Ühe vulkaani külje alt mägedest ümbritsetud linnakesse.

7-omarama

Niivõrd mägedest ümbritsetuna ei olegi ma vist elanud. Austrias olid mäed küll kolmes küljes, aga Bodensee rikkus täieliku ringi ära. Siin aga vahet pole, kus suunas vaatan, ikka vahivad mäed vastu. Kaugematel mägedel on isegi lumemütse veel näha, aga need mis siin otse külje all on, need on naljakad – ei kasva seal ei rohelist rohtu ega ole ka lumega kaetud. Vaene mägi oleks justkui alasti!

1-hotell

Countrytime Hotel – minu uus töökoht

2-linnast

3-aknast

Esimesed paar päeva elasin hotellis ühes numbritoas, kust avanes selline kaunis vaade.

4-lennuk

Hotelli taga on aga väikelennukite “lennuväli”. Saab vaadata, kuidas need maanduvad ja õhku tõusevad. Mõnikord tulevad kliendid ka oma lennukiga (säh sulle, Mudbrick, kus ainult helikopteriga saab maanduda aga mitte lennukiga!)

Töötan linna servas asuvas Countrytime Hotellis. Linnakese keskel on ka sõsar Heritage Gateway Hotel, kus olen juba mõned korrad abis käinud ja kindlasti jõuan sinna veel. Elukoht pakuti ka töökoha poolt välja (140$/nädal) ning ma võtsin selle hea meelega vastu, sest see tähendas, et saan siia jõudes vältida üüriturule sukeldumist. Lisaks on mu uus kodu kohe hotelli kõrval ja kuigi mul puudub siin internet ja korralik laud ja tool… siis päris mugav on vahelduseks töökohale nii ligidal elada, et võin kodust lahkuda viis minutit enne vahetuse algust.

5b-minu-pesa

Algul tuppa tulles ei jäänud sellest üldse head muljet. Lage ja tühi… aga kallasin oma asjad kottidest välja, kasutasin veidi nutikat mõtlemist (suusasaabaste karbist sai kaks sahtlit, suur õlasall katab triikimislauda ning Ohakunest kaasatoodud joonistused seinal tekitavad koduse tunde) ning nüüd on täitsa mõnus oma toake.

6-gloobu

Hobune Katilt, gloobus Sarahilt ning väikese kivikese korjasin siis, kui Toddi ja Bryaniga Kai Iwi rannas käisime.

5-minu-pesa

Mis mind kõige rohkem rõõmustas – mu toas on piisavalt lai aknalaud, et seal istuda saaksin. Ja täpselt nii pikk, et saan jalad välja sirutada. Lisada lambanahkne madratsikate, padi ja draakon – mu lemmikkoht Omaramas!

Tööst rääkides, selle võib jagada kolmeks ja sama loogika järgi on meil ka vahetused nimetatud:

Breakfast ehk hommikusöögivahetus. Hommikusöök on meil alati rootsi lauana, nii et on vaja lihtsalt toit-jook oma kohtadele panna, jooksvalt neid täita ning hiljem ära koristada. Kui inimesed söömise lõpetavad, siis neilt mustad nõud eest korjata ja ära viia. Selles vahetuses algab tööpäev sõltuvalt külaliste arvust ja sellest, millal nad sööma tulevad. Aga kuskil sinna 6:30-8:00 vahemikku algus jääb. Lõpeb kas nii kella 10 paiku või kui on vaja edasi järgmise töö juurde suunduda ehk:

Housekeeping, mis on muidugi tubade koristamine ja uuesti valmissättimine. Algus on reeglina siis kui külastajad chek-outi teevad (enamjaolt 8:30) ning vahetuse lõpp sõltub sellest, kui palju tube koristada on. Täna öösel oli meil põhimõtteliselt täismaja, nii et järgmine päev koristades lõpetasime selle vahetuse kell 16:30.

Dinner ehk õhtusöök on nagu hommikulgi reeglina rootsi laud. Väidetavalt olevat neil mõnikord ka a’la carte aga seda ma veel näinud ei ole. Õhtusöök algab 18:00 paiku ning lõpeb siis, kui viimased külalised lahkuvad ehk võib olla kell 19, kell 20, kell 21 jne. Drill on sama: toit-jook oma kohtadele, jooksvalt täita ning hiljem ära koristada ja söömise lõpetanud inimeste nõud kööki viia.

