Kolm kuud Uus-Meremaal – tehtud!

DSC_9550

Kui pole veel selge, miks ma tahaksin Ulrika kodu endale napsata, siis see pilt on tehtud tema rõdul. Paremal servas on Blackpooli rand, keskel Oneroa ning vasakul üleval Oneroa rand.

Ma üritan Uus-Meremaal elamist mitte võtta iseenesestmõistetavana ja tuletan meelde, kuidas mul on vedanud, et ma siia jõudsin ja just Waihekele Mudbricki. Mõnikord kui millegi pärast on halb tuju, või lihtsalt niisama passimine, siis ma vaatan ja tõesti vaatan enda ümber ja mõtlen: „Ene, saad sa aru, sa elad praegu Uus-Meremaal? Sa elad Waiheke paradiisisaarel ja töötad restoranis, mille imelist vaadet ja suurepärast sööki tullakse nautima kaugemalt, kui arvata võiks. Mis õigus on sul mossitada selle pärast, et hommikul kodus kohvile lisatud piim halvaks oli läinud ja sa kogu kohvi ära pidid viskama?“ Kerge on silmaklapid ette panna ja mitte näha neid võrratuid päikeseloojanguid või imelisi ookeanivaateid – harjumus on tugev jõud. Harjud, et need on ümber ja siis enam ei vaata. Ahhetama panev päikeseloojang on „järjekordne õhtu“ ning suussulav toit on „järjekordne toit“. Kohalolek peab olema teadlik ning sellisena vähemalt üritan seda ka hoida, sest liigagi ruttu seisab ees Waihekelt lahkumine.

Kui ma end väga šokeerida tahan, siis piisab mõtlemisest, et ainult 2 palgapäeva veel… See paneb paika nii ajalise raami kui ka sunnib vaatama rahakotti ning kulmu kortsutama, sest raha, seda pagana raha, on alati vähe. Muidugi ma võin ennast ka süüdistada. Üks asi oli jah Nimbuse ostmine ja putitamine aga teisest küljest olen ma siin raha kulutanud ka nautimisele, mitte pole siin ainult 3 kuud tööd rabanud. Keegi millalgi ütles mulle, et pole probleemi 3 kuud tööd teha ja siis 3 kuud säästetud rahast reisida. Ainult, et ma olen juba reisinud ja teinud. Küll Waihekel ja mitte just tohutult palju aga natuke raha sinna ja natuke raha tänna ja nii see kulubki. Aga olgu, jätame raha temaatika mõneks ajaks kõrvale, küll selle juurde jõuab tagasi tulla.

DSC_9603

Üks asi, millele raha kulutasin, oli ratsamatk. Kuna ma endiselt ootan ratsamatka pilte, pole sellest rohkem juttu teinud aga siin minu poolt tehtud pilt sellest, kuidas giid pärast matka hobuseid karjamaale viib.

DSC_9557

The Esplanade – üks mu lemmikkohti Waihekel. Kulgeb mööda randa, paar kuud tagasi sõitis üks autojuht oma autoga ka otse üle serva… ning lasi ise riigist jalga ja jättis auto üle ääre rippuma. Ma just üks päev sõitsin ka mööda sama rada ja siis vandusin, et jääb viimaseks korraks. Varasemalt on see kruusatee suht ok olnud aga viimane kord oligi isegi teosammul sõites selline tunne, et… noh… auk augus kinni. Aga vaade on ilus!

Kuhu ma pärast Waiheket lähen, ega seda veel täpselt ei tea. Kindlasti tahaks Põhjasaare põhjas ära käia, Coromandeli juures ning üldiselt olen kaardile juba rohkelt igasuguseid täppe ja märke teinud, et mis kohad huvi võiksid pakkuda. Ja siis tahaks uuesti tööle minna, sest isegi kui mul läks see tööintervjuu kenasti, siis enne juulit töö ei alga ja sinnani ma oma rahadega tõenäoliselt välja ei venita. Plaan on veidi eelarvet säästa, kasutades WWOOFimis võimalusi (ehk vahetan 4h päevas töötamist söögi ja öömaja vastu) ja autos magamist (no miks muidu ma endale auto ostsin?) aga eks näeb, kuidas see välja kujuneb.

