Tavaline tööpäev. Illustreeritud.

Nagu lubatud, näitan teile natuke piltide vahendusel oma tööelu. Enamjaol tmul kaamerat mäe peal kaasas ei ole, nii et saan pakkuda vaid telefoniga tehtud klõpse, mis erineval moel töödeldud (peamiselt selleks, et pooletunnist sõiduteed mäelt Ohakunesse sisustada).

Minu tavaline tööpäev algab äratuskella lärmamisega pisut enne 6, mis annab mulle piisavalt aega, et äratust edasi lükata, riidesse panna, hommikust süüa ja bussile kiirustada. Juhul kui mägi on suletud, siis kuskil 6:30 ja 6:45 vahel tuleb sõnum selle kohta, et võime oma vaba päeva nautida. Kuid olen sõnumi saanud ka paar minutit enne seda, kui uksest välja astun, et bussile suunduda. Sellisel juhul on see eriti tüütu, sest ma olen juba end ju riidesse pannud, hommikusöögi söönud ja igati korralikuks tööpäevaks end valmis sättinud. Aga mis seal ikka, vähemalt asub bussipeatus majast vaid paari minuti kaugusel. Meeskonnabuss sõidab läbi linna ja meie peatus on viimane pealevõtmiskoht enne mäe poole suundumist, nii et alati ei pruugi istumagi mahtuda. Kui esimene buss on eriti täis, siis see isegi ei peatu, vaid vurab niisama mööda. Aga lõpuks bussile saanult, istudes või seistes, ootab ees umbkaudu pooletunnine sõit mäkke. Sõit võib olla ka tund aega pikk, kui ilm on eriti kehv, tee peal palju teisi juhte (kes ei tea, kuidas sõita) ja kõik lihtsalt viibib. Aega on võimalik täita lobisemise, magamise või muusikakuulamisega. Aknast võib ka välja vaadata aga iga päev pole kahjuks tee tööle nii maaliline, kui järgmisel kolmel pildil.

Tee tööle 2Tee tööleTee tööle 3

Tööle jõudes saame esimese asjana riided vastavaks vahetada (minu puhul lihtsalt suusasaapad jalga, kiiver pähe ja sisevorm ning muud asjad kotti pakkida) ja end minevikuvalmis sättida. Kui ülesminek viibib, aitame Alpines nii kuidas vähegi saame – kohvid, võileivad, wrapid, mida iganes.

Lumememm

Päev, kui mägi oli suletud, aga meie ikka üleval olime ning cati järgi ootasime, mis meid üles viiks. Mida paremat siis ikka teha, kui lumememme ehitada.

pannkook

Mõnikord ei ole aega/tahtmist kodus süüa ja siis saab tööl maiustada. Need pannkoogid sain meie peakokalt, sest jagasin talle interneti parooli. Pannkooke süüakse siis tihtipeale veidra aga maitsva kombinatsiooniga: peekoni, banaani ja siirupikastmega.

hommikusöök

Ja parim koht hommikusöögiks – oma kohviku ees, nautides imelist vaadet. See burksisarnane asi on kuulus Mountain Muffin, mis on eriti hea just siis, kui saad värskelt köögist haarata.

Kuna Gianti lift avatakse reeglina ühena viimastest, siis see, kas saame liftiga üles või mitte, sõltub suuresti ilmast. Viimased kaks nädalat on meil olnud suurepärane ilm, nii et tööleminekuks istume Parklane lifti peale, siis suusatame nii 100-150m ja siis sõidame Giant liftiga üles. Juhul kui Giant lift pole avatud, sõidame kas Mövenpick või Parklane liftiga üles ning sealt edasi läheme taksoga ehk rajamasinaga ehk catiga. Cati juhikabiini muidugi kogu see seltskond ära ei mahu (lisaks on meil kaasas ju ka kogu meie varustus), aga õnneks on cati taga parajalt ruumi, et saaksime istuda ning nautida aeglast sõitu üles. Õnneks soojendab mootor ka seljatagust, nii et päris kringliks seal ei külmu ja ega iseenesest see sõit nii pikk ka pole.

Cat

Cati sees tormipäeval alla sõites. Sõit oli omajagu hirmus, sest ainsad asjad, mida vahepeal silmasid, olid liftipostid. Aga õnneks me üle ääre ei sõitnud.

cat väljas

Ja cati taga istumine. Prilliklaaside peegelduselt on veitsake masinat näha.

tõstuk

Suurema osa ajast oleme liftidega üle läinud, mis jätab piisavalt aega niisama tšillimiseks ja pildistamiseks.

