Leidsin paradiisisaare! Delfiinid, snorgeldamine ja liivarand – mida veel tahta?!

Üks mu mõtteid Uus-Meremaale tulles oli see, et koguksin raha ja läheksin mõnele paradiisisaarele nagu võib leiduda riikides Vanuatu, Tuvalu, Tonga, Fiji jne jne. Prioriteedid ja soovid muutusid ja sinna ma ei jõudnud. Küll aga tutvusin Ruapehul Toddiga (huvitav fakt, esimene asi, mida ma mäletan, et ma talle ütlesin(naljaga muidugi), oli see, et ta uttu tõmbaks, sest siis me saaksime filmi vaadata), kellele jõudsin öelda, et pohutukawa on mu absoluutne lemmikpuu Uus-Meremaal. Ja ta ütles, et ahhaa, Tauranga lähedal on üks saar, mis ongi põhimõtteliselt pohutukawa puudega kaetud ning et me võime suve saabudes sinna minna. Selge. Plaan paigas, plaan vaja täita!

dsc_3346

Kuna Pohutukawa saarele (ehk Mayor Island) praami või muud regulaarset transporti ei lähe, siis on variandiks kas see, et sul on endal paat või see, et leiad sõbra, kellel on paat. Toddi isal on paat olemas.

dsc_3356

Mount Maunganui natuke teise nurga alt.

dsc_3374

Ja parim üllatus saarele sõites! Eemal oli küll delfiinivaatluspaat sõitmas ning käisime nende külje all mõnda delfiini vaatamas, aga kui nende juurest ära sõitsime ja suuna uuesti saarele võtsime, siis ühel hetkel tulid delfiinid ise meie paadi juurde mängima! Vau!

dsc_3375dsc_3360dsc_3361dsc_3366dsc_3368

dsc_3369

Meie paat, delfiinid ja silmapiiril paistab Mayor Island.

dsc_3370

dsc_3372

Egas nad kauaks ei jäänud, mõned minutid. Aga võimas oli ikka!

dsc_3377

Saarenukk!

dsc_3380

Vaade meie paradiisisaare ühele rannale.

dsc_3386

Sarah, mina ja Todd. Mina tegin pilti. Ideaalne selfie oskus muidugi… mõlemad lõikasin peaaegu välja.

Esialgne plaan oli minna Toddi ja Toddi isaga, aga kuna meil oli veel üks voodikoht üle ja Sarah ei olnudki jõuludeks Austraaliasse läinud nagu algselt plaanitud, siis kutsusime tema kampa ning meie vinge puhkus muutus veel pisut vingemaks. Ajalimiit muidugi lõpmatuseni ei lubanud saarel olla. Ühe päeva hommikul läksime, kaks ööd kohapeal ja siis kolmanda päeva hommikul tulime ära. Plaan oli tulla hiljem, aga kuna ilm ähvardas ära pöörata, siis otsustasime, et pigem tuleme varem tagasi. Päris hea oleks ju sellepärast oma lennust maha jääda, et olen mingil väikesel saarekesel tormilõksus.

dsc_3391

dsc_3392

Ma arvan, et kui ma nüüd tuleksin Uus-Meremaale, siis üks asi, mille kindlasti enda autosse lisaksin oleksid lestad ja snorgeldamisemask.

dsc_3394

Nagu Todd avastas, siis võrkkiik oli katki.

dsc_3430

dsc_3397

Üks põhjus saarele minekuks oli see, et tahtsin näha pohutukawa punaseid õisi. Nägingi neid – maas. Kurat, jõudsin liiga hilja.

dsc_3423

Mängisime rannas ka paua karpidega.

dsc_3426dsc_3429dsc_3405dsc_3413dsc_3399dsc_3400dsc_3435dsc_3438dsc_3441dsc_3453

dsc_3454

Minu telefon püüdis mobiililevi kõige paremini ja ei pidanud selleks tuletorni juurde ronima, aga kuna ma tahtsin levivaba kolme päeva, siis telefon istus lihtsalt kotis.

dsc_3456dsc_3466

dsc_3465

Rannake teisel pool saart. Seal kivirünka peal oleks küll lahe maja omada. Vähemalt seni kuni torme pole.

