Käisin vulkaani teist külge ka uudistamas

Juuli alguses, kui suur lumetorm polnud veel oma nägu näidanud, ei saanud Turoa lumega väga uhkustada ning avatud oli ainult Alpine Meadow. Kuna osad instruktorid saadeti Whakapapa poole peale appi, siis kõndisin ka oma varustusega linna (pooletunnine jalutuskäik suusad õlal, saapad ja muu mant kotis või koti küljes – tunnen, kuidas muskel kasvab), istusin bussi ja sõitsin viimaks ometi Whakapapale. Mitte et seal väga palju rohkem radu avatud oleks olnud – algajatele mõeldud Happy Valley ja pisut kõrgemal oleval Rockgarden – aga samas uus ja huvitav, nii et miks ka mitte minna.

DSC_4094

Magic carpet ehk maagiline vaip. Tõstuk, mis ongi lihtsalt vaip. Sa sõidad sellele peale ja kui üles jõuad, siis sõidad maha. Whakapapa sai aga lisainvesteeringu ning vaibale lisati kattetunnel, mis tuule/vihma/lumesaju korral on eriti tänuväärt.

DSC_4095

Nähtavus ei olnud hommikul midagi erilist. Täitsa selline tavaline Mt Ruapehu ilm.

Üks asi, mis eristab Whakapapat ja teeb selle võib-olla algajale eriti meeldivaks, on see, et algajate ala Happy Valley on muudest radadest täiesti eraldatud. See tähendab seda, et on hulga väiksem tõenäosus, et mõni superhüperkihutaja algajate vahel slaamomit hakkab sõitma ja seega kõik poolsurnuks ehmatab. Algajad ise suudavad küll ka sööstlaskumist teha, aga see selleks. Happy Valley’sse saamiseks on vaja võtta suusad näppu, astud lifti ja sõidad alla. See on ka selle hooaja uus lisand. Varem pidi allasaamiseks tegema lühikese liftisõidu, mis tähendas ka järjekorras passimist. Muidugi, kes väga tahab, võib ikkagi kaljuäärelt alla hüpata, ent sellise trikk lõppeks suure tõenäosusega suusapatrulliga tuttavaks saades. Kas siis sel ajal, kui nad sind raskelt vigastatuna minema viivad või kui nad sult suusapassi ära võtavad ja suusakuurordist välja viskavad.

DSC_4098

Kaljud Happy Valley’t embamas. Vasakul ja eemal paremal võib veel kahte vaiptõstukit näha. Paari tunni möödudes oli seal muidugi hulga rohkem inimesi…

DSC_4106

Lisaks vaiptõstukiga on sul võimalik ka pisut vingema tõstukiga sõita! Juhhuu! Selles paremal pool olevas ristkülikukujulises hoones ongi lift, millega saab üles/alla sõita.

Happy Valley’st sai muidugi üsna ruttu siiber, eriti siis kui see hakkas rohkem täituma nendega, kellele see originaalselt mõeldud on. Otsustasin minna edasi vaatama ja järgmine tõstuk viis Rockgardeni nimelise raja juurde. Kuigi see on märgitud roheliseks, siis noh ma päris esimest korda mäe peal olijatel küll sinna ei soovitaks minna. See oli küllaltki kitsas, aegajalt järsk ning muutus üsna ruttu kas väga künklikuks või siis lumepudruks. Neil, kes terve tee sahas alla tulid, pidid küll reielihased tuld välja lööma. Õnneks ei olnud me enam aga pilve sees, nii et vaated olid täitsa mõnusad.

DSC_4107DSC_4110DSC_4111DSC_4114DSC_4115

DSC_4141

Mul on kahju, et künkaid ja putru korralikult pildile ei õnnestunud püüda.

Tegelikult võtsin ma tervet päeva väga rahulikult. Suusatasin ainult 10 kilomeetri jagu, sest ma ei näinud väga mõtet hakata kahel rohelisel rajal kümneid ja kümneid kilomeetreid püüdma. Selle asemel tšillisin mäest alla/üles, tegin pilte ning kui Tauril aega tekkis, siis sai temaga pikalt juttu ajada. Kaks eestlast ühe vulkaani peal –  jututeemasid jätkus. Kui Tauri aga koju pidi minema (sest tegelikult ta oli tõbine), siis  suundusin nii kõrgele kui sain. Suusad pidin küll Waterfall Express nimelise lifti jaama maha jätma, sest ülesminek ja allatulek käis lumepuuduse tõttu liftiga.

Waterfall Express tipus on Uus-Meremaa kõrgeima kohviku tiitlit kandev Knoll Ridge Cafe. Ausalt öeldes vaatasin seda kohvikuhoonet pisut kadeda pilguga, sest tegelikult pidi antud hoone tulema Turoa poole peale ja asendama Giant kohvikut, kus ma eelmine aasta töötasin. Kuna aga siiani tabamata isik 2009. aastal Knoll Ridge vanale kohvikule tule otsa pani (paar rajamasinat hävis ka, kokku oli kahju 10 miljonit dollarit), siis on Whakapapal uhke ja auhindu võitev kohvik ja Turoal vana Gianti kohvik, kus katuselekete tõttu kevadeti kosed tekivad. Aga pole hullu – endiselt on olemas plaan Giant kohvik uue hoonega asendada. Loodetavasti ei põletata Whakapapa poole peal miskit maha, sest siis pandaks Turoalt järgmine kohvik pihta.

DSC_4118

DSC_4119

Ühe liftiposti juures on inimesed. Annab mastaabist väheke aimu.

DSC_4124DSC_4127

Kella neljaks pidin uuesti all olema ja otsustasin veel korra Happy Valley’st läbi käia. Oli täpselt samasugune nagu varem, nii et ootasin kuni Bryanil tund lõppes, sõitsime liftiga üles ja saigi päev Whakapapal läbi. Hea meelega läheksin Whakapapat uuesti avastama siis, kui avatakse kõik liftid ja rajad, aga ma ei hakka lubadusi andma, et ma kindlasti jõuan. Aga ma luban, et ma proovin!

DSC_4145

“Slow” kirjaga sildid ja need oranžid aiad on suusatajate ja lauatajate poolt väga tihti kasutusel peatumise abistamiseks. Aga kui aus olla, siis ma eelistan seda, et inimene kasutaks peatumiseks pigem neid silte ja aedu, kui teistesse inimestesse või kividesse sõitmist.

Advertisements

Jaga oma mõtteid

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s