Icebreaker

Ja enne kui inimesed liftidele saab lubada, tuleb tegelda jäätõrjumisega. Tublid töötajad ronivad kribinal posti otsa, taovad jää ära ja siis liiguvad järgmise juurde edasi. Tuleb välja, et kunagi ei pidanud nad posti otsa ronima, vaid helikopterilt pigem nad lasti sinna. Ja siis keegi puhuti alla (???) ja enam seda ei tohtinud teha. Nii vähemalt legend räägib.

Üleval kohvikus on juba lihtsam. Minu ülesandeks on valmis seada baristanurk ning aidata väljas, kui on vaja lund kühveldada, laudu ning suusahoidikuid paika liigutada. Ja seejärel jääme kliente ootama. Muide, korra on ka nii läinud, et sättisime kohviku valmis, avasime kassa, reguleerisime kohviaparaadi paika ja tegime isegi mõned kohvid ja siis panime lihtsalt kõik kinni, sest otsustati, et ilm on meie kohviku juurde toova tõstuki kasutamiseks siiski liiga halb.

Köök

Pärast suurt tormi võib olla vaja ka köögist lund välja kühveldada.

Restock

Lockbox, mille cat üles tarib, meie tühjaks tassime ja siis cat uuesti alla viib. Enamjaolt on kast niivõrd külmunud, et peame lukkudele kuuma vett valama, et neid lahti saaks keerata. 

silt3

Baristanurgas on ka erinevaid silte. Selle viskame letile 15:10, kui on aeg baristanurk sulgeda ja koristama hakata.

silt 2 Selle asemel, et niisama teile pilti näidata, siis selgitan ka, et mida täpsemalt külmiku tagaseinal näha on. Kõige üleval on Dutcy 9. Meil on olemas väikesed ruudukujulised jublakad, igal jublakal oma number. Anname kliendile jublaka kaasa ning kui nende jook valmis, sisestame masinasse numbri ja jublakas hakkab vibreerima ning tulesid vilgutama. Lisaks on see väga hea viis ka kuidas oma managerile märku anda, et teda on vaja. Kiirem kui helistamine, lihtsam ka. Ehk siis päeva algul võtab manager ühe jublaka ning kirjutab kuskile üles, mis numbriga jublakas tal taskus on.

“Joke” ehk kui kliendid teevad jublaka kohta ühe konkreetse nalja ja me siis teeskleme, et väga naljakas… khm… jah… ei…

“Forgot name” on siis, kui meile tuleb tšekk köögikassadest ja keegi teenindajatest on unustanud nime lisada (ehk siis ei saa me inimese nime hüüda ja talle teada anda, et ta jook on valmis). Pärast seda kui ütlesime, et iga unustatud nimi toob kaasa trahvi, on seda unustamist siiski vähem juhtunud.

“Door” näitab seda, mitu korda ma pean inimestele hüüdma: “Vabandust, kui te palun saaksite ukse kinni panna, siis see oleks lihtsalt suurepärane”. Nimelt on otse baristaleti ees üks uks ja kui see on kogu aeg lahti, siis meie lihtsalt külmetame. Uskumatu lausa, kui paljud inimesed on trammis sündinud ja ei jaga välja matsu, et seina sees pole lihtsalt auk, millest sa läbi kõnnid, vaid uks, mis oleks viisakas ka sulgeda.

silt1

Ja kui mul igav on, siis ma üritan igale poole mujale ka veel midagi kirjutada.

Ja siis ma teengi päev otsa kohvisid. Mõnikord asendan kedagi ka ees kassas, et nad puhata saaksid, kuid suurema osa ajast olen baristaleti taga. Ja mulle meeldib see, kui aus olla. Lahe tiim ja lahe töö. Aga olgu, minnes tavalise päevaga edasi.

piim

Päeva lõpus tuleb otseloomulikult koristada ja kui me tunneme, et koristamist liiga vähe on, siis tekitame segadust juurde. Mõnikord mitte meelega küll… Ma võin öelda, et piimaga mäkerdada on ülilihtne. Aga lisaks oleme veel ka šokolaadisiirupit igale poole lennutanud, kuuma vett üksteisele näkku valanud, näpu kapiukse vahele jätnud jne. kui tööpäeva lõpus aju läbi on omadega, on igasugused jamad kerged juhtuma.

