Ei saa ka sel aastal ilma kirjutamismaratonita. Kes liitub?

Võib lausa öelda, et sel aastal on kirjutamismaratoni NaNoWriMo minijuubel, sest käes on viies aasta, kui ma kavatsen novembrikuu jooksul 50 000 sõna kirja panna. Igal aastal olen oma kirjutamise kohta ka midagi uut ja kasulikku teada saanud, nii et see väljakutse on end igati ära tasunud.

fb

2013. aastal sain ma kindlust, et ma suudan ühe kuuga kirjutada 50 000 sõna. See oligi minu jaoks kõige suurem küsimus, et kas see maht on üldse võimalik, sest 50 000 sõna tundub väga palju. Aga näe – oligi võimalik. Tol aastal kirjutasin lugu, mille esialgne pealkiri oli “30 miljoni euro suurune õnnestus”, kuid mis ilmus 2015. aastal nime “Väike roosa pilet paradiisi” all.

2014. aastal tegelesin ma fantaasialooga “Põhjanaela saladus” ning kuigi ma sain selle 50 000 sõna kirjutatud, siis õppetund oli minu jaoks selge: kui ettevalmistus on puudulik, läheb lugu oma teed. Ma pole siiani selle looga mitte midagi peale hakanud, sest see on lihtsalt nii… noh… pudru ja kapsas oleks isegi pehmelt öeldud. Ma arvan, et seda lugu mul polegi mõtet näppida ega parandada, vaid kui ma valmis olen, siis pigem lihtsalt võtan sama idee, teen korraliku eeltöö ning alustan kirjutamisega otsast peale.

2015. aastal oli mul suur plaan tegeleda kahe loo toimetamisega. Kuna ma ei hakka päris nullist kirjutama, vaid toimetan, siis peaks aega jaguma. Onju? Eip. Ehk siis tegele korraga ühe looga. Kahest kandidaadist läks käiku osaliselt ja katkendlikult märkmikutesse kirjutatud lugu “Ahh, mida?” Trükkisin vihikusse kirjapandu arvutisse, printisin välja, sättisin ümber ning kirjutasin siis uuesti arvutisse. Töö kandis vilja, sest 2016. aasta novembris nägi ilmavalgust raamat “Vabandust, aga mis asja?”

2016. aastal oli mul eelmise aasta toimetamise ja ümbertrükkimise kogemus veel selgelt meeles, nii et ma tahtsin lihtsalt 50 000 sõna kirja panna, mitte novembrit toimetamisele kulutada. Ja need 50 000 sõna ma ka kirja sain, ainult et kui ma hiljem seda üle hakkasin lugema, siis oleks tahtnud mineviku Enele piki pead anda, sest see oli jälle üks pudru ja kapsas… Probleemiks oli see, et kuigi idee oli hea ning ma teadsin, mida ma tahan kirjutada, siis ma ei olnud näinud eriti palju vaeva korraliku ajajoone loomisega ning ma olin kirja pannud sündmused, mis ma tahan, et raamatus oleksid, aga nad polnud kuigi loogilises järjestuses. Nii et ees ootas loo juppideks hakkimine ja selle loetavaks seadmine. Ehk siis “Hoia eemale!” “Tall” “Päikesetriip talliaknal” õpetas mulle, et mul on vaja teha eeltööd, mis võib küll novembrile eelnevalt rohkem aega võtta, ent säästaks mind hilisemast tohutust toimetamisest. Vähemalt sai lõpuks sellest jutust asja ja ma nüüd vaikselt ütlen, et pealkirja “Jagatud suvi” all peaks see teos veel sel aastal müügilettidele jõudma. Kui uudiseid rohkem on, küll ma siis veel hõiskan.

