsam (76mm) ning just carvimiseks mõeldud.

Sellised suusajutud siis. Eks näeb, palju paari aasta pärast neid suuski kogunenud on. Ideeliselt ei oleks mul isegi rohkem vaja. Töösuusaks jääb Alluvit88 (ja selle järglased) ning carvimise suusaks siis K2 uus mudel, mille loodetavasti hooaja lõppedes ära ostab. Bryanil on aga näiteks 4 paari suuski (+ lumelaud). Samas tal on vaja oma suusainstruktori töö tõttu pisut rohkem varieeruvust, sest ta sõidab oma õpilastega nii off-piste (hooldatud rajalt väljas, tihtipeale mõnusal puuderlumel), on-piste (hooldatud rajal), teeb enda suusatamise arendamiseks trenni ja teeb pargis trikke. Ja igaks asjaks on parim teatud tüüpi suusk. Ta ise ütles, et ideaalne oleks siis, kui tal oleks veel üks paar suuski: pisut pehmemat sorti, et moguleid oleks mõnusam sõita. Aga eks meil olegi tulevikus mõte suuskadest aed teha ja kuskilt peab ehitusmaterjal ju tulema!

Advertisements

One thought on “100 päeva suuskadel

  1. Pingback: Minu 2017 | Tudengiraport - kirjanik, kirjutaja, talvefänn

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s