töölt koju

Mis Giantis töötamise suurepäraseks teeb? Asjaolu, et kui kõik on koristatud ja kohvik suletud, siis paneme suusad/lumelaua alla ning naudime sõitu. Turvalisuse tõttu ei saa me küll suvalt radu valida, kuid asjaolu, et iga tööpäeva lõpus on vähemalt 5min sõitu garanteeritud, on lihtsalt super. Ja lisada juurde veel see, et tavaliselt on meie tööpäeva lõppedes kliendid mäelt lahkunud (ehk inimtühjad nõlvad) ning kui eriti veab, on rajamasin just mööda läinud (ehk värskelt groomitud rada)… Lihtsalt super.

peegeldus

Minu mägi! Peegeldus Alpine kohviku aknalt.

päikeseloojang

Imelised päikeseloojangud bussi oodates…

cards against humanity

…või Cards Against Humanity mängides, kui bussi ei tule ja ei tule ja tee on allaminevatest autodest umbesõidetud…

varjud

 

Parkla

Toosama suletud päev, kui meie mäe otsast alla tulime ja inimtühjus asendus täis parkla ja tee peal kondavate inimestega.

lumi

Lõpuks istume aga siiski bussi ja hakkame alla Ohakunesse sõitma. See pilt on tehtud täna bussiaknast ja see on eriline, sest nagu näha – sajab lund! Jah, meil on olnud imeline ilm kaks nädalat aga imeline selge ilm tähendab, et meil pole lund sadanud. Ja me vajame lund, tõesti vajame, nii et kui täna lõpuks lund sadama hakkas, siis võib öelda, et me olime kõik siiralt rõõmsad. Ja muidugi seetõttu ka, et tuleb torm ning torm tähendab suletud päeva ja siis saame me kõik kodus tšillida. Vahelduseks oleks see isegi hea, kui nüüd aus olla.

 

Advertisements

4 thoughts on “Tavaline tööpäev. Illustreeritud.

  1. Asjakohane teave ning mõnus lugemine! Kaameraga on jah sedasi, et mida kompaktsem ta on, seda rohkem kaasas kannad. Usun, et meil Kadiga saab suur dilemma olema, kas teeme DSLR-i või telefoniga pilte. Mis tegevusi majutuskoha läheduses vaba päevaga teha annab?

    • Mul kaamera on isegi väga mugav kaasa võtta aga kuna ma põen hullult seda et kukun ja lõhuksin kaamera ära, siis… ja noh eks telefon ole kiirem ka kätte haarata ja pilte klõpsida.

      Siin on päris palju suuremaid linnu (Taupo, Wanganui, Palmerston North jne) paaritunnise sõidu kaugusel + matkarajad aga mina olen ka ma vabad päevad mäe peal veetnud. Kui nüüd järgmine suletud päev tuleb, on küll juba plaanid tehtud et nt Palmi sõita.

  2. parem sina kui mina, mõtlesin kogu aeg… st suusatamine on väga hea, kuid ainult siis, kui see juhtub kellegi teisega. enne kooli mulle tegelikult suusatamine meeldis, mul olid Tillu suusad ja kuni seitsmenda eluaastani käisin koos emaga rõõmsalt suusatamas. aga kõik selle rookis põhjalikult ja lõplikult ja eluskajaks välja kooli kehalise kasvatuse õpetaja ja kohustuslikud suusatunnid. niiet nüüd on minu suhe suuskadega pehmelt öeldes: ei, ennem surm. 😀
    ja mis me selle poolelioleva raamatuga teeme, siin, maa peal, kus kell on alles 9 hommikul kui teil seal, taeva kandis, nagu ma aru saan, on juba 6 õhtul ja tööpäev läbi?
    🙂
    ma arvan et anname välja nii kuidas oskame, ja siis – noh, siis vaatame, kuidas välja tuli. paremat pealkirja pole vist kellelgi ikka pähe tulnud. korrektuuripoognad pole ka veel tulnud. no aega on temaga aga mitte ka täitsa jõuludeni vist. ma ei mäleta mis mari k. ütles, et millal tahaks ära trükkida, ju ta ise kirjutas otse. kui emailid ikka tulevad läbi sinna suusatamisetaevasse.

    • Murdmaasuusatamise võlu on minust ka mööda läinud, mäesuusatamine on õnneks ikka teine tera ja see palju parem variant… Ja alati võib otsustada lumelaua kasuks – kui tahta esimesed paar tundi igas asendis mäe peal pikali veeta. Hea instruktoriga muidugi võib seda aega märkimisväärselt vähendada.

      Minu teada on raamatu käsikiri hetkel kujundaja käes ja kui valmib, siis saan viimast korda üle vaadata. Aga paar kuud on veel aega, enne kui kogu kompott trükki jõuab.

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s