Ehk siis iga aasta on mulle midagi õpetanud ja ma loodan, et ma ei astu ühtegi ämbrisse teist korda. Nüüd, 2017. aastal, plaanin ette võtta loo, millega mul oli plaan 2015. aastal tegeleda – “Taeva tühjad tribüünid”. Kunagi bakalaureuseaastatel see idee mulle pähe lõi ning panin selle ka kirja – kõik 50 842 sõna. Ainult et see lugu ei toimi… tegelaste käitumine ei ole loogiline, tegevustikus on augud sees ning kõik on kuidagi ligadi-logadi. Ma üritasin pikalt mõelda, kuidas seda parandada, küsisin ka proovilugejatelt nõu aga läbimurdeni jõudsin millalgi paar kuud tagasi Bryaniga ajurünnakut tehes. Nüüd ma tunnen, et sellel lool on jälle lootust. Jah, paari tegelasega tuleb lõplikult hüvasti jätta, teine tegelane jõuab tunduvalt väiksemale arvule lehekülgedele ning pärast jutu uuesti ülelugemist ning selle kõige ärakustutamist, mis uue suure ideega kokku ei sobi, saan sellest 50 842 sõnast uues variandis kasutusele võtta ehk 15 000 sõna, kui sedagi. Praeguseks olen kustutanud juba ligi 25 000 sõna ja ma pole kärpimisega veel lõpuni jõudnud. Ausalt öeldes on juba kirjutatud teksti kustutamine päris masendav (muidugi lõplikult ma ei kustuta, see jääb arvutisse alles aga nn tööfaili roogin puhtaks) aga enda viga, sest tegelikult teadsin ma juba ammuilma, et see lugu sellisel kujul ei toimi.

See aasta plaanin ma teha ka korralikumat eeltööd ning seda just stseenide ülesehitamise kaupa. Ma ei tee täielikku lumehelbekese lähenemist, sest see on minu meelest surmigav, aga ma üritan enne novembrikuud peatükkide ja peamiste stseenide kondikava paika saada, et siis novembris “liha luudele” kirjutada. Võimalik et sellaastane ettevalmistus on minu jaoks liiast ja see osutub ahistavaks aga ega enne ei tea, kui ei proovi. Lisaks olen ka oma uue märkmiku täies mahus kasutusele võtnud ning nädalaplaanide vahele mahuvad kirjutamisega seotud leheküljed ideaalselt ära.

20171019_152510

Vasakule tulpa hakkan kirjutama seda, kui palju sõnu ma iga päev kirjutan ning paremal on siis preemiad teatud maale jõudmise eest. Varasematel aastatel pole ma selliseid vahe-eesmärke ja preemiaid endale seadnud, nii et vaatab, kuidas see kulgeb.

20171019_152503

Plotijänkud! Ehk kui kirjutamise ajal tuleb pähe mõni uus mõte või idee, siis panen need siia hoiule, kuni november läbi saab.

20171019_152423

Üks viis, kuidas oma lugu üles ehitada. Valge soditud osa on jutu raamistik, mida ma ilmselgetel põhjustel ei soovi netiavarustesse kondama lasta.

20171019_152432

Nipid, kuidas oma kirjutamist paremaks muuta ning märkmed Ted-x videodest.

20171019_152440

Põhimõtteliselt guugeldasin seda, kuidas stseene paremini kirjutada ja panin materjali, mis kõige loogilisem ja huvitavam tundus, endale kirja.

20171019_1525201.jpg

Tuleb välja, et kui Harry Potteri, Näljamängude ja Videviku sarjad tükkideks lõhkuda, siis ülesehituselt on nad küllaltki sarnased. Siin on üks huvitav väljakutse, kus iga päev on vaja kirjutada üks stseen ja kolmekümne päeva järel on sul valmis antud bestselleritele sarnaneva ülesehitusega jutt. Praegu novembris ma seda lähenemist ei proovi, aga kui “Taeva tühjad tribüünid” on valmis saanud, siis ühe järgmise idee jaoks tundub selline plaan ideaalsena.

Aga jah, kes on mõelnud, et võiks ju ka raamatu kirjutada, siis pimedad novembriõhtud on selleks ideaalsed. Heitke pilt www.nanowrimo.org veebilehele ja liituge meie grupiga ka Facebookis. Meie selleaastane ML (regiooni juht) on juba mitmeid huvitavaid üritusi plaaninud, nii et kel võimalik, siis võtke osa!

4 kommentaari “Ei saa ka sel aastal ilma kirjutamismaratonita. Kes liitub?

  1. Pingback-viide: Vabadus! | Tudengiraport - aasta Uus-Meremaal

  2. Pingback-viide: Vabadus! - Blog24

  3. Pingback-viide: Kirjutamismaratoni stardipauk on antud | Tudengiraport - aasta Uus-Meremaal

  4. Pingback-viide: Kirjutamismaratoni stardipauk on antud - Blog24

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s