Talutütreke tipprestoranis

DSC_9461mudbrickfood

Ma eeldasin, et Mudbricki toit on suurepärane aga sellegipoolest ületas õhtusöök mu igasuguseid ootuseid. Kui te ei saa aru, miks kulutada toidule nii palju raha, kui kõhu saab täis ka kordades odavamalt, siis on aeg Mudbricki sööma tulla. Ma ei ole kunagi kogenud, et toit saab selliseid emotsioone tekitada. Õhtusöögi ajal ei olnud mul isegi mõtet lugeda kokku kordi, kus ma lihtsalt istusin, silmad pärani ning täiesti sõnatuks jahmunud sellest, kuidas toit mulle mõjus. Catherine’l ja Ulrikal oli igaljuhul väga lõbus mind vaadata.

Tahaksin väga, et suudaksin kõiki maitseelamusi ka sõnadesse panna, ent kahjuks ei oska ma õigeid sõnu leida, pole selline toiduspets. Nii et saan jagada vaid pilte ja veel kord kinnitada, et kogemus oli lihtsalt vapustav.

Aga alustades algusest, siis kohe kui Ulrika ja Catherine kohale jõudsid, juhatati meid imelisse aknaalusesse lauda, anti menüüd ja tutvustati kelnerit, kelle lauda istusime –  Hardi:

DSC_9480

DSC_9463Tervitusena toodi meile kihisevat – Mudbrick Methode Traditionelle N.V. – ja saimegi alustada Ulrika sünnipäeva õhtusöögiga tähistamist. Kui menüü läbi vaadatud, valik tehtud ja asusime toite ootama, tuligi üsna pea esimene amps – Basil mousse ehk  basiiliku vaht. Mul on siiralt kahju, et seda rooga jaguski vaid üheks ampsuks. Kuidas saab midagi sellise nimega niivõrd jalustrabavalt hea olla?

DSC_9468

Basiiliku vaht

Eelroaks Duck Tea ehk maakeeli parditee. Pulmades töötades on see roog mul silma jäänud, nii et teadsin, et pean proovima. Lisaks olin ma huvitatud, mida meie kokad pardist võluda suudavad, sest kogemused on näidanud, et part pole just lihtsaim roog. Võin öelda, et see oli lausa võrratu ning ületas ka Shanghais söödud pardi, mis tollal väga hea mulje jättis.

ducktea

Serveerimine on ilmselgeltüks oluline osa parditee juures.

Järgmine eelroog oli Atlantic King Scallops ehk kammkarbid mida olen ka varem maitsnud aga mis siis tundusid keskpärased. Värskelt lauda tooduna, oli aga hoopis teine lugu ja jälle jumalik amps. See vaht ja krabikook… ma olen endiselt sõnatu.

Lisaks toodi lauda ka Waiheke Te Matuku Bay austrid, millesse ma suhtusin veidikese eelarvamusega, sest Batchis käies sai seal austreid proovitud ja väga head muljet ei jäänud. Eriti järelmaitse oli selline nagu ma oleksin nägupidi järvemudas käinud. Nüüd aga Mudbrickis ei hakka ju tagasi saatma, nii et võtsime julguse kokku ja proovisime. Absoluutselt teine lugu. Täpselt nagu kliendid paar päeva tagasi ütlesid, kui me rääkisime sellest, kas austrid on head või halvad. Nemad ütlesid, et ma lihtsalt pean Mudbricki omi proovima ja siis ma muudan oma arvamust austrite osas.

DSC_9498

Kammkarbid

DSC_9489

Austrid

Enne pearooga tuli veel Berry & Peach sorbet ehk marjasorbee, mis oli eriti värskendav vahepala. Ja kui klaasi sisu oli maitsev, siis klaasi välimuse kohta saan öelda seda, et ma  vihkan neid klaase, milles seda serveeritakse, sest need kipuvad jube kergelt maha libisema, kui pulmades suupistetega ringi liigun. Sellistel serveerituna on need küll suhkruga plaadile kinnitatud, aga me pistsime isegi selle suhkru nahka… õnneks Hardi midagi maha ei pillanud.

DSC_9515

Ja lõpuks oli aeg pearoa käes… Mina olin jälle valinud ühe “raske” roa ehk lamba (First Class Lamb Loin) ning taaskord, see oli suussulav, jalustrabav ja kõike muud head. Proovisin ka Ulrika liha ja Catherine’i kala ning need olid sama suurepärased… Pearoogade kõrvale võtsime kolme peale Truffled Potato Mashi ehk trühvlitega kartuliputru ning kui keegi arvab, et kartulipuder on lihtne roog, siis absoluutselt mitte. Samamoodi omaette maitseelamus, nagu kõik muu, mida olime proovinud.

Magustoiduks võtsin juustukoogi ehk Cheese Cake’i ja kuna selle aja peale olime lõpetanud juba veiniga, siis võtsin kõrvale ka menüüs välja toodud sobiva veini: Mudbrick Nectar Pedro Ximenez Dulce Cherry.

Pearoog ja magustoit jagavad pilti väga lihtsal põhjusel. Mõlemast on ainult üks võrdlemisi jama kvaliteediga võte, sest ma otsustasin, et ideaalse valguse ja nurga leidmise asemel tahan ma kohe selle ideaalse toidu kallale asuda ja mitte sekunditki enam oodata.

mainanddessert

Vasakul pearoog, paremal magustoit

Rääkides jookidest, siis Hardi soovitas meie toiduvalikuid arvestades Mudbrick Reserve Syrah veini. Täiesti hämmastav on ikkagi see, kuidas minusugune “punane vein on jube”, nüüd lausa nautis seda. Ja ka magustoidu kõrvale joodud vein oli lihtsalt ideaalne. Veelgi ägedam oli tunda, et kui magustoit polnud veel kohal, siis oli vein magus, aga kui magustoit kohale jõudis ning seda sööma hakkasin, muutus oluliselt ka veini maitse. Ja kõige lõppu võtsime Espresso Martinid. Vot, nii üks õhtusöök käis.

Viimase asjana läksime aga kööki ja… kallistasime kokkasid. Miks? Sest nii pagana hea oli.

DSC_9529

Kõht täis, tuju hea.

loojang

Advertisements

Jaga oma mõtteid

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s