Ausalt öeldes Waihekelt lahkumine veidi hirmutab ka. Just nagu olen jõudnud siin ära harjuda, olen leidnud sõpru ja häid tuttavaid, kellest võiks sõbrad saada, suudan autoga sõites ka muusikat kuulata ning tean, millisel tänaval tuleb hoida rohkem tee keskele, sest muidu sõidaksin läbi august, mis mul kõhtu veel suurema augu tekitab, kui rehvidele ja velgedele mõtlen. Samas küpseb mul üha tugevamalt ka plaan tulla Waihekele oma viisa lõpu lähenedes tagasi. Seda muidugi juhul kui ma ei leia mujal Uus-Meremaal sama lahedat kohta. Aga äkki leian? Natuke kahtlen aga samas kes teab. Kõik räägivad kui imeline Uus-Meremaa on. Eriti kiidetakse muidugi Lõunasaart, mis on vapustavalt suurepärane ja kõik muud ülivõrdes sõnad aga mina hoopis tunnen, et mida rohkem Lõunasaart kiidetakse, seda rohkem tahaksin ma uurida ja avastada Põhjasaare võlusid. Nagu Ulludmutid oma blogis kirjutasid, siis „Norra fjordid on vägevamad ja Austria-|Šveitsi Alpid uhkemad. “ ning ka Leegi ja Jassu leidsid, et oleks võinud Põhjasaarel rohkem aega veeta. Mitte et Põhjasaart otseselt maha tehtaks aga see lihtsalt… unustatakse ära. Mitte ükski klient ei ole mulle soovitanud, et ma läheksin Põhjasaarel kuskile X kohta, vaid ikka ja alati on see ainult Lõunasaar, kuhu „tuleb kindlasti minna“. Eks ma jõuan sinna Lõunasaarele ka aga enne võtan aega ning uudistan ringi vaeslapse rolli jäetud Põhjasaarel. Ning muide, Kerri, kellest eelmises postituses juttu oli, ta on kiivi, siin sündinud ja kasvanud. Teinud Kanadas Working Holiday’d ning USAs reisinud aga temagi pole Lõunasaarele veel jõudnud ning ta on minu vanune. Nii et võib igat pidi minna.

Aga jah, sama palju kui Waihekelt lahkumine veidi hirmutab, sama palju tekitas National Parkis ärakäimine ootusärevust ning reisisoovi. Varsti varsti!

PS: Kõige hullem asi mu igapäevaelu juures on praegu see, et Uus-Meremaa majade seinad on õhukesed. Ja ma mõtlen, et väga õhukesed. Ja mina elan koos kahe väikese lapsega. Tahate teada, mis kell väikesed lapsed tõusevad? 7:30. Aga nädalavahetusel? Ikka 7:30. Kuidas ma tunnen end, kui olen pulmas olnud ja siis 7:30 üles pean ärkama, sest läbi maja seinte kostab laulmine/naermine/nutmine/mis iganes veel ning ei teki üle pea ega pea padja alla peitmine ei aita? Noh… uniselt…

PS2: Õpid läbi terve elu. Täna sain ma teada, et see “pagasikate”, mille ma 1.5 kuud tagasi katkiseks tituleerisin, ja millega WOFi mehaanikud ka nõustusid, ei ole mitte katkine “pagasikate”, vaid täiesti terve ja toimiv pagasi ning salongi vaheline võrk… Jumal tänatud, et ma oma mureküsimust Subaru foorumisse ei jõudnud postitada, oleksin vist maa alla häbenenud pärast seda, kui nemad tilgad püksi on naernud ja mulle asja selgeks teinud.

DSC_9564

Käisin Tiphaine ja tema üürileandja koeraga jalutamas. Tore kutsu!

Advertisements

4 thoughts on “Kolm kuud Uus-Meremaal – tehtud!

  1. Tabasin seda postitust lugedes end mõttelt, et see lõunasaare populaarsus on tegelikult vägagi kaval turismilõks. Heas mõttes muidugi. Selle lõunasaare promoga utsitatakse turisti ja muidu rändajat külastama tervet riiki. Oleme ausad, keskmine turist on saarel nädal-kaks ja see on täiesti vabalt võimalik veeta vaid põhjasaarel, kus on piisavalt kõikvõimalikke meelelahutusi ja loodusimesid. See aga jätaks osa riigist kõrvale. No hea näide on meie Tallinn, mis tänaseni hoiab keskmise turisti enda lummuses ega lase tutvuma ülejäänud Eestiga. Eh, üldse on meremaalased ühed maailma parimad oma maa müügimehed 🙂 Ja no muidugi oli vist see fakt ka, et Aucklandis elab vist sama palju rahvast kui tervel lõunasaarel vms – et eks tänapäeva aina kiiremas ja globaalsemas maailmas on alati ahvatlev väiksem inimtihedus 🙂
    Ja no kui juba lõunasaarel oled, siis räägivad kõik juba omakorda Stewart’i saarest 😀 mis omakorda lõunasaare- lõuna saar 🙂 Ise nüüd uuesti reisides ja loodetavasti veidi rikkamana matkaks põhjasaare keskel asuval mägismaal. Külastaks koopaid ja no sõidaks ka põhjasaare päris tippu ikka ka välja:)
    Aga üldiselt kui see maa meeldib, siis on selge, et jääb väheks esimest korrast – kui tahes pikk see viibimine ka poleks 🙂 Teisel korral on ikka veidi teine pilk ja mõtted. Täieliku ülevaate ühe korraga saaks vast siis kui raha ega aeg ei oleks vähimalgi määral takistuseks – aga no selliseid inimesi on maailmas üsna vähe 😉 Igatahes head jätku 🙂