Kuigi pisike saareke, siis teha oli seal küll piisavalt. Esmalt muidugi snorgeldamine ja ujumine, seejärel kalastamine ning muude mereelukate püüdmine. Matkata sai ka – me küll seda 8 tundi kestvat ümber saare matkarada astuma ei hakanud, aga tegime väiksema kolmetunnise (piisavalt üles-alla minekut, redelitest ronimist ja köie abil enda üles tõmbamist) matkaraja. Ja siis muidugi tsillimine, lebotamine ja lobisemina. Ning üks õhtu hakkas Todd mulle algajate suusatunni põhimõtteid selgitama. Natuke naljakas oli arutleda suusatamise, libisemise ja lume üle, kui endal varbad liivas ja õhtupäike nahka paitab.

dsc_3505

Söögitegemine saare moodi.

dsc_3471

Pohutukawa punased õied

dsc_3474

Lähedalt vaadates olid õied sellised.

dsc_3473

Matkaraja kõrgpunktis. Sealt allaminek käis Kuradi Trepi nimelise redeli abil. Ja mis see saar muud ole, kui vana vulkaan – nii et saare keskosa on madalam kui servad. Nagu vulkaanikraater ikka.

dsc_3476

dsc_3486

Saar on eriti tuntud ka oma obsiidiani varude poolest ja see on üks tõeliselt ilus kivi. Aga koju ära mõtlegi tuua, sest kui saarelt obsiidianikilluke kaasa tuua, toob see kaasa ka halva õnne. Toddi isagi on pidanud obsidiianitükke saarele tagasi viima, kui kellelgi halvast õnnest siiber sai.

dsc_3489dsc_3490

dsc_3482

Saarel on kaks järve: roheline järv ja…

dsc_3491

…must järv.

dsc_3493

dsc_3499

Snorgeldamine!!!!

dsc_3495dsc_3497dsc_3498

Snorgeldamise ajal käis Todd merepõhjast merisiilikuid (võin eksida ka, aga ogalised ja okkalised kivi külge klammerduvad loomad) korjamas, mis siis noaga lahti lõigati ja uuesti vette visati. No jeerum, kuidas kalad selle peale hulluks läksid ja sööma tulid! Ülivinge oli näha erineva värvi ja suurusega kalu, täiesti paradiis.

Et midagi eriti meeldejäävat oleks, siis sain kalalt hammustada ka. Snorgeldades me kogu aeg proovisime kalu katsuda, aga no nad ujuvad eest ära. Aga siis ei tea kas seetõttu, et nad olid juba meresiilikuid söönud või oli antud isend lihtsalt uudishimulik, üks kala otsustas, et kui ma kätt ja sõrme tema poole sirutan, siis võiks ju proovida, ehk see on midagi head ja nii ta mind sõrmest naksaski. Ega valus polnud, õnneks ma ei olnud sattunud torkima röövkala, lihtsalt üllatav ja naerma ajav. Aga enam ei torgi kalu. Igaks juhuks!

dsc_3510

Viimane kaunis oäikeseloojang…

dsc_3522

…ja siis oligi minek.

dsc_3527

Tšau Pohutukawa saareke!

Viimane õhtu oli veel eriti mõnus. Istusime pikalt teisel pool saart ja nautisime päikeseloojangut ning siis enda magamiskohta tagasi kõndides nägin juba kõrgemal olles, et varsti-varsti tuleb täiskuu ka välja. Muidugi sinna rannapoolele, kus meie öömaja oli, ei tulnud ega tulnud. Aga jalutasime siis piki randa ning lõpuks saime istuda ja lobiseda ja täiskuuvalguses peesitada. Ideaalne väike puhkus pisikesel paradiisisaarel Tauranga külje all.

Üks kommentaar “Leidsin paradiisisaare! Delfiinid, snorgeldamine ja liivarand – mida veel tahta?!

  1. Pingback-viide: Minu 2017 | Tudengiraport - kirjanik, kirjutaja, talvefänn

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s