Kui juba, siis juba täiega

1 yahoo rajalt

Loba juurde veidi pilte ka.

2 gianti juurest

Vaade Gianti kõrvalt, kui üksikud inimesed on mäel…

2 gianti juurest b

…ja kui nõlv on tühi.

3 rentals b

Meie baas võib välja näha nii selline…

3 rentals

…kui ka selline. Veidi erineva nurga alt pildid tehtud, aga pole hullu.

4 vaade alla

Ning vaade helikopteri maandumisplatsilt.

Täna oli päev, kus oleks olnud parem vist voodisse jääda. Miks? Noh, kõik algas juba sellest, kui ma end üles sundisin ja 6.45 bussile vedasin. Poolel teel mäkke meenus, et oot, mul oli ju see nädal graafikus üks päev, kus alguseks 8.00, mitte tavaline 7.30. Muidugi oli see üks päev just see päev, kus oli liiga hilja, et midagi muuta ja nii ma jõudsingi tööle kolmveerand tundi varem kui pidanuks.

Kuna meil oli siin väike torm eile, oli Giantis vaja ka jäätõrjumisega tegeleda. Tagusin siis jääd ja kiivrit polnud peas ning muidugi kukkus jäätükk pähe. No siis käisin ja tõin kiivri välja.

Lõpuks baristanurgas oma tööd tehes ei läinud asi paremaks. Pillasin kohvi maha ning seejärel ajasin mitu tellimust veel sassi ka. Ma ei tee seda tavaliselt, nii et see oli lihtsalt masendav.

6 trail safety

Mõnikord on sinise juti asemel punane ja siis võib jääda mulje, et keegi on mööda mäge alla sõitnud vererada järel. Tegelikult on see värviline triip parim asi, mida näha võid. Sest kui nähtavus on muidu nii jube, et hea, et oma suuskigi näed, siis seda värvitriipu mööda sõites võid kindel olla, et sul on ohutu rada ning sa ei sõida kuskilt välja ega millelegi pihta. Suusapatrulli töö muidugi.

5 tööleminek

Kuidas mõnikord tööleminek välja näeb. Suurt midagi ei näe…

7 why not

Samas võib olla nii, et eelmise ja selle pildi vahel on kümme minutit.

8 yahoolt alla

Ja veel viis minutit hiljem võib avaneda ka selline pilt. Ehk siis nähtavus muutub siin ülikiirelt!

Sain loa minna sõidupausile ja pidin muuhulgas ka alt vahukomme üles tooma. Kolmveerand tundi on teoorias enam kui küll. Aga ei, sest nii kui ma High Noon Express liftile istusin, jäi see mõneks ajaks seisma. Viimaks üles jõudes otsustasin Big Bowl raja kasuks (mitte et oleks väga võimalusi olnud, sest nähtavuse puudumise tõttu olid mitmed rajad suletud), mis pole mulle kunagi meeldinud. Ja siis ma tegin midagi idiootset ning käisin käna. Ma ei tea küll, mida ma täpselt tegin aga mu taga sõitnud Jannik kirjeldas, et ma olin lihtsalt ette vajunud ja siis pikali kukkunud. Kuna rada oli päris kehv, siis eks ma kuskile kinni jäin kuidagi – igal juhul enda lollus. Aga jah, ühel hetkel olin ma nägupidi lumes, prillid minust mööda libisemas, suusas paarkümmend meetrit üleval lumme kinni jäänud. Kui ma lõpuks peatuda suutsin ja veendusin, etma ei ole midagi murdnud/väänanud/haiget saanud, siis esmalt ma naersin. Seejärel ohkasin, sest siin ei ole paljud mäe-eetikast kuulnud ja kukkunud inimesest tuisatakse tihtipeale mööda, mis tähendas, et ma oleksin pidanud ise mööda mäge üles turnima, et suusad kätte saada. Aga nagu mainitud, sõitis Jannik (sakslane, töötab mäe peal laenutuses ja elab ka Lodges) minu taga, nii et ta lihtsalt peatus, korjas mu suusad üles, tõi minu juurde ja hoidis kinni, kuni uuesti suusad alla sain (ei, ma pole ikka nippi kätte saanud, kuidas järsu kallaku peal probleemideta suusad uuesti jalga saada).

Ja et päevale korralik punkt panna – viimaks tagasi Gianti jõudes läksin tagumisse sissepääsu kaudu kohvikusse ja hakkasin just kohvikuruumi sisenema, kui ma seal ukse taga libisesin ja kõige täiega lihtsalt selili käisin. Tristan hiljem mainis, et ta kuulis kolakat ja mõtles, et see peab nüüd Ene olema. Inimesed puhkeruumis, kes mu kukkumist täies ilus nägid, uurisid et kas ma olen terve. Ja ma ei suutnud midagi vastata ega teha, sest kogu see kukkumine oli nii idiootne, et ma lihtsalt hirnusin naerda. Hea vähemalt, et kiiver peas oli, sest muidu oleks mind mööda koridori viis meetrit tagasi suusapatrulli juurde lohistatud ja ma oleksin peapõrutuse kahtlusega kelgusõidu alla saanud.

Nii et ma jäin jälle oma sõidupausilt tulles hiljaks… Ma ei julgegi enam rohkem sõidupause teha, sest mul on tunne, et alati peab midagi juhtuma… Ja kui Lisa pakkus võimalust varem koju minna, siis ma olin hea meelega nõus, sest see päev oli juba nii pekkis kui pekkis.

Aga võib-olla oli see tasategemine selle eest, et eile nii lahe oli. Kuna meil oli torm, oli mägi suletud ja nii ma veetsingi ennelõuna filme vaadates, päraslõunal sõitsime Turangisse kuumaveebasseini mulistama ja tagasi tulles tehti autos nii palju nalja, et mina kui autojuht pidin vahepeal paluma kõrval istunud Bryanil rool võtta, sest ma ei suutnud naermise tõttu lihtsalt enam juhtida.

9 lisa

Lisa ruulib!

10 kohutav rada

Clarry’s Track – kuna seda mööda sõidetakse alla baasi, siis on see päeva lõpus tavaliselt lihtsalt kohutavas seisus. Kui vähegi võimalik, siis üritan valida Home Run raja, mis on ka tihtipeale kehv aga tavaliselt mitte selline katastroof nagu Clarry’s Track.

11 kaugemalt

Vaade vähe kaugemalt – Mt Ruapehu. Ma armastan seda mäge.

Advertisements

One thought on “Kui juba, siis juba täiega

  1. kas uusmeremaa keeles on ka viisakas öelda ‘mad cunt’? siinkohal tundub sobivat…
    😀
    austraalia keeles olla see suht süütu väljend mida kasvõi oma vanaemale öelda kui ta on lahe vanamutt (juhul kui see seletaja ise ei taht tünga teha ja tegelt nii ei ole), aga muudes ingliskeelsetes kohtades ei ole ilus nii öelda…
    hakkan ‘vabandust aga misasja’ korrektuuri lugema. ostsin 3 punasti geelpliiatsit.

Jaga oma mõtteid

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s