    • Hmm… väga hea loogika tegelikult Lõunasaare populaarsuse taga. Ei mõelnudki sellele niimoodi 😀

      Mis koopaid sa muidu mõtled Põhjasaare keskosas? Ma pole vist nende otsa veel koperdanud, kui olen oma huvipunkte kaardile märkinud.

  2. Hei! Mina olen siin elanud aasta ja 8 kuud. Ja jõudsin lõunasaarele alles selle aasta jaanuaris. Ja samamoodi kiitsid kõik mulle eelnevalt lõunasaart. Ja tõsi ta on, ta on tõesti kirss tordil. Ma arvan, et võlu seisneb selles, et nii palju erinevaid looduslikke imesid on esindatud ühel saarel. Me olime ainult 8 päeva ja sõitsime 2500 km ning lõunasaare põhjatipp jäi veel avastamata. Queenstownil on ikka väga hea vibe ja Milford Sound on tõesti võrreldav maailmaimega (juba see teekond sinna). Tahaks tagasi minna ja Nelsoni kanti külastada. Trippida on seal imetore, eriti veel vahva seltskonnaga ja vaadata väga palju, aga samas on seal ikka nii palju tühja maad ja sadu kilomeetreid mittemidagi. Nii et elamiseks ma valiks ikka põhjasaare.Ja nõustun eelkõnelejaga, eks turism ongi selle riigi üks suurimaid majandusharusid. Ja tõesti kiivid on oma maa parimad müügimehed.
    Samas Põhjasaar on ka imeilus. Coromandel on imekaunis ja seesama Northland (külasta kindlati Abbey Cave’i Whangareis ja sealseid randu (sest selliseid liivarandu lõunasaarel pole). Koobastes on glow wormid, mina olen neid näinud Waipu koobastes ja Whangareis. Aga Waitomos on ühed suured koopad, kus saab erinevaid ekskursioone võtta. Ma neid ussikesi soovitaks ikka korra kuskile vaatama minna. Elasin esimesed 4 kuud põhjas Mangawhai lähistel ja ikka imetore tunne on, kui delfiine rannas näed. Hetkel elan Aucklandis ja olen päris palju trippinud eriti siin lähistel. Aga ikka on nii palju kohti mida siin külastada, eriti kui sulle matkata meeldib. Lihtsa sõida ükskõik mis suunas ja kindlalt on teel mõni teeviit matkarajale.
    Seesama Tongariro Crossing on mul ikka hingel ja Wellingtoni pole ka veel jõudnud (kõik ütlevad, et see on ükstõeline Uus-Meremaa hingega linn).
    Aga nagu Sa isegi maininud oled, siis Waiheke on imeilus koht kus elada, eriti suvel. Ja Mudbricki kohta räägivad kiivid ka ise ainult head.
    Sellessuhtes, et nõustun eelkõnelejaga kõike niikuinii ei jõua, aga tee oma plaan, mida tahaksid külastada. Ja eks WH mõte on natuke siinsest igapäevaelust ka osa saada.
    PS! Ma lihtsalt mainin, et talvel võib autos väga külm olla. Sest eelmine talv oli isegi majas sees päris külm.

    • Aitäh! Sain siit veel mõtteid juurde, mida lisada plaani. Tundub samas, et ajast jääb ikka väheks, et nii palju näha kui tahaks. Ühelt poolt on aasta palju aga teiselt poolt…
      Ma arvan, et Lõunasaarele jõudes pean jah vist loobuma mõttest autos ööbida, Põhjasaarel on ka vast vaja korralik magamiskott soetada ja sooja pesuga magada.

Jaga oma mõtteid

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s