8-silt9-pilved10-kibuvits11-lambad

Üldises plaanis ütleksin, et töö on lihtne. Kogu restoranipool on lebo. Muidugi arvestades seda, et mu viimane kogemus on Mudbrickist, siis sellega võrreldes on vast kõik lebo. Esimene päev, kui meil hotellis konverents oli ja ma siin kolme taldrikut või kümmet veiniklaasi korraga kandes ringi liuglesin, vaatasid kolleegid suurte silmadega imestunult ja boss ütles, et ma ikka tõeline staar ja suurepärane töötaja. Seda tegelikult siis, kui ma olin oma 1000+km autosõidust veel läbi ja kõigele lisaks haige ka (tõbine olen siiani. Keha vist leidis, et kui suusahooaja hästi vastu pidas, siis nüüd on hea aeg puhata ehk haigeks jääda). Vähemalt hetkel tundub, et tööalast väljakutset väga siin ei ole, kuigi kindlasti õpin ma midagi uut. Housekeeping poole peal olen ka kiita saanud, et olen kiire ja korralik ja suudan nn vanade olijatega tempot hoida. Aga noh, mõnes mõttes on see hea, et töö pigem lebo kanti jääb – jõuangi kirjutada. Isegi kui füüsiliselt võib see ringitormamine ja voodite tegemine väsitada, siis aju see töö ei väsita. Mudbrickist mäletan küll seda, kui sai tühja pilguga bistroos seistud, sest aju oli lihtsalt kinnikiilunud.

Üks asi, mis housekeepingu juures kõige enam pinda käib on see, kuidas siin voodeid tehakse. See pole küll ainult selle hotelli omapära, vaid millegipärast on see idiootsus üle Uus-Meremaa levinud: suure voodi pesukomplekt koosneb siin: kaks patja, tekk (mitte tekk tekikoti sees, vaid tekk), kaks lina ja päevatekk. Ja kaks madratsit üksteise peal. Voodi tegemine käib järgmiselt: esimene lina, millel topitakse kõik ääred hoolikalt kahe madratsi vahele. Seejärel teine lina, mille peale käib tekk ning peatsipoolne lina serv volditakse üle teki serva ja seejärel topitakse ka teise lina + teki ääred hoolikalt kahe madratsi vahele. Seejärel päevatekk, päevateki peale padjad ning päevateki serv volditakse üle patjade ja topitakse patjade alla.

Ei tundu jube? No siis te pole ise katsetanud sellisesse voodisse magamaminemist! Ma saan aru, et see võib ilus välja näha, aga kui ma tulen hotelli ja mu ainus soov on voodisse vajuda, siis ma tahaksin lihtsalt siuh päevateki ära tõmmata ja põhku pugeda. Aga siin tuleb kõigepealt need kaks patja ära võtta, siis päevatekk ära võtta, siis üritada kahe madratsi vahelt tekk ja üks lina välja tirida. Ja kuna teine lina ka nagunii selle tirimise peale välja tuleb, siis tähendab see seda, et lina jookseb öösel mööda voodit ringi. Mõttetus! Ning see on samamoodi nii siin hotellides, oli Aucklandi 5* hotellis kui ka hostelites.

Muidugi, võiks linad ja tekid kahe madratsi vahele oma kohale jätta ning ülemisest avatud äärest kui ümbriku sisse pugeda, aga ma ei tea kedagi, kellele tegelikult meeldiks sellise pinguletõmmatud teki all magada. Nii et miks pagana päralt on Uus-Meremaal kombeks oma voodid ümbrikuteks muuta? Kes sellise lolluse peale tuli?

Aga lollus lollusteks… Üritan tasapisi siinse eluga harjuda. Kui peaks vannitubade koristamisest kopp väga ees olema või mäeigatsus tohutul määral peale tulema, aitab vana hea mantra korrutamine: raha, raha, raha. Eriti praegu, kus mul oli ühe lennupileti raha juba põhimõtteliselt käes aga siis… ostsin ma endale suusad ja saapad ja kiivri ja prillid. Nüüd olen tagasi alguses.

12-paikesetriip

Päris kindlasti saab see olema minu jaoks parim hetk, kus neid mägesid vaadata. Kui muidu on nad kurvad ja paljad, siis päikeseloojang värvib punaseks, lisab sügavust ja varje ning kui päike on teiste mägede taha kadunud, siis teiste mägede vari on minu meelest lihtsalt niivõrd imeline.

13-loojang14-lilled15-loojang-2

Advertisements

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s